Kuidas kasvab lihas ?

Samal tasemel 100m ja 10000m jooksjatel on tippkiiruse vahe ikka sees ju, nagu peaks ka olema kulturisti ja jõutõstja (vastavate lihaste mida võrreldakse) maksimaalsel jõul..Ei maksa muidugi mingeid täiesti ebaolulisi võrdlusi tooma hakata. Tugevad on mõlemad, ma arvan et sellest piisab. Sama hea nagu 121 dB on 10x valjem heli kui 120 dB, samas väga valjud on nad mõlemad ning inimkõrv sellel vahet ei tee..

Mind huvitab lihtsalt, et kuidas asi bioloogiliselt on ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ei maksa siin kellelgi midagi isiklikult võtta, ja ei ma ei ole võrrelnud suurt musklit liiglihaga (lihtsalt tõin välja võrdluse et nad mõlemad moodustuvad sarnaselt, lihasrakkude vahele tekkiva koe tõttu), mida ta ilmselgelt ei ole (sest liigliha ei ole funktsioneeriv, tihti puuduvad seal isegi närvid). Kui asja niivõrd mikroskoopilisel tasandil uurida, tuleks vist ikka lähtuda bioloogiast, mitte mis tundub jõusaalis treeningutulemusi vaadates..

Asi sai alguse sellest, et mind huvitas kuidas lihased kasvavad, st kuidas lihased suurenevad kui reaalselt lihasrakke juurde ei teki ? See, et lihasrakke juurde ei teki, annab ka inimvõimetele füüsilised (st maksimaalse jõu ja jõutelgede) piirid. Lihaste suureks kasvatamine seega olemasolevaid lihasrakke otseselt ei mõjuta, vaid võimaldab neil ainult paremini või halvemini funktsioneerida. Liigsed sidekoed takistavad maksimaalset jõudu, samas vastav biokeemia (lihasrakkude suurenemine) kompenseerib seda teatud määral. Et siis niipalju kui mina aru saanud olen, tuleneb maksimaalne jõud eelkõige lihasrakkude füüsiliselst suurenemisest mitte sidekoe tekkimisest lihasrakkude vahele (mis vastupidi pärsib jõudu). Eks need praktikas käivad muidugi käsi-käes (mistõttu polegi suurt aga nõrka lihast).

Nõnda olen ma aru saanud. Kui keegi oskab parandada/täiendada, oleksin tänulik.

Lihase poolt arendatav jõud sõltub ka kesknärvisüsteemist tulevast erutusest. Mida tugevam erutus, seda suurem on lihase kokkutõmbejõud. Sellest nähtub, et suure kokkutõmbejõu saavutamiseks tuleb tugevasti pingutada, s.t. rakendada töösse võimalikult rohkem lihase füsioloogilisi üksusi. Tavalistes tingimustes ei tööta lihas kunagi kõigi oma füsioloogiliste üksustega korraga, vaid osaliselt: kord astub tegevusse vähem, kord rohkem f. üksusi. Sellest lähtub, et treeningul tuleb maksimaalselt pingutada.

Ehk siis kokkuvõtteks…. lihasraku maht suureneb.

Mina olen nii aru saanud, et lisaks lihasrakkudele on lihastes ka teatud abirakud, mis treeningu korral liituvad lihasrakkudega, neid sellevõrra suurendades.Selle asja nimi on lihashüpertroofia.Lihashüpertroofiat on kahte sorti, üks on sarkomeerne hüpertroofia, mis tähendab seda, et suureneb mitokondrite (ja tuumade ning muude organellide?) arv lihasrakkudes.Sarkoplasmiline hüpertroofia tähendab seda, et lihasrakud paisuvad ja suureneb nende maht tsütoplasma ja vakuoolide arvelt.Mõlemaga kaasneb kapillaaride tekkimine lihastes.Lihasüpertroofiast erinev on lihashüperplaasia, ehk lihasrakkude pooldumine.Mõningad uuringud väidavad, et hüperplaasiat saab tekitada isomeetrilise treeninguga.Üldiselt sarkomeerne ja sarkoplastiline hüpertroofia käivad koos, aga olenevalt treeningu iseloomust võib muutuda nende vahekord.Ma julgen arvata, et kulturismitreeninguga kaasneb pigem see sarkoplastiline hüpertroofia, kus suureneb lihaste ruumala, aga nende tihedus väheneb.Sarkomeerne hüpertroofia peaks toimuma teiste jõualade puhul, mis nõuavad rohkem plahvatuslikku jõudu, jõuvastupidavust ja üleüldse lihasrakkude võimalikult optimaalset funktsioneerimist.Sellest ma järeldan ka seda, et sarkoplastilise hüpertroofia korral suureneb toitainete mahutavus lihastes, sarkomeerse hüpertroofia puhul aga lihas suudab neid toitaineid efektiivsemalt kasutada.Mõlema hüpertroofia liigi puhul peaks ka kasvama müosiini ja aktiini kiudude arv ja/või tihedus lihasrakkudes.Correct me if I’m wrong.

Kasvuhormoon.

Saunas naised räägivad küll, aga kas tegelikult ka ? Ma pole seda teemat üldse uurinud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No need uued sünteesitud valgud liituvad jah olemasolevate müofibrillide külge, aga ma arvan, et see toimub ainult selle sarkomeerse hüpertroofia puhul.Sarkoplasmiline hüpertroofia (mis on väidetavalt ülekaalus kordustel 10+) seisneb ainult uue vedeliku tekkimises.Aga need kaks käivad alati koos, niiet võib ilmselt öelda, et hüpertroofia seisneb uute valkude liitumises olemasolevate müofibrillide külge.Müofibrillid ei saa aga lõpmatult kasvada, nad poolduvad uuteks sarkomeerideks.Ja samuti ei saa rakk lõpmatult hüpertrofeeruda, kui sarkomeere ja muid organelle on tekkinud juba liiga palju, siis lihasrakk pooldub ja tekib uus lihasrakk (hüperplaasia).Ma arvan, et seda peaks saama tekitada isomeetrilise treeninguga, sest isomeetrilise pingutuse puhul rakenduvad töösse ainult väikesed motoorsed üksused ja kuna need väikesed motoorsed üksused oma lihaskiududega saavad koguaeg vatti, siis hakkavad nad algul hüpertrofeeruma, aga nagu me teame on väikesed motoorsed üksused I tüübi lihaskiud ja piiratud hüpertrofeerumisvõimega oma niigi suure mitokondrite ja sarkomeeride hulga tõttu ja nii ei jää neil muud üle kui poolduda.Kui see juba jutuks tuli, siis ma tahaks ka tähelepanu pöörata siin foorumis levinud üldistusele, et jõud seisneb närvide võimes rakendada töösse lihaskiude ja, et jõutreeningu ajal keha “õpib lihaseid kasutama”.Tegelikult toimub see ainult alguses vähetreenitud isiku puhul, edaspidi seisneb jõu juurdekasv just sellessamas sarkomeerses hüpertroofias, ehk uute sarkomeeride tekkimises.