Kuidas kasutada seljaharjutuste korral biitsepsite asemel lailihaseid?
- This topic has 13 replies, 8 voices, and was last updated 13 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Küsimus on selles, et kui te teete harjutusi nagu kangi tõmbed ettekallutades, tõmbed hantliga ettekallutades, erinevad sõudmised, lõuatõmbed, alt või pealthaardes, siis kas te kasutate nendel nimetatud tõmmetel tegelikult ka lailihaseid?Kas te tunnete, et te tõmbate tõesti seljaga või on selg viimane, mis tegelikult seeria ära teeb?Kui te selga tunnete, siis on kõik korras!Kui te aga ei tunne tõmmetel selga, siis kuulute samuti paljude nende hulka, kellel on sama asjaga probleeme: te kasutate selja harjutuste korral seljalailihase asemel liiga palju?
Minu jaoks ei ole selle artikli argument vettpidav:
Et teha näiteks lõuatõmmet peavad kokku tõmbuma nii lailihas kui ka biitseps (jättes muud abistavad lihased lihtsuse mõttes praegu kõrvale). Biitsepsi funktsioon on kõverdada käe käsivart ning lailihase oma kõverdada õlavart. Ilma mõlema kõverdamata ei saa ju liigutust teha, peab kõverduma nii käsivars kui õlavars. Kuna aga biitsepsi funktsioon ei ole õlavarre kõverdamine, siis on ju täiesti vale öelda et keegi kasutab “liiga palju” biitsepsit. Ta ei kasuta ei palju ega vähe, vaid täpselt nii palju nagu loodus ette näeb. Ilma biitsepsita ei ole ju võimalik seda liigutust ära teha. Kui üldse midagi siis tugev biitseps on pigem abiks lailihase suuremal koormamisel kuna üks liigutuse lüli on tugevam, seega sa saad ka kogu liigutust suurema raskusega või rohke teha.
Keha töötab ju koos ühtse süsteemina, mitte individuaalsete lihastena kes ajavad iga üks oma rida.
Selge, et ühegi seljatõmbe puhul ei ole võimalik teha isoleeritult, biitseps saab nii või naa päris suure koormuse, kuid suurem küsimus on tõesti kas selg ikka saab ja paljudel juhtudel saab just see suur lihas miimaalselt koormust ja käsi kurnatakse täielikult. Endal ei ole seljatunnetusega probleeme ja raskel päeval saab paugu raskusega ja kegel päeval kergeraskusega läbi korraliku tunnetuse.
Tegelikult on võimalik ilma biitsepsita seda liigutust teha küll. Selleks on isegi spets rakised, mis kinnitatakse õlavarre ümber.
Sel juhul tuleb kogu jõud ainult õlavarre ekstensioonist/adduktsioonist. (adduktsioon on lendamise liigutus)
Näiteks kui võtta inimene, kellel küünarliigesest saati on käsi ära – kui ta nüüd lõuatõmbekangile mingite rihmadega kinnitada küünarliigese kohast, siis suudaks ka tema end sealt üles suruda, kuigi tal biitsepsid tööd teha ei saa (sest pole küünarvart, millele kinnituda) – puhtalt õlavarre adduktsiooni/ekstensiooni jõul. (teostab lailihas ja triitsepsi pikk pea)
Kui ilma käsivarteta inimene suudab hoida “risti”, suudab ta end ka veidi rohkem üles suruda.
Kõige parema tunnetuse saab minu arvates selle harjutusega: http://www.fitness.ee/exercise_show.php?groupID=11&key=28〈=1
Aga kere hoian täiesti sirge, ainult kätega tõmban rinnani.
Liiga palju biitsepsit on vägagi võimalik kasutada. See on algajate kulturistihakatiste üks levinumaid probleeme. Mäletan veel isegi neid aegu, kui ei tunnetanud üldse lailihast, tõmbasin seljaharjutuste korral väga palju just kätega. Mõte ja keskendumine töötavale lihasele on tänaseks selle probleemi tublisti kõrvaldanud. Muidugi, seda asja saab ka niipidi vaadata, et eks see biitseps on loomulikult ka praegu korralikult tõmmetel töös, lihtsalt staažiga on lailihase tunnetamine niivõrd palju paranenud ja seeläbi just selja osalus proportsionaalselt on seeläbi tõmmetel oluliselt suurenenud.
See on täpselt sama, kui, et küki saab nii ära teha, et ei tunneta üldse reie – nelipealihast, aga saab alt üles tulla siiski ka nii, et vägagi on tunda, et kükid just valdavalt reie – nelipea pealt.
See on täpselt sama, kui, et küki saab nii ära teha, et ei tunneta üldse reie – nelipealihast, aga saab alt üles tulla siiski ka nii, et vägagi on tunda, et kükid just valdavalt reie – nelipea pealt.
See on jällegi asi mis mulle kohe mitte kuidagi ei suuda pähe mahtuda: kui sa kükis ei kasuta nelipea lihast siis mis lihas veel selle jalgade sirgeks tõmbamist korraldab? Ei ole ju teisi lihaseid mis saaksid tema eest selle töö ära teha, seega see kas sa tunnetad või ei tunneta lihast pole minu loogika järgi mingi argument sest teatud liigutusi lihtsalt ei ole võimalik ilma teatud lihasteta ära teha.
Kui on aga soov kükis just nelipealihasele rõhku panna siis tuleb kükkida nagu tõstja ehk et sügavad kõrge kangiga turjal kükk ja eeskükk.
See on jällegi asi mis mulle kohe mitte kuidagi ei suuda pähe mahtuda: kui sa kükis ei kasuta nelipea lihast siis mis lihas veel selle jalgade sirgeks tõmbamist korraldab? Ei ole ju teisi lihaseid mis saaksid tema eest selle töö ära teha, seega see kas sa tunnetad või ei tunneta lihast pole minu loogika järgi mingi argument sest teatud liigutusi lihtsalt ei ole võimalik ilma teatud lihasteta ära teha.
Kui on aga soov kükis just nelipealihasele rõhku panna siis tuleb kükkida nagu tõstja ehk et sügavad kõrge kangiga turjal kükk ja eeskükk.
Väikse raskusega suure hooga alla, kerge vedru ja oledki jälle lähteasendis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No siin kisub asi kergelt teineteisest möödarääkimiseks vist. Peaksime asja üldse algusesse kerima ja nentima, et ega täielikult ära isoleerimisest ei olegi keegi rääkinud. Me räägime ju rõhuasetusest, mitte “kas tõmmata ainult selle või ainult tollega”. Ja rõhuasetus erinevatele lihastele erinevate tervikliigutuste korral on ju nüüdseks juba päris kindlasti tunnustatult võimalik. Biitsepsi ja lailihase rakendumise osakaal tõmmetel – me räägime ju ka rõhuasetusest. Ja algajad ei oska töö koormust tõmbamiste ajal biitsepsilt ära suunata.
Küki puhul samuti, loomulikult, keegi ei väidagi, et on võimalik kükkida ilma nelipead kasutamata. Juba liigutuse biomehhaanika tingib selle, et kükki ei ole võimalik ära teha, et nelipea töösse ei tuleks. Jällegi me räägime rõhu kandmisest. Sa saad määrustepärase küki välja kükitada nii, et töötad valdavalt väga suures osas tagumise lihasahela pealt või rõhuga rohkem nelipea pealt. Ära unusta, et kükiliigutusest pool on sirutumine puusaliigesest ehk puhtalt tuhara, selgroosirgestaja ja reie – kakspea pärusmaa. Nelipea sirutab küki ajal laias laastus vaid säärt.
Ka küki korral on palju just selles samas tunnetamises kinni, sama nagu biitsepsi ja lailihase korral tõmmetel. Sa ise ütled vastuse juba ära. Väga suur rõhk on reie – nelipeal siis, kui me laseme varbad põlvedest mööda, jalad on kitsamalt, kang on kõrgel ja mis kõige tähtsam SURUME TEADLIKULT LÄBI PÄKKADE. Loomulikult, ka siis on tagumine lihasahel ikkagi töös, sest puusaliigesest on ju küki ärategemiseks ikkagi vaja sirutuda.
Me räägime rõhuasetusest, mida läbi erinevate haarete, haardelaiuste ja teadliku tunnetuse on võimalik liigutuses osalevatele erinevatele lihastele suunata!!! Sellest räägibki ka see viimane artikkel!!!
Ühe küki saad ära teha nii, et kannad rõhu rohkem tuharalt, reie – kakspealihaselt ja alaseljalt (Sumo kükk) reie – nelipealihasele (klassikalise tõstja kükk, jalad kitsalt kang kõrgel, selg püstloodis) ja/või vastupidi ning ühe lõuatõmbe saad ära teha nii, et biitseps on kas vähem või rohkem tunda või lailihas on sel tõmbel kas vähem või rohkem tunda. Ja loomulikult koormuse rõhu kandumine võimendub oluliselt, kui me teadlikult tunnetame seda lihast liigutuse ajal.
- You must be logged in to reply to this topic.