kui tihti ma peaksin sööma..???
- This topic has 10 replies, 7 voices, and was last updated 19 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Küsiks teadjamatelt nõu???
Küsimus siis selline, et kui tihti peaks üldse sööma…???Kas oleks normaalne söömine nii:???( treeningpäeval:
10.00 hommikusöök
12.00 vahepala
14.00 lõunasöök
16.00 trenn 1h
17.00 õhtusöök
20.00 enne und veel väike vahepala
puhkepäeval:
10.00 hommikusöök
12.00 vagepala
14.00 lõunasöök
16.00 vahepala
18.00 õhtusöök
20.00 vahepala
ega sellest pole hullu kui üks päev õhtusöök tund aega varem on??Sest öeldakse ju, et keha harjub söögiaegadega ära ja vastavalt sellele ei teki vahepeal soovi midagi näksida jne.
Või peaksin söögikordade vahesid hoopiski pikendama???
Lihtsalt olen kuulnud erinevaid arvamusi.Ühed ütlevad, et süüa iga kahe tunni tagant, siis ei teki nälja tunned, teised aga et see liiga pikk aeg, et vahed peaks olema vähemalt 3-4 tundi.Ei tea kumb siis õige on??
tänud vastajatele
Iga 3….3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine.
Selline aktivatsiooniperiood kestab 20….30 minutit. Söömine katkestab kirjeldatud perioodika. Aktivatsiooniperioodis tekib näljatunne. Kui selles perioodis süüakse, siis on toidu omastamine kõige parem.
NB! Söömisel on parimaks orientiiriks näljatunde teke!
Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4….6 toidukorda.
Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1…1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas.
Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1…1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas.Ise olen ka tähelepannud et kuigi söögi lõpetades on kõht tühi ja tahaks väga edas süüa, siis 30 min on juba täiskõhu tunne.
OldMan aga kui teha praad pooleks, siis sama praadi võiks süüa ju 2h pärast ja siis kui muud sööma hakkan oleks 3-4h vahet ?
Kuidas kommenteerida seda, kui pärast lõunasööki juuakse 1 liitrit jogurtit kella 14-18 ajal,
st, et tegemsit on siis sellise tegevusega, kus istuva töö juures on jogurtipakk kogu aeg ligi, ja ca iga 15 minuti jooksul võetakse üks lonks nö, ja nii kuni kella 18ni välja, et kas see on halb või pigem hea tervisele?
Kuidas kommenteerida seda, kui pärast lõunasööki juuakse 1 liitrit jogurtit kella 14-18 ajal,st, et tegemsit on siis sellise tegevusega, kus istuva töö juures on jogurtipakk kogu aeg ligi, ja ca iga 15 minuti jooksul võetakse üks lonks nö, ja nii kuni kella 18ni välja, et kas see on halb või pigem hea tervisele?
Vaevalt te nyyd selle k2tte 2ra sureksite
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Noor organism, kyll ta vastu peab. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Joomiseks kasutada puhast vett!
Kuidas kommenteerida seda, kui pärast lõunasööki juuakse 1 liitrit jogurtit kella 14-18 ajal,st, et tegemsit on siis sellise tegevusega, kus istuva töö juures on jogurtipakk kogu aeg ligi, ja ca iga 15 minuti jooksul võetakse üks lonks nö, ja nii kuni kella 18ni välja, et kas see on halb või pigem hea tervisele?
Kõigepealt küsiks, mis eemärgil niimoodi tehakse?
Kõigepealt küsiks, mis eemärgil niimoodi tehakse?Mingit teaduslikku põhjendust polegi nagu, aga on subjektiivselt meeldiv, kui pakk on kogu päeva kõrval.
Eesmärgiks võiks olla see näiteks, et olla nö valgu-tilguti all kogu aeg, et lihaskasvu jaoks vajalikku valku puudu poleks. Liitrist jogurtist peaks saama ca 30g valku nagu ma aru saan, ja see kogus 4 tunni peale sisse tilgutatuna on lihase kasvamise protsessiks hea vist? Kas võib-olla seede-elundkond kannatab sellise toitumise juures? Üldiselt tagab sellise vöikse intervalliga söömine* pika-ajaliselt täiskõhu tunde, ja see vist üldiselt on treenijale hea, sest soovitatakse ju, et söö niipalju kui jõuad.
Inimese organism töötaks ilma teadliku ja vale vahelesegamiseta päris hästi.
Inimese organismi toimimise aluseks on biorütmid ( nt. südamerütm, hingamisrütm, kuutsüklid ja sesoonsed). Seedekulgla rütmi peetakse keha biorütmide hierharhias juhtivaks.
Kuna seedekulgla tegevus aktiveerub iga 3-3,5 tunni tagant ja toidu omastamine on siis kõige parem, siis miks mitte seda õigesti ära kasutada.
Iga 3….3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine.Selline aktivatsiooniperiood kestab 20….30 minutit. Söömine katkestab kirjeldatud perioodika. Aktivatsiooniperioodis tekib näljatunne. Kui selles perioodis süüakse, siis on toidu omastamine kõige parem.
NB! Söömisel on parimaks orientiiriks näljatunde teke!
Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4….6 toidukorda.
Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1…1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas.
aga kas see 3, 5 h näiteks kui hommikul esimese korra ära sön siis hakkan sealtalates seda 3, 5 h arvestama või?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.