Kui sööd, siis söö teadlikult !

Ainevahetuse erinevused ei ole niivõrd metsikult alati seotud geneetilise eripäraga vaid suuresti keskkonna mõjutustega. Ehk kui võtame kaks inimest siis nende ainevahetus on erinev – aga enamasti mitte niiväga geneetiliste faktorite tõttu vaid pigem selle tõttu, et üks on paksem, pikem, aktiivsem, tarbib teisi toite, on haigused kallal jne.

Ja kas mitte enamus nendest asjadest, mis sa üles lugesid, pole geenide poolt mõjutatavad ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>?

Söön küll normaalselt ja omateada liigun ka, aga vaat need hormoonid ei taha “korda” minna

Huvitav, miks see keskkond siis mind nii mõjutab, et kui ma valku-rasva näost sisse ajan 3500kcal eest, ei juhtu suurt midagi arengu seisukohas, aga kui neid vähendan ja SV hulka suurendan, siis treeningtulemused paranevad. Olen täielik karbohüdraadipervert ja see süsikatenonsenss on IIFYMIs minujaoks ausalt öeldes müstika.

Mida aga selle kohta öelda võin on see, et peale IIFYMI 2näd proovimist vähendasin söögikordade hulka, vähem kokkamist küll ja selle poolest lihtsam.

Aga hommikusöögi ja õhtusöögi vahetamine oli big no-no, seega selles suhtes ma ikkagi ei nõustu, et vahet pole, millal mida sööd ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja kas mitte enamus nendest asjadest, mis sa üles lugesid, pole geenide poolt mõjutatavad ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>?

Söön küll normaalselt ja omateada liigun ka, aga vaat need hormoonid ei taha “korda” minna

Huvitav, miks see keskkond siis mind nii mõjutab, et kui ma valku-rasva näost sisse ajan 3500kcal eest, ei juhtu suurt midagi arengu seisukohas, aga kui neid vähendan ja SV hulka suurendan, siis treeningtulemused paranevad. Olen täielik karbohüdraadipervert ja see süsikatenonsenss on IIFYMIs minujaoks ausalt öeldes müstika.

Mida aga selle kohta öelda võin on see, et peale IIFYMI 2näd proovimist vähendasin söögikordade hulka, vähem kokkamist küll ja selle poolest lihtsam.

Aga hommikusöögi ja õhtusöögi vahetamine oli big no-no, seega selles suhtes ma ikkagi ei nõustu, et vahet pole, millal mida sööd ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Noh eks kõik on geenide poolt mõjutatav. Seda muidugi. Pean siinkohal silmas pigem inimeste geneetilisi erinevusi, mis laias laastus ikka niiväga erinevad ei ole, kui vaadata kõige tavapärasemaid protsesse nagu toitainete omastamine. Selle kohta on piisavalt palju uuringuid tehtud ning minu teada pole ka suhteliselt suurte katsegruppide puhul täheldatud, et toitainete omastamine väga erineks.

Mis puutub IIFYM’i ja süsikutesse, siis usun, et enamik saavad väga valesti aru. Just oli teema ka bb.com foorumis. NIng usun, et see lõik kirjeldab asja hästi:

“OP’s 1st mistake is assuming that meal timing is irrelevant. On the contrary, it’s VERY relevant. Timing just happens to have much less impact on results than hitting your macro totals for the day. This doesn’t diminish the fact that people need to individualize their meal timing so that it maximizes their training performance (& does not hinder it). The latter manipulations vary widely, because people have different training protocols, goals, and tolerances. For example, some people experience their best training performance in an immediately fed state, while others do best in a semi-fasted or fasted state. Endurance athletes who neglect carbohydrate timing will not optimize their training capacity. Strength/power athletes with minimal endurance demands have much less of a concern for this. There’s no way to ‘universalize’ a nutrient timing prescription that applies to everyone & all types of athletes. But to reiterate, macro totals for the day overshadow timing in terms of importance. If macro totals for the day are not hit, the most precisely neurotic timing of meals is all for sh!t.””

Ehk mida see lause väidab? Seda, et toidukordade ajastamine ja süsikute kogused on asjad mida ei saa kõigile ühtemoodi peale suruda. NIng see ongi IIFYM mõte. Sööd nii, NAGU SULLE ISIKLIKULT kõige paremini sobib ja kõige paremaid tulemusi toob. Pidades silmas ainult seda, et vajalikud makrod/mikrod ja kalorsus oleks täidetud.

See võib tähendada nii seda, et mõni tüüp sööb 1x päevas ning saavutab oma jõutrennides suurepäraseid tulemusi – kuid võib tähendada ka seda, et mõni tüüp peab sööma 6x päevas väga spetsiifilisi toidukoguseid, et oma jooksutrennides maksimumi endast välja pigistada.

Lyle McDonald on ühe hea artikli kirjutanud süsikute kohta. (Või täpsemalt insuliini kohta, mida süsikud enim mõjutavad)

http://www.bodyrecom…d-fat-loss.html

However, in practice, there are signs as to whether you have good insulin sensitivity or not and possibly whether you over-secrete insulin. Here’s two very simple questions to ask yourself regarding your response to diet.

• On high-carbohydrate intakes, do you find yourself getting pumped and full or sloppy and bloated? If the former, you have good insulin sensitivity; if the latter, you don’t.
• When you eat a large carbohydrate meal, do you find that you have steady and stable energy levels or do you get an energy crash/sleep and get hungry about an hour later? If the former, you probably have normal/low levels of insulin secretion; if the latter, you probably tend to over-secrete insulin which is causing blood glucose to crash which is making you sleepy and hungry.

Ehk mis on selle jutu point? See, et inimese spetsiifiline insuliinitundlikkus/eritumine määrab suuresti ära, kuidas on enesetunne peale toitumiskordi. Kuna pea kõik toidukorrad sisaldavad nii valke, kui ka süsivesikuid ning toimub pigev insuliini kõigutamine – tähendab see seda, et mõnele inimesele ei pruugi mõni toitumise stiil absoluutselt sobida.

Kohe üldsegi mitte.

Ning neid inimesi on küllaga, kes süskareid üldse eriti ei talu ning pigem on 24/7 Keto peal, et end hästi tunda. See ei tähenda, et nende keha nüüd metsikult erinev oleks kaasasündinud geneetika poole pealt võrreldes teiste inimestega. Pigem on tegemist keskkonna mõjutustega, mis keha insuliini tundlikkuse/tootlikkuse on ühes või teises suunas kallutanud.

Kuid seda on raske määrata.

Seega ongi IIFYM sobilik kõigile kuna igaüks saab teha just sellise dieedi nagu ise soovib. Olgu see siis 0g süskareid päevas või 600g päevas. Vahet pole. Piiranguid ei seata ning kõiki julgustatakse leidma endile ideaalseid numbreid.

Ehk mida see lause väidab? Seda, et toidukordade ajastamine ja süsikute kogused on asjad mida ei saa kõigile ühtemoodi peale suruda. NIng see ongi IIFYM mõte. Sööd nii, NAGU SULLE ISIKLIKULT kõige paremini sobib ja kõige paremaid tulemusi toob. Pidades silmas ainult seda, et vajalikud makrod/mikrod ja kalorsus oleks täidetud.

See võib tähendada nii seda, et mõni tüüp sööb 1x päevas ning saavutab oma jõutrennides suurepäraseid tulemusi – kuid võib tähendada ka seda, et mõni tüüp peab sööma 6x päevas väga spetsiifilisi toidukoguseid, et oma jooksutrennides maksimumi endast välja pigistada.

Ehk mis on selle jutu point? See, et inimese spetsiifiline insuliinitundlikkus/eritumine määrab suuresti ära, kuidas on enesetunne peale toitumiskordi. Kuna pea kõik toidukorrad sisaldavad nii valke, kui ka süsivesikuid ning toimub pigev insuliini kõigutamine – tähendab see seda, et mõnele inimesele ei pruugi mõni toitumise stiil absoluutselt sobida.

Kohe üldsegi mitte.

Ning neid inimesi on küllaga, kes süskareid üldse eriti ei talu ning pigem on 24/7 Keto peal, et end hästi tunda. See ei tähenda, et nende keha nüüd metsikult erinev oleks kaasasündinud geneetika poole pealt võrreldes teiste inimestega. Pigem on tegemist keskkonna mõjutustega, mis keha insuliini tundlikkuse/tootlikkuse on ühes või teises suunas kallutanud.

Kuid seda on raske määrata.

Seega ongi IIFYM sobilik kõigile kuna igaüks saab teha just sellise dieedi nagu ise soovib. Olgu see siis 0g süskareid päevas või 600g päevas. Vahet pole. Piiranguid ei seata ning kõiki julgustatakse leidma endile ideaalseid numbreid.

Mis selle asja point siis üldse on ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väga mittemidagiütlev see kõik kokku.

Kui sulle sobib nii, tee nii, kui naa, siis tee naa… seda ma oleks võinud sulle ise ka öelda

Proovitakse mingeid universaalseid lahendusi kõigile peale määrida. Ning see levib jube kiiresti. Enamike kulturistide menüü on üks ühele samasse auku. Ikka kanafilee, maitsestamata jogurtid ja kohupiimad. Juurikad ja riis juurde. Küll siis maitsestatakse ja vaaritatakse jubedalt, et kõik alla endal see saada. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui keegi ütleb, et aga võtaks mõne saiakese vahepeal või sööks midagi muud ka siis on paanika lahti. Küll mõni tükk süskareid ajab paksuks automaatselt ning küll jääb ainevahetus seisma. Lihased kukuvad küljest, kui 37 sekundit peale viimast seeriat valgujooki sisse ei kaani.

ei-ei. jogurt on paha-paha.

ja valgujooki tuleb ilmtingimata juua vähem kui 30 seki peale viimast seeriat, 37 sekundit oodata on jaburus!

just keepin’ it real, bro.

Mis VÕI´l viga on?

Ülakoma kohe kindlasti

Ja kas mitte enamus nendest asjadest, mis sa üles lugesid, pole geenide poolt mõjutatavad ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>?

Söön küll normaalselt ja omateada liigun ka, aga vaat need hormoonid ei taha “korda” minna

Huvitav, miks see keskkond siis mind nii mõjutab, et kui ma valku-rasva näost sisse ajan 3500kcal eest, ei juhtu suurt midagi arengu seisukohas, aga kui neid vähendan ja SV hulka suurendan, siis treeningtulemused paranevad. Olen täielik karbohüdraadipervert ja see süsikatenonsenss on IIFYMIs minujaoks ausalt öeldes müstika.

Mida aga selle kohta öelda võin on see, et peale IIFYMI 2näd proovimist vähendasin söögikordade hulka, vähem kokkamist küll ja selle poolest lihtsam.

Aga hommikusöögi ja õhtusöögi vahetamine oli big no-no, seega selles suhtes ma ikkagi ei nõustu, et vahet pole, millal mida sööd ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Äkki mao alahappesus. See süsivesikutega küll kuidagi seotud ei ole aga hormoonid võib küll ebasoodsatele tasemetele langetada, mineraalide ja muude ainete halva imendumisega.

Unustad ära insulini resistentsuse ja II tüübi diabeedi.