Kui sööd, siis söö teadlikult !
- This topic has 42 replies, 17 voices, and was last updated 14 years, 2 months tagasi by
Jacobb.
-
AutorPostitused
-
november 9, 2011 at 3:49 p.l. #308602
Alexander Andrusenko
ModeratorMa tahtsingi just tuua mingeid äärmuslikke näiteid stiilis: 1) söön 4 päevaga nädalanormi täis ja 3 päeva nälgin 2) 3 päeva nädalas söön süsivesikuid, 2 päeva nädalas söön valku, 1 päev söön rasva, 1 päev ei söö midagi jne. Aga võib-olla on see periood hoopiski pikem. Siis näiteks: üks nädal söön valku, teine nädal söön süsivesikuid, kolmas nädal söön rasva.
Igatahes, “sinu teooria” kohaselt peaks nagu töötama selline lähenemine, aga kuidagi väga uskumatu tundub – ka mitte nii ekstreemsete näidete puhul. On sul mõne sarnase eksperimendi kohta mingeid viiteid?
november 9, 2011 at 4:15 p.l. #308573Archangel
MemberMa tahtsingi just tuua mingeid äärmuslikke näiteid stiilis: 1) söön 4 päevaga nädalanormi täis ja 3 päeva nälgin 2) 3 päeva nädalas söön süsivesikuid, 2 päeva nädalas söön valku, 1 päev söön rasva, 1 päev ei söö midagi jne. Aga võib-olla on see periood hoopiski pikem. Siis näiteks: üks nädal söön valku, teine nädal söön süsivesikuid, kolmas nädal söön rasva.
Igatahes, “sinu teooria” kohaselt peaks nagu töötama selline lähenemine, aga kuidagi väga uskumatu tundub – ka mitte nii ekstreemsete näidete puhul. On sul mõne sarnase eksperimendi kohta mingeid viiteid?
Antud variantidest on vast esimene variant kõige teostatavam ja kõige reaalsem, mis võib ka pakkuda tulemusi, mis oluliselt ei erine tavapärastest toitumisharjumustest. Kuid siinkohal on ka väga palju küsimärke muidugi – alates treeningute ajastamisest, intensiivsusest jms. Ning kokkuvõttes ma hetkel kursis ei ole, et keegi päris nii ekstreemselt asjale läheneks. (Kuigi eks kindlasti leidub ka neid)
Sinu teine variant on täiesti ulme juba ning selliste ekstreemsuste kohta mul küll teateid pole, et keegi regulaarselt praktiseeriks.
Nagu mina aru saan, siis lühiajaline paastumine ei mõjuta oluliselt negatiivselt lihasmassi arengut ning teatud tervisemarkerid võivad isegi paraneda. Küll aga on see piir väga ähmane, kustmaalt muutub paastumine juba kehale kurnavaks ning ilmnevad negatiivsed mõjud, isegi kui üldine kaloraaž ja makrode olemasolu on piisav ülejäänud päevade jooksul.
Mõned uuringud on vast tehtud, aga väga palju mitte. Üks uuring näitas, et 3,5 päeva paastumist ei mõjutanud oluliselt negatiivselt lihaste jõuvarusid. Kuigi uuringu üles-ehitus ei olnud just ideaalne. See annaks nagu aimu, et midagi hullu lühiajaline paastumine ei tekita – kuigi reaalne pika-ajaline mõju on teadmata.
Üldiselt ma väidaksin olemasoleva teadusliku materjali puhul ainult seda, et 24h paastumist ei tohiks kuidagi lihasmassi kasvu naturaalsete kulturistide puhul tagasi hoida. Mõned agad võivad olla treeningute ajastamise ja intensiivsuse puhul, aga seda on raske kommenteerida. Teema pole lihtne.
Probleemiks on muidugi siinkohal see, et otseseid näiteid on raske tuua kuna selline suhteliselt pikk paastumisperiood on enamikele ebasobiv variant. Kõige levinumad on variandid kus paastumine kestab 12-20h ning siinkohal võib näiteid tuua juba suhteliselt suurtes numbrites:
http://www.Leangains.com või googelda ka the Warrior Diet.
Mitmepäevastest paastumistest võime enamasti ainult spekuleerida ja niisama arutleda. Sest isegi kui need toimiksid, oleks nende praktiline aplikatsioon suhteliselt olematu. Kuna mitu päeva toiduta olemine oleks vast enamikele ülimalt ebamugav variant ning seejärel tarbitav toidukogus ilmatuma suur ning selle tarbimine jällegi praktiliselt võimatu.
november 9, 2011 at 8:54 p.l. #308372Alexander Andrusenko
ModeratorAga miks see teine variant nii väga ulme on? Ok, ma saan aru, et on vähe selliseid toiduaineid, kus oleks 100% valku ja 0% rasva ja vastupidi. Aga ütleme, et ühel päeval 85% valku, teisel päeval 85% rasva jne. Kui oluline on nädala lõpuks õiged proportsioonid kokku saada, siis peaks ju toimima. Sinu teooria kohaselt peaks orgasnismil täiesti ükskõik olema, mis päevadel milliseid makrotoitaineid ta saab.
november 9, 2011 at 10:22 p.l. #308267Archangel
MemberAga miks see teine variant nii väga ulme on? Ok, ma saan aru, et on vähe selliseid toiduaineid, kus oleks 100% valku ja 0% rasva ja vastupidi. Aga ütleme, et ühel päeval 85% valku, teisel päeval 85% rasva jne. Kui oluline on nädala lõpuks õiged proportsioonid kokku saada, siis peaks ju toimima. Sinu teooria kohaselt peaks orgasnismil täiesti ükskõik olema, mis päevadel milliseid makrotoitaineid ta saab.
No see millest ma rääkisin hõlmas pigem kuni 24h paastumist, mis ei tohiks kehvasti lihaste arendamist mõjutada. Kui toimid nii, et üks päev valk, siis süskar ja siis rasv. Siis tähendab ju see seda, et vahepeal on ju 48+h keha ilma valguta või ilma rasvadeta. Ning see ma usun, et võib juba negatiivset mõju avaldada.
See, et keha kokkuvõttes mitu päeva hiljem antud toitained omastab ja kasutusse laseb ei tähenda, et vahepealne puudus neist toitainetest keha negatiivselt ei mõjutaks. Küsimus ongi selles, mis see periood on. 24h tundub olevat selline suhteliselt “ohutu” periood mille jooksul keha veel negatiivseid ilminguid ei näita. Evolutsiooni koha pealt olekski väga tobe, kui meie füüsiline/vaimne võimekus langeks peale niivõrd lühiajalist paastumist.
Siinkohal tuleb arvestada, et teatud valgud ja rasvad on ASENDAMATUD, ehk keha peab neid toitumisega saama ning ise neid sünteesida ei suuda. Mis tähendab, et kui esmased varud neist ainetest otsa saavad või langevad alla “optimaalse” taseme siis arvatavasti ilmnevadki negatiivsed kõrvalnähud. Kahjuks aga ei ole kursis millistest ajavahemikest siinkohal räägime.
Ning usun, et siinkohal on mõjutavaid tegureid väga palju, mis dikteerivad seda, kui hästi üks või teine inimene suudab pikema paastumise puhul negatiivseid mõjusid eemal hoida.
Ehk kokku võtvalt võime öelda, et:
Kaloraaži võib jälgida teoreetiliselt ka nädala lõikes ning kaalumuutus püsib suhteliselt sarnane võrreldes iga päev toitumisega.
Makro-toitainete /mikro-toitainete tarbimine on aga keerulisem ning Asendamatute valkude ja rasvade puudus mitme päeva jooksul võib tuua negatiivseid mõjusid nii üldisele tervisele, kui ka lihasmassi arendamisele.
Teema on väga huvitav kuna Inimese keha on võimeline kohanema hämmastavalt hästi. Üks hea elav näide on Imre Vähi, kes oma toitumise ekstreemsustega on küll vist Eestis sportlaste hulgas esirinnas. Samas on tema keha kohanenud sellega ning suudab lihasmassi nii kasvatada, kui ka säilitada ulmeliselt vähese kaloraaži juures ning metsikult väikeste makro/mikro toitainete olemasolu puhul. Kuigi enamus teooriaid peaks selle välistama esmasel vaatlusel.
See teebki kogu asja nii keeruliseks. Inimese keha ei ole lihtne asi mida vaadelda ja mille töö kohta järeldusi teha. Ning suurim probleem on minu arust siinkohal just kohanemisvõime. Keha lühi-ajalised reaktsioonid võivad teinekord olla totaalselt valedele jälgedele viivad.
Nagu näiteks keha võime lülituda Ketoosi, kui menüüs puuduvad süsivesikud.
Lühiajaline vaatlus viitaks pigem sellele, et keha oleks surmasuus süsivesikute puuduse korral, kuigi reaalselt kohaneb ta kiiresti ning saab väga edukalt toimida ka ilma süsivesikute tarbimiseta.
Põnev teema.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“Pisike” pilt meie keha ainevahetuse mõnest osast.
november 9, 2011 at 10:35 p.l. #308165Alexander Andrusenko
ModeratorKuidas siis selgitada seda, et kui mina isiklikult üle 4 tunni ilma toiduta olen, siis vajun igas mõttes ära?
Imre näide ei ole hea – esiteks, kas ikka suudab kasvatada või äkki pigem ei suuda? Teiseks, kas see kohanemine on hea ja vajalik?
Me ei räägi sellest, kuidas peab toituma selleks, et mitte ära surra. Me räägime sellest, kuidas peab toituma sportlane, kes tahab areneda ja midagi saavutada. Selles mõttes, et võib-olla tõesti on võimalik elada nii, et sööd kord päevas või saad süsivesikuid ainult suhkrust, aga kas see viib tõesti samamoodi edasi kui see, millega kõik harjunud on? Selles on küsimus.
november 10, 2011 at 7:08 e.l. #308112Archangel
MemberKuidas siis selgitada seda, et kui mina isiklikult üle 4 tunni ilma toiduta olen, siis vajun igas mõttes ära?
Imre näide ei ole hea – esiteks, kas ikka suudab kasvatada või äkki pigem ei suuda? Teiseks, kas see kohanemine on hea ja vajalik?
Me ei räägi sellest, kuidas peab toituma selleks, et mitte ära surra. Me räägime sellest, kuidas peab toituma sportlane, kes tahab areneda ja midagi saavutada. Selles mõttes, et võib-olla tõesti on võimalik elada nii, et sööd kord päevas või saad süsivesikuid ainult suhkrust, aga kas see viib tõesti samamoodi edasi kui see, millega kõik harjunud on? Selles on küsimus.
Siin jõuame punkti, kus räägime juba iga inimese keha spetsiifikast ning “tundest”. See, et sina “ära vajud” on sinu isiklik probleem niiöelda, sest ma teen trenni peale 16h paastumist ning jõuvarud on samad ning energiat küllaga.
Glükogeenivarud on need, mis põhimõtteliselt määravad sinu võimekuse saalis. Ning niivõrd lühiajaline paastumine sinu lihasglükogeenivarudele erilist mõju ei avalda. Mis tähendab seda, et mistahes ära vajumine on seotud sinu enda isikliku keha spetsiifikaga ja pigem on asi hormonaalne ja rohkem “ülakorruse” teema (a’la vaim on väsinud). Arvatavasti oled väga pikalt toitunud stiilis, kus üle 4h normaaltingimustes ilma toiduta ei ole, ning keha on sellega ka harjunud.
Sundides keha sellest “normaalist” välja, tekivad negatiivsed reaktsioonid. Rütm saab rikutud ning enesetunne ei ole optimaalne. Ma ei oska täpselt spekuleerida, mis detailselt toimub aga eks erinevad hormoonid siin mängus on, mis keharütmi ja toitumisrütmi reguleerivad. Grheliin, leptiin. Samuti ka iga isiku personaalne reaktsioon kõrgemale/madalamale veresuhkrule ja vabade suhkrute olemasolule treeningute ajal.
Imre kohta niipalju, et kuna tegemist on väga staažika sportlasega viis võime ainult väga umbkaudselt spekuleerida, kui palju ta on või ei ole arenenud. Sest tema puhul oleks naturaalne areng niigi, niivõrd aeglane juba, et hea kui aastate lõikes mingit silmaga nähtavat vahet lihasmassis näha on. Eriti kuna ta võistleb ju piiratud kaaluga alal.
Kuid seda, et lihasmass säilib suhteliselt hästi on siiski nähtav.
Sinu viimane küsimus on muidugi kõige suurem küsimus tõesti. Minu arvates on võrdväärne areng kindlustatud isegi siis, kui sööd 1x päevas. Aga kui paastumine hakkab liikuma üle 24h, siis muutub asi aina rohkem küsitavaks.
Siinkohal minu arust mõned huvitavad uuringud ja artiklid:
http://www.bodyrecom…rch-review.html
So here’s the take home:
- If eating more frequently makes it easier to control/reduce calories, it will help you to lose weight/fat.
- If eating more frequently makes it harder to control/reduce calories, or makes you eat more, you will gain weight.
- If eating less frequently makes it harder for you to control/reduce calories (because you get hungry and binge), it will hurt your efforts to lose weight/fat.
- If eating less frequently makes it easier for you to control/reduce calories (for any number of reasons), then that will help your efforts to lose weight/fat
http://www.springerl…712615714k8150/
“Our results indicate that prior fasting may stimulate the intramyocellular anabolic response to ingestion of a carbohydrate/protein/leucine mixture following a heavy resistance training session.”
http://www.ncbi.nlm….5?dopt=Abstract
“These findings suggest that these diets(Stabiilne madala kaloraažiga vs päev otsa “paastumist” + siis söök) are equally as effective in decreasing body weight and fat mass, although intermittent CR (IF, paastumine pikalt + söök) may be more effective for the retention of lean mass.”
http://www.ncbi.nlm….pubmed/21289204
“Enhanced amino acid sensitivity of myofibrillar protein synthesis persists for up to 24 h after resistance exercise in young men.“
http://www.ncbi.nlm…./pubmed/3622486
” It was concluded that there are minimal impairments in physical performance parameters measured here as a result of a 3.5 day fast.“
http://www.ncbi.nlm…./pubmed/1905998
” Concerning the periodicity of nutrient utilization, protein oxidation during the day did not change between the two feeding patterns. In the gorging pattern, carbohydrate oxidation was significantly elevated during the interval following the first meal (ie from 1200 h to 1500 h, P less than 0.01) and the second meal (ie from 1800 h to 2100 h, P less than 0.05). The decreased rate of carbohydrate oxidation observed during the fasting period (from rising in the morning until the first meal at 1200 h), was compensated by an increased fat oxidation from 0900 to 1200 h to cover energy needs. In the nibbling pattern, carbohydrate and fat oxidation remained relatively constant during the active hours of the day.”
***
Eks neid uuringuid ole veel, aga point tundub olevat selles, et nii lühike periood kui seda on üks päev, ei suuda esile kutsuda muudatusi, mis mõjutaksid lihaskasvu negatiivselt. Eeldades, et on kaetud optimaalselt valgu, rasvade ja kaloraaži kogused päeva lõpuks.
Enamik uuringuid, mida Lisandifirmad propageerivad, räägivad lühiajalistest muudatustest inimese kehas, mis ei ole aga sobivad näitajad lõpptulemuse mõõtmiseks. Ehk see, et vadaku tarbimine peale trenni tõstab valgusünteesi, ei tähenda seda, et päeva lõikes lihasmassi kasv kuidagi parem oleks. Näitab ainult seda, et tol “ajahetkel” on ta parem.
Kuid meie keha pole loll ning “kohanemine” ehk lihasmassi kasvatamine ei toimu mõne tunni jooksul. Toimub see siiski pikema aja vältel ning kuna treeningutest põhjustatud valgusünteesi tõus ja toitainetele vastuvõtlikkus kestab väga pikalt, suudab keha edukalt ka kogu selle perioodi vältel adekvaatselt lihasmassi kasvatada vastavalt vajadusele.
november 10, 2011 at 8:10 e.l. #307983IVARK
MemberPõhimõtteliselt võiks see ju kõik töötada aga paljudel meist on aega ja võimalusi eksperimenteerida. Selline sissetöötatud 5 korda päevas söömine nt. sobib mulle kõige paremini aga ei tähenda, et see ainuõige on. Lihtsalt olen harjunud nii. Kohviga olen harjunud samamoodi, sellepärast tekivad ärajäämisnähud kui hommikul joonud pole. Maksimaalne näljakuur oli mul 10 aastat tagasi ja kestis kõigest 3 päeva. See mõjus kehale väga soodsalt ja kõik, mis vahepeal kaotatud oli tuli kiiresti tagasi. Olen kindel, et kui elurežiim oleks teine, suudaksin ka teistmoodi toituda ja treenida. Jõu kasv on hea mõõdik, mis näitab, kas
Muidugi lühiajalised paastukuurid on rohkem mingi muu foorumi teema aga üldiselt vajab seda tänapäeval iga inimene. Tegelikult ongi paast see mida enamus inimesi nälgimise pähe teeb, tarvitades siiski mingit toiduainet, nt. juues mahla oled juba paastu, mitte näljakuuril. Tõsine näljakuur algab klistiiriga (mida jätkame kuni soolestik puhas) ja juues ainult keedetud vett.
november 10, 2011 at 8:50 e.l. #307945Archangel
Member”Honoring personal preference is one of the most powerful yet underrated tactics for achieving optimal health and body composition.” – Alan Aragon
november 10, 2011 at 8:59 e.l. #307931Angelo
MemberMis Rotter sellest teemast arvab?
november 10, 2011 at 12:20 p.l. #307800argoll
MemberArchangel’il on hea jutt küll nagu jehoova tunnistajal aga siin on üks ot – nimelt ainevahetus on igal indiviidil väga erinev ja seda ei lükka paigast mitte ühegi uuringuga.Vahel viskan ka sinna bodybuildingusse pilgu peale ja tundub, et seal on üks “Leader” ja siis trobikond “followersi” nagu ameerikamaal ikka kombeks on.Eks inimese taluvuse piir on erinev aga mingis vanuses hakkavad need “harjumused” kenastu tunda andma.
Argo
november 10, 2011 at 12:32 p.l. #307786Archangel
MemberArchangel’il on hea jutt küll nagu jehoova tunnistajal aga siin on üks ot – nimelt ainevahetus on igal indiviidil väga erinev ja seda ei lükka paigast mitte ühegi uuringuga.Vahel viskan ka sinna bodybuildingusse pilgu peale ja tundub, et seal on üks “Leader” ja siis trobikond “followersi” nagu ameerikamaal ikka kombeks on.Eks inimese taluvuse piir on erinev aga mingis vanuses hakkavad need “harjumused” kenastu tunda andma.
Argo
Mind väga huvitaks kuidas sina neid ainevahetusi suuri erinevusi kirjeldaksid?
Ning kuidas kommenteeriksid enamike treenerite püüdlusi absoluutselt kõigile õpilastele pähe määrida pea copy-paste dieete. Kas sa mitte põhimõtteliselt ei nõustu minu jutuga?
Aga ok. Teema on keeruline.
Ütlen ainult niipalju, et ainevahetus ei ole sugugi niivõrd erinev nendes punktides mida enamik arvab, kuid võib olla siiski väga erinev punktides millest enamik midagi ei tea.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 10, 2011 at 12:43 p.l. #307754argoll
MemberMind väga huvitaks kuidas sina neid ainevahetusi suuri erinevusi kirjeldaksid?
Ning kuidas kommenteeriksid enamike treenerite püüdlusi absoluutselt kõigile õpilastele pähe määrida pea copy-paste dieete. Kas sa mitte põhimõtteliselt ei nõustu minu jutuga?
Aga ok. Teema on keeruline.
Ütlen ainult niipalju, et ainevahetus ei ole sugugi niivõrd erinev nendes punktides mida enamik arvab, kuid võib olla siiski väga erinev punktides millest enamik midagi ei tea.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nii palju on ühist, et toit läheb ühest kohast sisse ja tuleb ühest kohast välja
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mul on vägisi kahtlus, et Sa puudusid koolist, kui räägiti inimese füsioloogiast
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Argo
november 10, 2011 at 12:57 p.l. #307740gmaster
MemberMind väga huvitaks kuidas sina neid ainevahetusi suuri erinevusi kirjeldaksid?
Ning kuidas kommenteeriksid enamike treenerite püüdlusi absoluutselt kõigile õpilastele pähe määrida pea copy-paste dieete. Kas sa mitte põhimõtteliselt ei nõustu minu jutuga?
Aga ok. Teema on keeruline.
Ütlen ainult niipalju, et ainevahetus ei ole sugugi niivõrd erinev nendes punktides mida enamik arvab, kuid võib olla siiski väga erinev punktides millest enamik midagi ei tea.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on omad teooriad nn hardgainerite kohta näiteks.. Kõrgenenud sümpaatilise NS aktiivsus ja madal-kehva testotase. Kõva rasvapõletus, aga lihas suurt ei kasva nende tagajärjel.
Lisaks olen varem mõelnud samadel teemadel, mida ka AlanBstard puudutas – geneetilised soodumused mingile toitumistüübile – lipiidipeded, süsikapervid ja söönmidatahanliputajad
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 10, 2011 at 1:00 p.l. #307719gmaster
MemberNii palju on ühist, et toit läheb ühest kohast sisse ja tuleb ühest kohast välja
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mul on vägisi kahtlus, et Sa puudusid koolist, kui räägiti inimese füsioloogiast
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Argo
Sellal kui tema (ja ka mina) keskkoolis käisime sellele väga tähelepanu ei pööratudki… ja pealegi, seal on ju need…. HARIDUSONKLID
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 10, 2011 at 1:31 p.l. #307713Archangel
MemberNii palju on ühist, et toit läheb ühest kohast sisse ja tuleb ühest kohast välja
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mul on vägisi kahtlus, et Sa puudusid koolist, kui räägiti inimese füsioloogiast
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Argo
Oleks vaid kõik nii lihtne.
Teema sellest, et toitained omastuvad suhteliselt samadel tasemetel pea kõigis inimestes, kui tegu just haigustega ei ole. Seedeprotsessi kõikumised on väikesed ning jällegi, kui just meditsiinilised probleemid kallal pole, siis ei saa rääkida, et suvaliselt paar inimest tänavalt võttes leiaksime, et igaühe magu ja soolestik toite metsikult erinevalt töötleks.
Ainevahetuse erinevused ei ole niivõrd metsikult alati seotud geneetilise eripäraga vaid suuresti keskkonna mõjutustega. Ehk kui võtame kaks inimest siis nende ainevahetus on erinev – aga enamasti mitte niiväga geneetiliste faktorite tõttu vaid pigem selle tõttu, et üks on paksem, pikem, aktiivsem, tarbib teisi toite, on haigused kallal jne.
Ehk kui keegi on nö. “hardgainer” siis on see ülimalt tõenäolisem, et ta on hardgainer mitme faktori koosmõjul nagu näiteks: Liigne aktiivsus, liiga madal kalorsus menüüs, liiga vale makrode/mikrode koostis toidus, olemasoleva kehakaalu mõjutused, paigast ära hormoonide tasakaal (mis tihti seotud toitumise ja aktiivsusega) ning kõige lõppu võiks toppida alles geneetilise eripära, mis suuresti peaks langema termini – “NEAT” alla. (Non-exercise-activity-thermogenesis)
Väide, et keegi on “hardgainer” ning selle tõestuseks tuua mingi selline lause, et “Ah ta sööb palju aga juurde ei võta üldse, järelikult geneetika selline” on nii tobe ja pealiskaudne, kui üldse miski olla saab.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on omad teooriad nn hardgainerite kohta näiteks.. Kõrgenenud sümpaatilise NS aktiivsus ja madal-kehva testotase. Kõva rasvapõletus, aga lihas suurt ei kasva nende tagajärjel.
Lisaks olen varem mõelnud samadel teemadel, mida ka AlanBstard puudutas – geneetilised soodumused mingile toitumistüübile – lipiidipeded, süsikapervid ja söönmidatahanliputajad
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nõustun, et kõik on tegurid mida arvesse võtta. Kuid jällegi ei usu, et enamike inimeste puhul saaksime rääkida täpselt nende “tüüpide” kindlaksmääramisest.
Probleem selles, et kuna inimeste kaalu ja lihas/rasvmassi suhted, vanus, aktiivsus ning hormoonide tase on kõik suuremal/vähemal määral üksteisest sõltuvuses ning kõigub metsikult kui üks neist teguritest muutub – siis jõuame punkti, kus proovida ühe kinda indiviidi organismi eripärade kaardistamist on pea võimatu.
Ehk minu arust on probleem selles, et ei mõisteta (ning enamasti ei saagi mõista) keha eripäraseid sellisel tasemel, et oleks võimalik teha vettpidavalt kindlaid järeldusi selle kohta, mis “dieet” on või ei ole optimaalne.
Mis kokkuvõttes kipub tähendama seda, et IIFYM lähenemine, kus põhirõhk on valkude ja rasvade miinimum-nõude katmisel täisväärtuslikest toiduallikatest on üks kõige paindlikumaid lahendusi üldse.
Kui lihasmassi kasvuks ning korras hormonaaltööks on olemas nii vajalikud valgud ja rasvad, siis saab ülejäänud kaloraažiga mängida just nii, kuidas iga inimese kehale paremini sobib. Ehk kui mõni tunneb ennast Keto peal hästi, siis ta võib seda teha… ka keto võib olla IIFYM. Samuti võib IF olla sama-aegselt IIFYM ning ka Keto.
Paljud arvavad, et IIFYM on mingi väga spetsiifiline dieet, mida ta otseselt ei ole. Tegemist on lihtsalt valkude/rasvade miinimumnõuete katmisega, soovitavalt täisväärtuslikest toiduallikatest, peale mida lubatakse vaba voli tarbida ülejäänud kaloraaži osas toitu mistahes allikatest, kuid soovituslik oleks ka siinkohal täisväärtuslikest allikatest. (mikrode ja kiudainete vajaduste rahuldamiseks)
Mis puutub aga “toitumistüüpidesse” siis usun, et see haakub eelneva jutuga. BMR, TEF, NEAT on kõik mõisted, mis on tegurid selles kuidas inimese kaal ja ka lihas/rasvamass kõigub. Lisada juurde treening ning veel mitmeid tegureid ja olemegi jälle punktis, kus ei saa lihtsalt kokku võtta inimese eripära ühe lausega – “et ah talle süskarid ei sobi”.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teema on minu arust väga huvitav, kuigi paljud kipuvad seda ajama keeruliseks punktides, mis seda absoluutselt ei ole – ning proovivad seda lihtsustada neis punktides, mis on ka reaalselt ülimalt keerulised.
Sellal kui tema (ja ka mina) keskkoolis käisime sellele väga tähelepanu ei pööratudki… ja pealegi, seal on ju need…. HARIDUSONKLID
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enda bioloogia tunnist ja keskkoolist üldse toitumise kohta küll suurt midagi ei mäleta tõesti. Kuigi bioloogia oli kindel “5” ja sai ka iga keskkooli aasta koolieksamid tehtud ja lõpus ka riigi-eksam headele tulemustele.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>HaridusOnklid tõesti. Just oli Postimehes vist artikkel kuidas paljud Õppejõud on ülikoolides ebapädevad.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> -
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.