Kui sööd, siis söö teadlikult !

Ise eelistan piimatoodetest:

KOHUKESI, VÕID ja igasuguseid muid piimatooteid väldin. Võib olla et olen mõne toote unustanud aga umbes sellised on minu põhimõtted, kui olen poeleti juures.

Mis VÕI´l viga on?

Ahahh.

Nagu ma aru saan, on siis peamine, et toit oleks võimalikult maitsetu ja rasvavaba.Sel juhul soovitaks teema-algatajele kuiva saepuru …

Mina ise eelistan rasvast rosinatega kohupiima, võimalikult rasvast hapukoort, samuti ka võid – eriti just praadimiseks – ja soovitan neid kõigile, kel ülekaal ja soovivad sellest vabaneda.

Ütleme nii, et võiga võib teha imeasju aga kui ei oska siis võib ka nt. külmakapis teise riiuli ülevalhoidmiseks kasutada või vedelana parketi sisse määrida. Nt. praetud seened alles võiga tõelise maitse saavutavadki, lisame võid kanakastmele, jälle super. Igasugu kookidest ei räägigi, kus see on kohustuslik retseptiosa.

Mis puudutab kohukesi, siis nendest ainult karumsi omad, muu on kaunis keskpärane ja rasvamaitsega. Igasugu kreemid on väga head, ärme unustame ka seda, et toidu seedimisprotsess algab juba suus ja kui toit seal lihtsalt ringi käib nagu nt. 0,1 % kodujuust, siis kahjuks pole see minu jaoks vaeva väärt.

Endale mingeid piiranguid ei tee, nagu Archangel ütles, siis tuleb oma päevane menüü üle vaadata ja kui seal on kõik paigas, siis võib omale ühtteist lubada. TValgupulbritest jm. olen ammu loobunud, sest mingit effekti need minule ei andnud.

Kui me räägime võistlevast kulturistist, siis on muidugi tingimused teised.

Minumeelest pole püüdel toituda tervislikult midagi viga. Ma ei saa aru miks osad kodanikud oma halbu ja ebatervislike toitumisharjumusi siin igaühele proovivad pähe määrida ja iseennast õigustada. Loomulikult ühtegi asja ei tule päris vältida aga võimaluse korral võtad ikka kohukese asemel kohupiima ja nii. Sellesmõttes on meie keha poolt antud puhvertsoon üsna suur aga see, et negatiivsed nähud ei teki ei tähenda, et kõik korras ja normaalne oleks.

Küsimus Archangelile: kui kasutada süsivesikute allikana ainult suhkrut, kas sinu teooria järgi on kõik korras? Menüü oleks paigas – hommikul 400 grammi suhkrut ja õhtul 800 grammi sealiha näiteks.

http://www.wannabebi…n-clean-eating/

“First up, Surwit and colleagues compared the 6-week effects of 2 hypocaloric diets – one with 43% of the total calories as sucrose (table sugar), and one with 4% of the total calories as sucrose [15]. No significant differences were seen in the loss of bodyweight or bodyfat between the high and low-sucrose groups. Strengthening these results was the use of dual X-ray absorptiometry (DXA) to measure body composition. Furthermore, no differences in blood lipids or metabolism were seen between the groups. It looks like a more sugary intake still cannot override a calorie deficit.”

Aga miks sa ekstreemsustesse langed? Probleem ongi selles, et inimesed tahavad kõike lahterdada kas Tervisliku või Mitte-tervisliku alla. Ning seetõttu võib menüü olla kas kilo suhkrut ja sealiha, või hunnik kanarinda ja juurikaid. Seda, et toiduainete tervislikkus sõltub kogu menüüst ning inimesest endast ja, et ka vahepealne võimalus on olemas, ei taha mõnele üldse pähe tulla.

See ei ole minu “teooria”. Need on faktid.

Kõik süsivesikud on suhkrud. (va. kiudained) Verre jõuavad nad kõik pm. samal kujul ning keha teeb nendega vajalikke protsesse samamoodi. (va. fruktoos)

Sa vist jätsid mu eelmise postituse lugemata kus ütlesin, et vajalik oleks katta päevased mikro-toitainete vajadused. Seda aga ainult lauasuhkrust ja sealihast ei saa. Lisada juurde veel mõned toiduained suhkru ja sealiha arvelt veidi ning siis miks mitte.

Liiga ühekülgne menüü toob ilmselgelt kaasa võimalikke negatiivseid tagajärgi. Siinkohal on ohus pigem enamik Kulturiste kelle menüü on äärmiselt puudulik ja ühekülgne ning oht erinevateks probleemideks on tunduvalt suurem, kui neil kelle menüü on vabam ja kes mõistavad mõõdukuse mõistet.

Minumeelest pole püüdel toituda tervislikult midagi viga. Ma ei saa aru miks osad kodanikud oma halbu ja ebatervislike toitumisharjumusi siin igaühele proovivad pähe määrida ja iseennast õigustada. Loomulikult ühtegi asja ei tule päris vältida aga võimaluse korral võtad ikka kohukese asemel kohupiima ja nii. Sellesmõttes on meie keha poolt antud puhvertsoon üsna suur aga see, et negatiivsed nähud ei teki ei tähenda, et kõik korras ja normaalne oleks.

http://www.wannabebig.com/diet-and-nutrition/the-dirt-on-clean-eating/

“In 1997, a general physician named Steven Bratman coined the term orthorexia nervosa [21], which he defines as, “an unhealthy obsession with eating healthy food.”

“One of the fundamental pitfalls of dichotomizing foods as good or bad, or clean or dirty, is that it can form a destructive relationship with food.”

“Smith and colleagues found that flexible dieting was associated with the absence of overeating, lower bodyweight, and the absence of depression and anxiety [22]. They also found that a strict all-or-nothing approach to dieting was associated with overeating and increased bodyweight. Similarly, Stewart and colleagues found that rigid dieting was associated with symptoms of an eating disorder, mood disturbances, and anxiety [23]. Flexible dieting was not highly correlated with these qualities.”

Soovitan mu signatuuri vaadata, siis vbl jõuab kohale mõte, et meie keha ei tea, mis on toiduainete nimed mida me sisse sööme. Teda huvitab ainult sisu. Antud juhul võrdled pm. kahte võrdväärse sisuga toodet ning leiad, et üks on tunduvalt tervislikum mingil põhjusel – olgugi, et reaalselt ta seda ei ole.

Tervislikkuse mõiste on nii ära nämmutatud meedia poolt, et jube.

Ühegi toiduaine tervislikkust ei saa mõõta eraldiseisvalt. Sa võid otsad anda, kui liiga palju õunu sööd, vett jood või mida iganes. Kõik oleneb. Ka kõige vajalikum vitamiin/mineraal meie kehale võib muutuda mürgiks, kui seda liiga palju tarbida. Mis tähendab, et need kelle menüü on ühekülgne ning täis “tervislikke” asju ning täienduseks võetakse veel multivitamiine – siis võib lõpptulemus olla lihtsalt mürgitus.

***

Kogu asja probleem ongi selles, et inimesed tahavad elada mugavalt, kuid samas “optimaalselt” oma tervise suhtes. Seega kõik “imedieedid” või väljaütlemised, mis lahterdavad toiduained Tervislikeks ja Mitte-tervislikeks on kui ajupesu, mis imekergelt mõjub, kuna rahuldab nende inimeste sisemised soovid olla terved ning teevad seda viisil, mida on lihtne mõista. Olgugi, et tegemist on valega. Mistahes positiivne mõju on 99.9% ajast tingitud väga lihtsatest asjadest nagu kalorite tarbimise vähendamine… mitte aga toiduainete valik.

Puuviljad on näiteks enamike arust ülimalt tervislikud. Proovige nüüd aga ainult puuviljadest toituda. Garanteeritud on erinevad terviseprobleemid paari kuu pärast, kui mitte juba varem. Ning kui kaloraaž ületab varasemat siis lähed paksuks ka veel.

Ning sama võib öelda pea ükskõik, mis toiduaine kohta. Arvate, et ekstreemsus – kahjuks mitte, ning sellised dieedid on äärmiselt levinud tänapäeval. Kuna muudavad toitumise ülimalt ühekülgseks(lihtsaks) ning luuletavad kokku maa ja ilma, mida kõike head selline “naturaalne” dieet pakub. Olgugi, et niimoodi toitudes on suurem võimalus haiglasse sattuda, kui et tervist parandada.

Toituda on vaja mitmekülgselt ning selliseid toiduaineid lihtsalt pole mida vältima peaks. Kindlasti võiks mõne asja tarbimist piirata aga sedagi enamasti pigem selle tõttu, et tegemist on äärmiselt kalori-rikaste toitudega, mis lihtsalt haukavad liialt suure tüki päevasest kaloraažist.

Näiteks shokolaad. Minu menüü tegelt näeb ette iga päev 100g tumedat shokolaadi. Kuid päris iga päev seda siiski ei söö, kuna 500kcal tükk on omajagu palju ning teinekord kipub muud vajalikku/maitsvat vahelt ära jääma.

Aga ma võingi rääkima jääda antud teemal kuna enamik inimestest on toitumisest täiesti valesti aru saanud, ning reaalsetest protsessidest, mis kehas toimuvad pole praktiliselt mingit aimu.

http://www.wannabebi…n-clean-eating/

My favorite response to questions about how to eat clean is, “Wash your food.”

Kas ma sain õigesti aru?

Siit aga küsimus – kas on oluline, et just 1 ööpäeva lõpuks tuleks kokku need 3000 kcal õige makrotoitainete vahekorraga või võib see periood pikem olla? Võib-olla on hoopis oluline, et nädala lõpuks tuleks 7x3000kcal? Või kuu lõpuks 30x3000kcal? Miks on põhjust arvata, et selleks perioodiks on kindlasti üks ööpäev, kui söömise kellaajad pole olulised?

Põhimõtteliselt jah.

Täpset perioodi mis kulub toitainete täielikuks seedimiseks ja täielikuks omastamiseks ei tea. Ning see arvatavasti kõigub olenevalt sadadest erinevatest faktoritest.

Kaloraaž ise tundub olevat aga jälgitav ka isegi nädala lõikes. Inimese keha on vist võimeline omastama 35 000kcal eest toitu ühe tarbimisega. Midagi taolist see number vist oli – ehk isegi need, kes vajavad 5000kcal päevas, et kaalu hoida, võivad teoreetiliselt toituda 1x nädalas.

Antud puhul on aga optimaalse kehakoostise saavutamine siiski suuresti küsimärgi all.

Seega Meie keha tõesti 24h kella järgi ei tööta ning seega ei ole väga mõtet paanitseda kui mõni päev kaloraaž üleliigne või madal on. Sest lihtne on järgmine päev kompenseerida. Kehal on vaid sissekujunenud nö. rütm toitumiste kohapealt mida reguleerivad mitmed hormoonid. Ehk alguses võib mistahes toitumise kava muutmine veidi raske olla, kuid mõne aja pärast kohaneb keha enamasti uue rütmiga.

Makrodega on asjad veidike teised – kuigi uuringud kaloraaž koha pealt näitavad, et omastamine ei muutu toidukordade tihedusest, siis ometigi on makrodel palju funktsioone, mis võivad muutuda olenevalt toidukordade ajastamisest. Siiski tundub, et nii lühikesed perioodid nagu 1 päev nälga näiteks ei mõjuta lõpptulemust oluliselt, pigem isegi positiivselt osade uuringute järgi.

Näiteks Tean ka neid, kes söövad üle päeva. Ehk vahepeal on 48h “paastumist”. Kuigi arvatavasti eine suurus, mis siis tarbitakse seedib vast oma 24h. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Areng igati hea. Lihasmass kasvab nii nagu teistel. – Igasugu huvitavaid lähenemisi on. Aga üldjoontes tundub, et enamik jälgib siiski toitumist päevade lõikes. Kuna selline “normaalne” lähenemine on üldiselt kõige stressivabam. Aga nagu näha, siis mõni eelistab ekstreemsemaid lähenemisi…

Näiteks mõni kes töötab 24h pikkades vahetustes leiab, et lihtsam on terve vahetuse ajal mitte süüa ning süüa siis kui on mõnuga vaba aega oma toitu nautida – näiteks puhkepäeval.

Seetõttu arvan, et Kulturistidest treenerite soovitused on liigselt stressirohked paljudele inimestele kuna nõuavad paljude jaoks totaalselt vastuvõetamatuid ohverdusi päeva ajakavas ja rutiinides, ilma et pakuks reklaamitud tulemusi. Keeratakse elurütm pea peale mingite ajast ja arust pärit kuulujuttude baasil.

Ainevahetuse kiirendamine ja toitainete parem omastamine väikeste ja sagedaste toidukordade puhul on üks paras mull ja lollus. Ning uuringuid on tehtud terve hunnik, mis seda juttu ümber lükkavad.

Kahjuks ma peast ei tea ühtegi uuringut mis oleks uurinud, kas veelgi harvemini süües(2+ päeva) on tulemused kehakoostises ka samad, mis lühiajalise paastumise puhul (~48h). Arvan, et vast siiski mitte.

Ainevahetust kõigutavad suuremad muutused peaksid aset leidma peale 72h-d paastumist. Samuti peaks peamine asi, mis lihasmassi harvade toitumiste puhul säilitada aitab (Anaboolne superkompensatsioon) olema siiski piiratud mõjuga.

Ehk mida kauem sa oled ilma valgurohke toiduta, seda suurem on Lihasvalgu sünteesi tõus siis kui lõpuks valku kehale antakse. Keha kompenseerib kataboolsest seisundist tekitatud kahju. Evolutsioonilne adaptsioon arvatavasti pikkadele näljaperioodidele, kus vastasel juhul muutuks inimese keha liiga nõrgaks.

Kuid ilmselgelt mingi piir sellel olema peab.

Seni on uuringud näidanud, et lühiajaline paastumine pigem parandab keskendumisvõimet, kiirendab ainevahetust – ehk evolutsioonilise vaatevinkli kohapealt tundub, et lühiajaline nälg tekitab kehas reaktsioone, mis võimaldavad paremini toitu hankida.

Huvitav teema kindlasti.

Seda võib aga suhteliselt kindlalt väita, et lihaseid ei kuku küljest ära, kui sa endale iga 3h tagant valku sisse ei topi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aww.