Kui palju päevas peaks tarbima süsivesikuid,valke,rasvu ?

Hetke kaal on 120kg.

Oot, sa võtsid juurde? Mis juhtus? Enne olid 100kg ju umbes, nüüd 20kg juures jälle.

Oot, sa võtsid juurde? Mis juhtus? Enne olid 100kg ju umbes, nüüd 20kg juures jälle.

No umbes aasta tagasi hakkasin ka mina nagu kõik korralikud inimesed jagama trenni massi- ja rasvapõletusperioodideks, ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sinnani olin lihtsalt kaalu hoidnud.

Hetkel järjekordne massiperiood käsil,sealt ka suur kaal.

Eks see massiperioodil kuni 20% kehakaalu kasvatamine on ka selline küsitav teema:-P Mina ise tegin aug kuni nov massiperioodi, kus lasin kaalu umbes 6-7kg (tipp võis olla ka 8kg) üles ja juba siis oli endal suht raske olla, aga eks muidugi sõltub eesmärkidest, jõudu ja lihast tuleb kindlasti nn “vabamalt” võtmisega rohkem, samas on ka hiljem vaja pikemalt kurnata põletamisega ja lõpptulemus võib olla üsna sama mis vähema kaalutõusuga massivorm.

On kahtlane jah.Krt,endal juba kah väike närv sees,et äkki see krdi kaal ei tahagi enam maha minna, ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No 10 päeva veel …

No maha ikka läheb (sul kogemust nii palju selle alla kiskumisega, et pigem ongi jälle motiveeriv ja põnev), aga lihtsalt pikemalt vaja olla alla normkaloraashi ja sellega sureb ka raskelt teenitud lihast.

Teemasse niipalju, et ka mulle sobib pigem suhteliselt madal süsikakogus, umbes 25% päevasest sealt. Ja täpselt samadel põhjustel mis eelpool kirjeldatud, ehk siis kõht on pidevalt täis, pole mingeid ime isusi ja kaloraash on kontrolli all. Lisaks on ju just valgu ja rasvarohked asjad ka kõige maitsvamad:-)

No umbes aasta tagasi hakkasin ka mina nagu kõik korralikud inimesed jagama trenni massi- ja rasvapõletusperioodideks

Ei tea kas tõesti kõik korralikud inimesed jagavad trenni massi- ja rasvapõletusperioodideks. Ma küll ei jaga ja siiamaani olen ennast ikka korralikuks inimeseks pidanud, nüüd tuleb välja et võib-olla ei olegi.

ja minu kaloraaz kehakaalu tõstmiseks oleks 2700-2900kcal päevas ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Praegune kaloraazh on mul ~4000-4500kcal(vastavalt vajadusele),see on ~kuuendiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi …

aga 10 aastat tagasi kaalusin ma 87kg rohkem kui praegu …, ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jaotus r: 40-45%;v:30-35%;sv:25-30%

Ja mingid kenjaalsed teoreeikud ei suuda mind ümber veenda,et toitumine,mis viis mind 207kg-ni on õigem kui see,mis mind sealt pekimägedelt uuesti inimeste sekka tõi ja siiani hoiab.

Geniaalne teoreetik Tartu Ülikooli biokeemiaprofessor Mihkel Zilmer:

Süsivesikud peavad andma 50–60% päevasest koguenergiast. Kuid kes ületab süsivesikute normaalkogust järjekindlalt, läheb tasapisi ja kindlalt rasva. Kui aga tarbida kestvalt vähem toidusüsivesikuid kui organismile vaja, hakkab keha tasapisi kulutama muud hädavajalikku keha biomaterjali. Selline raiskamine on tervisehädade tekkimise üheks oluliseks põhjuseks.

Suhkur olla valge surm?

Selline lause on nonsenss. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, vees lahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Inimese ajukoe ener­geetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru ehk glükoosi arvel. Meeste spermatosoidide liikuvuse energia tagatakse sisuliselt fruktoosiga. Ka naiste organismil läheb fruktoosi vaja. Kuidas saab siis suhkur olla valge surm? Suhkur (seega ka tavaline lauasuhkur ehk sahharoos – glükoos + fruk­toos) pole normaalses koguses inimese organismile probleemiks. Õiges koguses saaduna rakendatakse ta organismi poolt täie­likult ja ta ei põhjusta ka mingeid ohtlikke happerünnakuid, na­gu telereklaam igal õhtul väidab.

Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast. Kahjuks tarbivad paljud inimesed magusat pidevalt 25–30% ulatuses päevasest kaloraažist ja just seetõttu tekivadki tasapisi paljud terviseprobleemid.

Toidurasvad peavad andma 25–30% inimese päevasest kaloraa­žist. Kui saad kestvalt vähem toidulipiide, kujuneb organismis tasapisi energiadefitsiit.

Toidurasvade tähtis näitaja on nende rasvhapete loomus – on nad küllastatud või küllastamata rasvhapped. Normaalseks elutegevuseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Niisiis pole küllastatud rasvhapete esinemine toidus mingiks miinuseks, ehkki meid nendega meedias kogu aeg hirmutatakse, küll aga peab nende vahekord toidus olema kestvalt normaalne: üks kolmandik olgu küllastatud, üks kolmandik monoküllastamata ja üks kolmandik polüküllastamata rasvad. Söö päevas vähemalt 250 grammi puuvilja ja 250 grammi juurvilja. Söö nädalas 3–4 korda kala, sealhulgas ka rasvast kala, pruugi lahjemaid piimatooteid, söö linnuliha ja mune.

Geniaalne teoreetik Tartu Ülikooli biokeemiaprofessori Mihkel Zilmer:

Süsivesikud peavad andma 50–60% päevasest koguenergiast. Kuid kes ületab süsivesikute normaalkogust järjekindlalt, läheb tasapisi ja kindlalt rasva. Kui aga tarbida kestvalt vähem toidusüsivesikuid kui organismile vaja, hakkab keha tasapisi kulutama muud hädavajalikku keha biomaterjali. Selline raiskamine on tervisehädade tekkimise üheks oluliseks põhjuseks.

Suhkur olla valge surm?

Selline lause on nonsenss. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, vees lahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Inimese ajukoe ener­geetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru ehk glükoosi arvel. Meeste spermatosoidide liikuvuse energia tagatakse sisuliselt fruktoosiga. Ka naiste organismil läheb fruktoosi vaja. Kuidas saab siis suhkur olla valge surm? Suhkur (seega ka tavaline lauasuhkur ehk sahharoos – glükoos + fruk­toos) pole normaalses koguses inimese organismile probleemiks. Õiges koguses saaduna rakendatakse ta organismi poolt täie­likult ja ta ei põhjusta ka mingeid ohtlikke happerünnakuid, na­gu telereklaam igal õhtul väidab.

Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast. Kahjuks tarbivad paljud inimesed magusat pidevalt 25–30% ulatuses päevasest kaloraažist ja just seetõttu tekivadki tasapisi paljud terviseprobleemid.

Toidurasvad peavad andma 25–30% inimese päevasest kaloraa­žist. Kui saad kestvalt vähem toidulipiide, kujuneb organismis tasapisi energiadefitsiit.

Toidurasvade tähtis näitaja on nende rasvhapete loomus – on nad küllastatud või küllastamata rasvhapped. Normaalseks elutegevuseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Niisiis pole küllastatud rasvhapete esinemine toidus mingiks miinuseks, ehkki meid nendega meedias kogu aeg hirmutatakse, küll aga peab nende vahekord toidus olema kestvalt normaalne: üks kolmandik olgu küllastatud, üks kolmandik monoküllastamata ja üks kolmandik polüküllastamata rasvad. Söö päevas vähemalt 250 grammi puuvilja ja 250 grammi juurvilja. Söö nädalas 3–4 korda kala, sealhulgas ka rasvast kala, pruugi lahjemaid piimatooteid, söö linnuliha ja mune.

Selge.38 aastat olin ülitervelt üliülekaaluline,anlt tundsin end jubehalvasti.

Viimased 7 aastat olen ma …

e-ee …

normaalkaalulähedasemas kaalus ja tunned end teoreetiliselt valesti ülihästi, ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma eeldasin,et Kaarel Zilmer siin mängu tuuakse.Ma olen ta “õpetusega” tutvunud ja kahjuks ka enda peal proovinud.

Tulemustest oli eelpool juttu.

Olin rängas ülekaalus ikkagi kogu elu kuni 38.eluaastani ja erinevalt sinu arvamusest ei tegelenud ma sugugi erinevate kehaosade sügamisega, ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

vaid üritasin siiski midagi ette võtta.

Tulemused tulid siis,kui hakkasin järgima teistsuguseid nõuandeid.

Üldiselt ma loodan,et taoliste kenjaalsete teoreetikutega iial reaalis ei kohtu …

oleks kõigi jaoks tervislikum …

” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>