Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?

Wow, milline avastus. See on koolis esimene asi, mis õpetatakse, aga tore et ka sina selleni jõudsid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ole hea vasta mu eelmisele küsimusele ka: Kuidas ma saan 1200kcal süües kätte 300g sv, 150g valke ja 75g rasva. Kuluks selline praktiline oskus ära küll.

Milleks sul 300g süskareid vaja? Kuna minu point oli, et süskareid üldse vaja pole otseselt. Siis miks oled sa endale kindlasti 300g eesmärgiks pannud?

Minu väide oli, et isegi poole oma päevase kaloraažiga võib vajalikud makrod/mikrod kätte saada. Minu kaloraaž hetkel on 3500kcal. Vajalik osa on 200g valku, 100g rasva. Ehk 1700kcal. Viskan veidi süskareid juurde ning ongi poole päevase kaloraažiga juba vajalik käes. Muidugi see on veidi ekstreemsus aga illustreerib pointi.

Mida kõrgemal on sinu päevased süsivesiku soovid maksimaalse enesetunde jaoks, seda enam sa neid ka sööd ning siis ei pruugi tõesti 50% kaloraažist jätkuda. Aga ma ei väitnud ju, et ilmtingimata pead seda tegema – vaid, et see on võimalik mõnede inimeste jaoks.

Süsivesikute ülesanded organismis:

• põhiline energiaallikas: 1 g süsivesikuid = 4 kcal;

• kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse;

• määravad veregrupi;

• kuuluvad paljude hormoonide koostisesse;

• antikehade koostises täidavad kaitsefunktsiooni;

• varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on glükoosi ajutine tagavara, mida organism saab vajadusel hõlpsasti kasutada;

• kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

Ainuke tähtis osa ongi Kiudaineid. Ning selle koha pealt ei räägi me enam otseselt süsivesikute vajadusest vaid justnimelt kiudainete vajadusest. Õnneks saab selle jaoks kasutada ka toidulisandeid.

Ning üldjuhul lähevad täis ketogeensete dieetide peale siiski vähesed. Kuni 50g süskareid päevas on peaaegu täiesti ketogeenne diiet tegelikult, kus sissesöödud süsivesikud lähevad suuresti aju toitmiseks ja esmaste glükogeenivarude täitmiseks. Ülejäänud energiaprobleemid lahendatakse ketokehadega ja kui aju toidust veel midagi puudu jääb siis tehakse neid süsivesikuid mujalt juurde.

http://www.bodyrecomposition.com/nutrition…o-you-need.html

“But from the standpoint of survival, the minimum amount of carbohydrates that are required in a diet is zero grams per day. The body can make what little it needs from other sources. What, you ask, are those other sources? Read on.”

“15-50 grams per day limits the body’s need to break down protein and will allow protein requirements to be set lower than a diet providing essentially zero carbohydrates per day.”

On suur vahe, kas süüa korraga 1000 kcal või 3000 kcal korraga. Viimast ei soovita, võib kurvalt lõppeda.

Inimese seedesüsteem ei ole ahi, kuhu topid puid sisse, et küll ära põleb – kui õhku põlemiseks ei jätku, kustub tuli ära. Inimesed on ülesöömise tagajärjel, tavaliselt peale jaanipäeva ja jõulusid, pidevalt haiglasse sattunud.

Diplomeerimata inimeste teadmised ja järeldused on pehmelt öeldes ikka jamad. Ülikoolis õpetatakse asju omavahel seostatuna , mitte ainult sellest ühte aspekti.

Väga tore. Uuringud siiski sinu väiteid väga ei toeta. See, et mingi idioot endale 3000kcal eest liha sisse ajab ning õltsi ka juurde kallab on veidikene liigne ekstreemsus. Uuringud siiski näitavad, et energia omastamisega kehal probleeme ei ole.

Alan, Lyle, Martin on kõik tegelikult diplomeeritud inimesed. Arvatavasti kõrgema haridusega kui sina näiteks. See, mida mina siis räägin on suuresti nende jutu ümbertõlkimine lihtsalt. Seega ei minu haritus ei mängi siis niiväga suurt rolli.

Minu toitainete jagunemine päevas võiks siis olla praegu kusgail 4500 kcal juures ja 118 kehakaalu kg juures:

1. valgud- max 260 g

2- rasvad- max 118 g

3. süsivesikud- umbes 600 g ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sellise toitumise põhjal näeksin ma varsti välja põrsas, kellel on 0 jõudu ja see väheneks iga nädalaga.

Aga jõudu!

Siis on sul midagi väga valesti toitumises… Täpsemalt siis toitainete arvutamisega ning kaloraaži paikapanemisega. Süsivesikud seovad palju vett, jätavad tõesti põrssa mulje sust. Kuna omastakse väga kergelt siis keha saab praktiliselt täis 4kcl sellest kätte.

Suurema valgukogusega on sinu energiakadu päevas suurem. (valkude seedimiseks läheb kuni 30% energiast mida nad pakuvad). Ehk kõrgvalgudieet samade kalorite sissesöömisel võrreldes kõrg-süskarite dieediga toob tulemuseks siis väiksema omandatud energiahulga. Ehk üks gramm valku on vaat, et 2,8kcal tegelikult.

Pealegi… ütlesin ka enne, et süsivesikute tarbimine on subjektiivne. Mõni tunneb ennast suurepärasel 100g juures ja mõni 500g juures. Ehk kes paremini tunneb liigub rohkem, trenn on parem ning seega ka tulemused.

Rasva ja valgukogused on min. väärtused optimaalse arengu jaoks. See ei tähenda, et sa ei võiks kogu kaloraaži sinna alla matta. Lihtsalt lihaskasvu ja hormonaalsüsteemi nad enam paremaks teha ei saa – küll aga tõsta üldist enesetunnet ja seega ka trennis olevat võimsust ning arengut. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Millal siis? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . 4500 kcal umbes on fakt olenevalt vabast või treeningpäevast ja ma tõin näite sinu pakutud soovitusliku valgu- ja rasvakoguse järgi. Mul on rasvakogus märkimisväärselt suurem ja valgukogus ka ning toimib asi kordi paremini, kui sinu nimetatud soovituslike koguste juures, kus arengut ei toimuks. Olen ka seda sinu pakutut proovinud , enam ei proovi.

See minu pakutud valgukogused ja rasvakogused on minimaalsed väärtused mille juures on lihaskasv optimaalne ja tervis optimaalselt varustatud vajalikuga. Need pole soovituslikud väärtused mida kõik peaksid tarbima. Võid soovituslikud väärtused, mis võiksid vähemalt iga päeva kätte saada. Ehk sellest piirist kõrgemale minnes enam valgusüntees ei parane ning ei ole täheldatud ka hormoonide jms töö paranemist. Ehk üle selle süües sinu keha enam otseselt paremini tööle ei hakka. Kuid, kui sulle sobib enim madala süsivesikutega dieet – siis on vaja need kalorid siiski kuskilt saada ning täiesti vabalt võid valkuda/rasvade alla need matta. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga jah. Mõni naudib päevas 600g süskareid sisse süüa. Mina isiklikult töötan ka paremini veidi madalamata koguste juures. Mul näiteks nii:

200,200,200. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kust organism sel juhul kiudaineid saab?

Närib lauajalga ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Küsi eskimotelt ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Diplomeerimata inimeste teadmised ja järeldused on pehmelt öeldes ikka jamad. Ülikoolis õpetatakse asju omavahel seostatuna , mitte ainult sellest ühte aspekti.

Kogemus näitab et tihti isegi täpselt vastupidi. Huvi teema vastu on kõige olulisem, ja lisaks muidugi ajupotentsiaal ja võime materjali läbi töötada, omandada ja süstematiseerida. Millegipärast ei käi need asjad ülikooliharidusega tihti käsikäes. Minus tekitavad tihti ahastust institutsiooniliste meditsiiniinimeste teadmised ja infotöötlemispotentsiaal, aga näe Martti Kalda on kirjutanud natuke teise nurga alt sama asja:

http://www.postimees.ee/551802/martti-kald…ini-vorstikesi/

Me pole eskimod, vt alkoholitaluvust ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Alkoholitaluvus l2heb generatsioon generatsiooni j2rel allam2ge. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui see oleks ainuke erinevus, siis varsti olemegi…

Ma siiski tooks välja seda, et artikkel ei paku välja ühtki tõsiseltvõetavat alternatiivi. “Teadust peaksid hindama südame ja mõistusega inimesed”? Olgugi, et artikkel sisaldab ka konstruktiivset kriitikat, siis on see läbisegi millegiga, mis mõjub lihtsalt kurtmisena.

See on sama, mida heidetakse ette naistele, et nad n8 “vinguvad” mingil teemal aastaid…. tulemusteta. Ikka leitakse, et ei olevat piisavalt konstruktiivne jne jne.

Naisena saan ma sellest paremini aru. Tyypiline sydant valutava inimese artikkel, kes ei ole v6imul, mis iganes on selle p6hjuseks.

millegagi… gi-liide on s6na l6pus.

See oli lihtsalt üks näide organismide erisusest – kuigi eskimotel võib täiesti erinev toitumine toimida, ei tähenda, et eestlane või ükskõik kes, võib päevapealt ilma probleemideta sellele toitumisele üle minna. Kui seda vaikselt või lapsest saati juurutama hakata, siis võibolla.

Sellegipoolest on sv mittetarbimises haigutavad augud. Numbrid näitavad, et üks hetk valgu omastamine langeb nii madalale, et energiasaamiseks oleks loogiliselt parem kasutada sv-d, rääkimata liigse valgu tarbimisel ohustavast atsidoosist. Seega, jällegi, kui keegi, näiteks Arch, saab sellega hästi hakkama, eriti veel lühiajaliselt, ei tähenda et see on parim ja ainuõige meetod. (meenutades näiteks neeruteemat, kus neerud saavad koormuse läbi liigse valgukoguse JA läbi atsidoosi, mis lisab veelgi koormust.) PH seisukohast on valgud ja sv teineteist tasakaalustama loodud.

Kommentaare?

Zilmeri kommentaar oli, et siis t88tab maks nagu loom.

Aastaid 12 tagasi sai tehtud vormi mingi alla 50 g sysivesikutega p2evas….valgud ligikaudu 3 g/kg kohta. …ja seda v2hemalt kolm kuud ning korratud sai sama valemit mitu hooaega. M2lestuseks sellest on mul ka m6ned nn maksalaigud (ekstreemsed dieedid on yks p6hjustest….p2ikese k2es ei olnud aega olla).

Ma olen n6us igasugu vigureid enda peal katsetama, kuid seda ma uuesti ei teeks ka k6rgema rasva tarbimise protsendiga.