Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?

Sest kaloril ja kaloril on vahe ja keegi ei saa sulle midagi garanteerida.

Mingis osas toitub ysna suur grupp ameeriklasi tunduvalt paremini kui keskmine eestlane (eesti mees peab toorest ja rohelist reeglina kanas88daks….). Kes s88vad vast aeg-ajalt midagi burgeri laadset. Tead milline on hetkel diabeetikute protsent yle 65 aastaste seas US is? Diagnoositud on 26,9%-il selles grupis. Arvuta sinna veel eeldiabeetikute grupp juurde. See t2hendab v2hemalt pooltele ysna pikka ja piinarikast vanadust.

Jorxil ja sinul on lihtsalt veel meri p6lvini ja testosteroonitase laes, mis segab ilmselgelt m6ttetegevust.

Kaloril ja kaloril on siis vahe, kui kehal on millestki puudus või minnakse ekstreemsustesse.

Diabeetikute jama pole siia mõtet sisse tuua kuna see sõltub nii mitmest faktorist. Enamasti söövad inimesed ennast igasugu toitudest paksuks ning kuna süüakse vahetpidamata siis on insuliini tase kogu aeg kõrge. Sellest ka diabeedi oht. Mitte sellest, et vahest mõni burger võtta.

Naljakas on see, et tavalise kulturisti 6+ einet päeva võib omada sarnast halba mõju. Ehk kuna valk tõstab samuti väga palju insuliini taset veres, siis tähendab see seda, et keskmisel kulturistil on võimalik, et kergemat sorti insuliini resistentsus juba tekkinud…

Tähtsustatakse üle päeva jooksul mõnest einest saadavat veresuhkru ja seejärel ka insuliini vallandamise suuruse tähtsust. Samas kui julgelt propageeritakse lahendusi, kus insuliin pidevalt kõrgena hoitakse. Ei tea, kumb kehale kahjulikum on? Kas pidevalt kõrge insuliin või paar korda päevas baastasemest suurem kogus?

Mesasja, teadlaste kolleegium (kuhu ka sul on au kuuluda) on kohe-kohe lõplikku tõde välja selgitamas? Hoia kindlasti ka meid asjaga kursis.

PS. Äkki peaks vahepeal oma teadmiste ammutamisel ka muid allikaid peale välismaiste foorumite kasutama..

september 3, 2011 at 8:02 e.l. #312004

daemonium

Member

Kaloril ja kaloril on siis vahe, kui kehal on millestki puudus või minnakse ekstreemsustesse.

Diabeetikute jama pole siia mõtet sisse tuua kuna see sõltub nii mitmest faktorist. Enamasti söövad inimesed ennast igasugu toitudest paksuks ning kuna süüakse vahetpidamata siis on insuliini tase kogu aeg kõrge. Sellest ka diabeedi oht. Mitte sellest, et vahest mõni burger võtta.

Naljakas on see, et tavalise kulturisti 6+ einet päeva võib omada sarnast halba mõju. Ehk kuna valk tõstab samuti väga palju insuliini taset veres, siis tähendab see seda, et keskmisel kulturistil on võimalik, et kergemat sorti insuliini resistentsus juba tekkinud…

Tähtsustatakse üle päeva jooksul mõnest einest saadavat veresuhkru ja seejärel ka insuliini vallandamise suuruse tähtsust. Samas kui julgelt propageeritakse lahendusi, kus insuliin pidevalt kõrgena hoitakse. Ei tea, kumb kehale kahjulikum on? Kas pidevalt kõrge insuliin või paar korda päevas baastasemest suurem kogus?

Mida sa tahad aru ei saa…

Sa võiks ise vahepeal veidi oma silmapiirist kaugemale ka vaadata mitte meie pisikeses tiigis istuma ja kõiki isikuid suu ammuli kuulama ja igat sõna tõe pähe võtma. Mujal maailmas tegelikult nähakse vaeva ka, et teadmisi omandada laiemas ulatuses.

Multivitamiini potensiaalne kahjulikkus seisneb nii kapsli sünteetilises materjalis, kui ka saadud vitamiinide/mineraalida kogustes, mis võib paljude menüüvalikute korral nii mõnedki vitamiini tasemed kehas potensiaalselt mürgiste kogusteni tõsta.

Seega, kas on tõesti mõtet elimineerida üks vitamiini puudus, et saada teisest mürgitus?

Või on mõtekam oma menüüd kohandada ja vajadusel lihtsalt mingit spetsiifilist vitamiini/mineraali juurde tarbida?

Kle, võta hoogu maha.Sa oled seal väljamaa voorumites elus inimese täiesti ära unustanud.Kordan veel – ülekaalulistest ei tea sa midagi ja saagi midagi teada, kuna sa neist midagi teada ei taha.Igasugu teooriate alus elik tõe kriteriuum on praktika.See sind aga ilmselt ei huvita …

Elik siis, loomulikult on kaloril ja kaloril vahe.On suur vahe,kas inimene saab oma kalorid kätte kapsast või burgerist.

Lihtsalt, kapsast võib süüa rohkem, seega, kõht on inimesel täis, seega, ka kaloraazhi piiramisel on inimesel hea enesetunne, kuigi kaloraazh on väiksem.Seega, kaal langeb.Ja ei ole vaja mingit üleloomulikku tahtepingutust.

JA SEE TOIMIB, väitku su teooriad mida iganes.

P.S.

vata, teadlane ei seleta oponendile, kui palju ta ikka temast parem ja targem on, teadlane tõestab om väiteid, sealhulga ka praktikas …

küll aga väidavad, et nende usk on parem (ja õigem) kui kõigi ülejäänute oma, seega on ka nemad paremad kui teised, sektandid-usufanaatikud …, ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Elik siis, seda, kui lollid on su oponendid ja kui tark sina, oleme piisavalt kuulnud, asjast endast tahaks kah.

btw, oleks parem, kui viitsiksid linke panna, sest sa ise suudad ka kõige tõepärasema teooria täiesti vastuvõetamatuks tõestada – sry, no offence,

september 3, 2011 at 8:07 e.l. #312005

jrx

Member

Wou wou… Mina olen ju just rääkinud seda, et praktikas inimese toidulauda kujundades ON kaloril ja kaloril vahe. Aile loe ikka mida keegi ütleb:)

Kas “paleo” inmene oli see, kes päev läbi korilust harrastas ja kogu aeg midagi suhu toppis? Või hoopis see, kes mitu päeva nälgis ja siis mitu kilo liha näost sisse ajas?

Käitumises oli teatav variatsioon juba siis ja kohanemisvõime on voorus, mis meid tänapäeva on toonud. Ja viib edasi ka.

september 3, 2011 at 8:14 e.l. #312006

gmaster

Member

Wou wou… Mina olen ju just rääkinud seda, et praktikas inimese toidulauda kujundades ON kaloril ja kaloril vahe.

Ma nii muuseas korraks tsiteerin.

september 3, 2011 at 8:39 e.l. #312010

Archangel

Member

Paljud teist kipuvad unustama, et on vahe mingi käitumise üldiselt toimel ning mõjul puhtalt füsioloogiale. Ma pole kunagi vastu väitnud, et ülekaalulised ei pruugi paremat kasu saada kapsa närimisest selle mõjust nälja piiramisele või enesetundele. Kuid seda võin küll öelda, et füsioloogiliselt on vahe niivõrd minimaalne toiduainete endi vahel seni kuni nende toitainete sisaldused on suhteliselt samades kogustes.

Te üritate vaielda täiesti absurdsete punktide üle.

Teie argument on, et oma päeva menüüs asendades näiteks 20% oma kaloritest mingi muu “vähem tervisliku” toiduainega muudab see teie keha koostist ja mida iganes veel. Te ise ka aru saate kui loll see väide on? Meie keha pole niivõrd loll, et võtaks neid kaloreid kuidagi teisiti kuna meie oleme sellele toidule mingi muu nime andnud… Halvimal juhul võite süüa paljast transrasva ja sussid püsti visata. Kuid jällegi on see ekstreemsus mille tegemiseks peab lausa vaeva nägema ning üritama halvasti süüa. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mingi toiduaine väärtust saab hinnata ainult tervet pika-ajalist toitumist silmas pidades. Kui terve päevane menüü on ainult burgerid siis ilmselgelt isegi piisava valgu/rasva tarbimisega ei ole tegemist tervisliku toitumisega ning kehakoostis ja tervis pikema aja vältel halveneb.

Kuid, kes kurat on rääkinud midagi sellistest ekstreemsustest?

Keha kas suurendab või tõstab kaalu sõltuvalt energiabalansist. Vahet ei ole kust see energia tuleb – kuni on energia ülejääk siis kaal tõuseb, kui puudujääk siis kaal langeb. Ning meie kehal on suuresti pohhui kas sööme burgereid või kapsast selle energia jaoks. Ainuke vahe on selles, kuidas keha antud toidust energia kätte saab. Ning pikema aja vältel, kuidas on kaetud keha makro ja mikrotoitainete kogused määravad ära selle kuidas muutub keha koostis. Ning ka siin on väga palju ruumi mängimiseks. Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. Seega ülejäänu võid matta ükskõik mille all ning ainukeseks ohuks on teatud ainetega liialdamine – mida pole mitte keegi kuskil kunagi soovitanud.

september 3, 2011 at 8:53 e.l. #312012

gmaster

Member

Kuid seda võin küll öelda, et füsioloogiliselt on vahe niivõrd minimaalne toiduainete endi vahel seni kuni nende toitainete sisaldused on suhteliselt samades kogustes.

Te üritate vaielda täiesti absurdsete punktide üle.

Ainuke vahe on selles, kuidas keha antud toidust energia kätte saab. Ning pikema aja vältel, kuidas on kaetud keha makro ja mikrotoitainete kogused määravad ära selle kuidas muutub keha koostis. Ning ka siin on väga palju ruumi mängimiseks. Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. Seega ülejäänu võid matta ükskõik mille all ning ainukeseks ohuks on teatud ainetega liialdamine – mida pole mitte keegi kuskil kunagi soovitanud.

Nii et sa kindlalt väidad et pole vahet kas süüa kauss putru või pool kaussi suhkrut. Kumb meist absurdseid näiteid toob? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast. M.Zilmer

Kuidas mõista seda “Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. “?

Et kui mul on vaja saada 300g süsikaid, 150g valku ja 75g rasva, siis saan need kätte juba 1200kcal süües ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?

september 3, 2011 at 8:58 e.l. #312013

Archangel

Member

Nii et sa kindlalt väidad et pole vahet kas süüa kauss putru või pool kaussi suhkrut. Kumb meist absurdseid näiteid toob?

Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast. M.Zilmer

Kuidas mõista seda “Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. “?

Et kui mul on vaja saada 300g süsikaid, 150g valku ja 75g rasva, siis saan need kätte juba 1200kcal süües ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?

Jälle laskud ekstreemsustesse aga jah. Kauss putru ja kauss suhkrut – kui kalorite sisaldus oleks sama siis omandatud energia oleks suuresti sama ning kaalumuutused võrdsed. Aga kuna kauss suhkurt on ekstreemsus siis selle mõju keha funkstsioonidele pikemas perspektiivis toob siiski muudatused sisse.

Süsivesikuid on kehal vaja täpselt “0”g päevas, et elu sees hoida. Seega on ainukesed vajalikud makrod valgud ja rasvad.

1200kcal süües võib jah juba kogu “vajalik” makrode ja mikrode poolest käes olla. Ning ülejäänud kaloraaži võid sisustada millega iganes seni kuni ei laskuta ekstreemsustesse kus kogu ülejäänud kalorid tulevad samast “suhteliselt ebatervislikest” allikastest nagu burgerid ja kiirtoit üldiselt. Viimasel juhul tekivad lõpuks lihtsalt probleemid kuna ebatervete ainete mõju on stabiilselt niivõrd suur, et tekitab probleeme. Lühiajaliselt suht savi.

september 3, 2011 at 9:02 e.l. #312014

gmaster

Member

Jälle laskud ekstreemsustesse aga jah. Kauss putru ja kauss suhkrut – kui kalorite sisaldus oleks sama siis omandatud energia oleks suuresti sama ning kaalumuutused võrdsed. Aga kuna kauss suhkurt on ekstreemsus siis selle mõju keha funkstsioonidele pikemas perspektiivis toob siiski muudatused sisse.

Süsivesikuid on kehal vaja täpselt “0”g päevas, et elu sees hoida. Seega on ainukesed vajalikud makrod valgud ja rasvad.

1200kcal süües võib jah juba kogu “vajalik” makrode ja mikrode poolest käes olla. Ning ülejäänud kaloraaži võid sisustada millega iganes seni kuni ei laskuta ekstreemsustesse kus kogu ülejäänud kalorid tulevad samast “suhteliselt ebatervislikest” allikastest nagu burgerid ja kiirtoit üldiselt. Viimasel juhul tekivad lõpuks lihtsalt probleemid kuna ebatervete ainete mõju on stabiilselt niivõrd suur, et tekitab probleeme. Lühiajaliselt suht savi.

Nii et pikemas perspektiivis ikkagi ON vahe, mis allikast sv tulevad.

Ja nüüd palun seleta, kuidas ma saan 1200kcal süües kätte 300g sv, 150g valke ja 75g rasva. Kuluks selline praktiline oskus ära küll.

september 3, 2011 at 9:08 e.l. #312015

Okk

Member

.

september 3, 2011 at 11:01 e.l. #312026

Risto Uuk

Member

@Archangel

1) Kuidas sa tead palju sulle optimaalne toitainete kogus on?

2) Kuidas sa tead palju sa tegelikult nendest toitainetest omastad?

3) Kas Alan Aragon & Co on terviseinfo saamiseks kõige paremad allikad?

september 3, 2011 at 12:46 p.l. #312044

Aile

Member

@Archangel

1) Kuidas sa tead palju sulle optimaalne toitainete kogus on?

2) Kuidas sa tead palju sa tegelikult nendest toitainetest omastad?

3) Kas Alan Aragon & Co on terviseinfo saamiseks kõige paremad allikad?

Mida sa temaga vaidled? Las ta arvab, mis ta tahab.

september 3, 2011 at 1:41 p.l. #312047

jrx

Member

Mida sa temaga vaidled? Las ta arvab, mis ta tahab.

Sest see on lõbus ja intellektuaalselt stimuleeriv ja toob siia välja erinevaid tahke keerulisest arutlusteemast:)

Palun jätkake(m)!

september 3, 2011 at 2:14 p.l. #312049

AlanBStard

Moderator

Paljud teist kipuvad unustama, et on vahe mingi käitumise üldiselt toimel ning mõjul puhtalt füsioloogiale. Ma pole kunagi vastu väitnud, et ülekaalulised ei pruugi paremat kasu saada kapsa närimisest selle mõjust nälja piiramisele või enesetundele. Kuid seda võin küll öelda, et füsioloogiliselt on vahe niivõrd minimaalne toiduainete endi vahel seni kuni nende toitainete sisaldused on suhteliselt samades kogustes.

Mõju ajule on ka mõju füsioloogiale, seejuures üks olulisemaid mõjusid ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

OK ma nägin su postides mingit abstracti kus isegi ajule, st söögiisule ei avaldanud eri süsivesikuallikad erinevat mõju, aga see on täiesti ebareaalne tulemus. Aga ma peaks materjali läbi kaevama et analüüsida, miks seal võidi selline saada ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teie argument on, et oma päeva menüüs asendades näiteks 20% oma kaloritest mingi muu “vähem tervisliku” toiduainega muudab see teie keha koostist ja mida iganes veel.

Oleneb millega asendada. Ja mis tasandit vaadelda. Eraldi võttes raku, koe ja organi tasandid, on kindlasti mõju näiteks glükeerimise lõppsaadustel AGEdel (advanced glycation endproducts), mis on paraku ka minu absoluutsed lemmikud, andes grillimisel ja küpsetamisel selle hea maitse , värvi ja pinna (huvitaval kombel loetakse AGEde alla ka kõik toiduvärvidena kasutatavad karamellid), transrasvadel, paljudele inimestele ka lektiinidel ja igasugu muudel veidratel valkudel.

(Mingi veregrupidieet väidab et valgutalumatused on veregrupipõhised, huvitav kas see on täielik jama või on seal mingi iva… jutt oli igatahes väga asjalik ja molekulaarbioloogiaterminoloogia väga korrektne ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>).

Kui vaadelda ka muid tasandeid peale rakutasandi, siis on pilt keerulisem, sest väga oluline on ka see, kui rahul aju ja madalama taseme regulatsioonimehhanismid olukorraga on.

Te ise ka aru saate kui loll see väide on? Meie keha pole niivõrd loll, et võtaks neid kaloreid kuidagi teisiti kuna meie oleme sellele toidule mingi muu nime andnud…

Kui vahe on ainult nimes…

Tegelikult nimi mõjutab ka, mõjutab aju ja aju roll on summaarselt kõige olulisem.

Halvimal juhul võite süüa paljast transrasva ja sussid püsti visata. Kuid jällegi on see ekstreemsus mille tegemiseks peab lausa vaeva nägema ning üritama halvasti süüa.

Ei pea. Transrasv on f’ing hea maitsega sest seda saab timmida täpselt ideaalsel temperatuuril suus sulavaks. Professionaalsed köökide rasvasegud, pannisprayd jne on kõik transrasvapõhised, sest nad on lisaks väga mugavad ja vastavad EU nõuetele, naturaalsed rasvad tihti ei vasta ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Gluteen annab toidule mõnusa konsistentsi ja lisaks seedimisel opioide, seepärast aretatakse nisu järjest gluteenirikkamaks ja lisatakse isegi eraldi nisugluteeni. GMOd on odavad ja samas pestitsiidi- ja lektiinirikkad. Paljude otseselt või tingimuslikult kahjulike asjadega annab teha maitsemeelt ja aju väga meelitavat odavat sööki, nad on väga atraktiivsed, odavad ja mugavad, üldse ei pea pingutama. Seadusandlus ja tööstuse rahavood toetavad ka seda suunda.

Mingi toiduaine väärtust saab hinnata ainult tervet pika-ajalist toitumist silmas pidades. Kui terve päevane menüü on ainult burgerid siis ilmselgelt isegi piisava valgu/rasva tarbimisega ei ole tegemist tervisliku toitumisega ning kehakoostis ja tervis pikema aja vältel halveneb. Kuid, kes kurat on rääkinud midagi sellistest ekstreemsustest?

Kui teooria lubab ekstreemsusi siis miks mitte neist rääkida ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja samas paleo puhul on ka ju rünnaku all ikka ekstreemsed tõlgendused.

Keha kas suurendab või tõstab kaalu sõltuvalt energiabalansist. Vahet ei ole kust see energia tuleb – kuni on energia ülejääk siis kaal tõuseb, kui puudujääk siis kaal langeb.

Tegelikult on kalorit tõstes kaalu langetatud, nii et see seos nii lihtne pole. Üldine suund on jah selline aga detailsemal vaatlusel tuleb igasugu ootamatusi sisse.

Ning meie kehal on suuresti pohhui kas sööme burgereid või kapsast selle energia jaoks.

Söök muuseas mõjutab lisaks ka bakterikooslust kõhus ja selle roll seal on väga suur, aga seda rolli väga ei osata veel vaadelda.

Aga kõik toitumiskatsed võiks teha lisaks võrdse kalorsusega menüüdele ka vabapidamisel rühmadega, kes söövad palju tahavad. Ad libitum maukimise tulemused on tegelikult vist ühed olulisemad sest kes ikka tahab eluaeg kaloreid lugeda ja ennast piirata. Teine oluline number on väljalangenute arv – kui menüü ikka ei meeldi on siis paljud ei suuda katse lõpuni seda järgida. Atkinsitüüpi menüüdel olid mäletamist mööda head tulemused figuurile ka piiranguteta söömisel aga väljalangejaid samas oli palju. Süsivesikusõltuvus pole naljaasi.

september 3, 2011 at 2:48 p.l. #312053

jrx

Member

Siia nime kohasel veel teemasse ka, et just hiljuti käisin üle mingist uuringust, kus leiti, et inimeste, kes tarbisid 400 kcal piimakokteili ghreliinireaktsioon oli erinev sõltuvalt sellest, kas neile oli öeldud, et see oli 200 kcal või 600 kcal kokteil.

Go figure nimel pole tähtsust:D