Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?
- This topic has 194 replies, 21 voices, and was last updated 14 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Viisakas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Fakt on et umbes tavaliselt eeldataval põllumajanduse domineerima hakkamise ajal käisid inimeste luustikud, kasv ja hambad alla.Aga kuidas on lood viimase 1000 aastaga ?
Aga kas suhkrutarbimise tõus oli niivõrd järsk? Kas annab mingeid paralleele tõmmata üldise tervise halvenemisega? Kui tervis halvenes tunduvalt 10 000a tagasi, kas siis asuti sööma palju suhkurt?Niipalju, kui ma ringi vaadanud olen siis suhkru kahjulikkus on väga täpselt seotud üleüldise toiduga liialdamisega või liiga ühekülgse dieediga. Ehk need, kes söövad kaloriülejäägiga, kipuvad sööma väga palju tooteid, kus suhkrut sees. Tänu kõrgenenud kehakaalule ning pidevale suhkrutarbimisele ongi diabeet levinud ja ka muud tervisehädad. Samamoodi on neid, kelle kogu menüü on saiakesed ja karastusjoogid, olgugi, et kaloraaž stabiilne. Siinjuhul kipub juba koosmõju tekkima teraviljatoodetest ning suhkrust.
Samas suhkur kui selline ei oma negatiivseid mõjusid mõõduka tarbimise puhul. Sest kokkuvõttes on ju kõik süsivesikud lõppudelõpuks ikka meil veres suhkrud. (va. arvatud fruktoos)
Palju räägitakse insuliini resistentsusest, kuid minu arust ei teki seda mitte ainult liigsest suhkru tarvitamisest vaid võib tekkida üleüldse regulaarselt kõrgenenud veresuhkru ja insuliini vallandamise tulemusena. Ning seda võib tekitada väga paljude toitumisviisidega, mis isegi tavapärast suhkrut ei sisalda absoluutselt.
Argghhhh.. Mercola…
http://www.quackwatch.com/11Ind/mercolal
FDA Orders Dr. Joseph Mercola to Stop Illegal Claims
Vaatan, et teemaalgataja küsimus on jäänud hoopis tahaplaanile ja järgneb hoopis erinevate vaatenurkade esindajate vaidlemine
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vaidlusele lisaks, et iga asi peaks jääma mõistuse piiresse- jälgi, mis “dieeti” tahad, äärmustesse langemine on igaljuhul tobe. Mina, kui paleodieedi järgi toituja (dieet on üldiselt väga halb sõna- tegu pigem teadliku valimisega), söön siiski ka leiba. Oleneb ju kõik olukorrast. Tahaksin näha, mis näo ämmamamma teeb, kui külla minnes ütleksin talle, et “sorry, ma ei saa leiba süüa- toitun paleodieedi järgi”. Teadlikult koju ei osta siiski teraviljatooteid, ei kasuta rafineeritud suhkrut, minimaalselt soola. Piimatooteid likvideerinud pole, sest maitsevad hästi ning valku on vaja.
Aga üldiselt enesetunne on super- toidukorraks tavaliselt salatit 2 rusika jagu ja üks valku + natuke kasulikke rasvu. Üldkaloraažil üritan ka silma peal hoida, kuid ülesöömine on üpris välistatud, sest kõht täis kogu aeg. Talvel läheb ilmselt natuke raskemaks toiduvalikuga, sest aiakraami pole enam nii ohtralt saada.
K.
On nende neeruhirmudega seoses ka midagi täheldatud või on jäänud teooriaks analoogselt kunagiste kreatiinihirmudega?Atkinsi menüü ainus negatiivne pikaajaline mõju minu mäletamist mööda oli CRP tõus, seda saab parandada nt liha asemel kala süües.
Neeruteemas sai neist veidi minumeelest räägitud, tooks välja veel selle: Calcium Stones
Calcium oxalate develops in acid urine (pH less than 6.0). Calcium phosphate develops in alkaline urine (pH greater than 7.2).
Suur keha happesus-uriini ph tõus.
Kreatiinihirmud? Kreatiin tõstab CK taset ja olid ka jutud CEE kahjulikkusest.
Ega liigsuur koormus ei tee head ühelegi elundine, ei maksale, südamele, kopsule ega neerule, see peaks täiesti arusaadav olema:)
1) Paljude uuringute tulemusena võib järeldada, et kogused üle 2,2g valku kehakilo kohta enam valgusünteesi ei parandanud. Ning see vist peaks olema ülemise otsa näitaja. Ehk enamikel kipub ka vähesemaga juba max. tulemus kätte jõudma. Ma päris kindel pole, aga vist vaadati ka suurenenud valguvajadust dieedi ajal ning isegi selle koosmõjul suuremad doosid enam paremaid tulemusi ei andnud.See meenutab kuulsat ytlust, et yle 30g valgu ei suuda keha korraga omastada.
Aga kas Dennis James ja teise pro.-d kes tarbivad 600g valku päevas on lihtsalt rumalad?
See meenutab kuulsat ytlust, et yle 30g valgu ei suuda keha korraga omastada.Aga kas Dennis James ja teise pro.-d kes tarbivad 600g valku päevas on lihtsalt rumalad?
Steroidid tõstavad valgusünteesi erakordselt kõrgele. Isegi kui trenni absoluutselt ei tee võib kuus 1,5kg (mõnede uuringute järgi ainuüksi Testoga doseerimisest) puhast liha luudele saada – suuremate keemia kompottidega isegi rohkem ma pakun. Ainult diivanil persetamisest. Eeldusel, et valku normaalselt tarbitatakse. Ehk dopingu kasutamisel võib keha tunduvalt rohkem valku omastada ning sellest lihast ehitada.
Selle 30g kohta loe see läbi:
http://www.wannabebig.com/diet-and-nutriti…-a-single-meal/
“The body will take all the sweet time it needs to effectively digest and absorb just about whatever dose you give it”
“The human body is more efficient and effective than we give it credit for.”
Vaatan, et teemaalgataja küsimus on jäänud hoopis tahaplaanile ja järgneb hoopis erinevate vaatenurkade esindajate vaidlemine” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vaidlusele lisaks, et iga asi peaks jääma mõistuse piiresse- jälgi, mis “dieeti” tahad, äärmustesse langemine on igaljuhul tobe. Mina, kui paleodieedi järgi toituja (dieet on üldiselt väga halb sõna- tegu pigem teadliku valimisega), söön siiski ka leiba. Oleneb ju kõik olukorrast. Tahaksin näha, mis näo ämmamamma teeb, kui külla minnes ütleksin talle, et “sorry, ma ei saa leiba süüa- toitun paleodieedi järgi”.
Teadlikult koju ei osta siiski teraviljatooteid, ei kasuta rafineeritud suhkrut, minimaalselt soola. Piimatooteid likvideerinud pole, sest maitsevad hästi ning valku on vaja.
Aga üldiselt enesetunne on super- toidukorraks tavaliselt salatit 2 rusika jagu ja üks valku + natuke kasulikke rasvu. Üldkaloraažil üritan ka silma peal hoida, kuid ülesöömine on üpris välistatud, sest kõht täis kogu aeg. Talvel läheb ilmselt natuke raskemaks toiduvalikuga, sest aiakraami pole enam nii ohtralt saada.
K.
Kuna ma ise leiba teen, siis ma seda ka s88n. Kuid minu leib tunduvalt toitvam ja kiudaineterikkam, kui poe oma.
Neeruteemas sai neist veidi minumeelest räägitud, tooks välja veel selle: Calcium StonesCalcium oxalate develops in acid urine (pH less than 6.0). Calcium phosphate develops in alkaline urine (pH greater than 7.2).
Suur keha happesus-uriini ph tõus.
Kreatiinihirmud? Kreatiin tõstab CK taset ja olid ka jutud CEE kahjulikkusest.
Ega liigsuur koormus ei tee head ühelegi elundine, ei maksale, südamele, kopsule ega neerule, see peaks täiesti arusaadav olema:)
Liigvalgust ja neerudest:
http://www.bodyrecomposition.com/nutrition…troversies.html
“One study examined the impact of 2.8 g/kg protein on the kidney function of bodybuilders, no negative effect was seen (3)”
“While this certainly doesn’t prove that high protein intakes aren’t potentially detrimental to kidney function, the data in support of that idea would seem to be lacking both from a scientific and real-world point of view.”
“Perhaps one of the most pervasive criticisms of high protein intakes has to do with the impact of protein on bone health and calcium status. This goes back to early nutritional studies which gave purified protein diets and saw a loss of calcium from the body.”
—
“The impact of protein on overall calcium status is more complex than having a simple positive or negative effect as dietary protein can impact on both calcium excretion as well as calcium absorption and utilization. It is the combined effect of these processes which determines the end result in terms of bone health.”
“When calcium intake is low, high protein intakes appear to have negative effects on bone health. In contrast, when calcium and vitamin D intake are sufficient, protein intake has a beneficial effect on bone health (7). This suggests that ensuring adequate calcium intake (through a sufficient intake of dairy foods, or calcium supplements) is crucial for bone health when a high protein intake is being consumed.”
—
“Related to the issue of dietary protein and bone health is a concept referred to as net renal acid load (NRAL). When foods are consumed, they have the potential to produce either a net acidic or net alkaline (basic) effect, which the body, primarily the kidneys has to deal with. NRAL refers to the total amount of acid produced that the kidneys have to process.”
“Ensuring sufficient intake of basic foods (fruits and vegetables) to balance out the acid produced from a high protein intake is one key to avoiding this problem.”
“Using a potassium salt or mixed sodium/potassium salt to ensure adequate potassium intake to offset the high levels of sodium in the modern diet is not a bad idea either.”
” It’s well established that low-carbohydrate diets tend to decrease the body’s ability to buffer acid produced during high intensity exercise, for example. This hurts performance during those types of events. Reducing protein intake and increasing carbohydrate intake for 3-5 days prior to an important event has been theorized to increase exercise performance in events lasting 3-7 minutes “
—-
“A number of health risks have been attributed to the consumption of high protein intakes, this includes potential problems with the kidneys, bone health, metabolic acidosis and certain types of cancers. For the most part, these risks tend to be extremely overstated.”
Kui mul on valida kas neeruteemadel kuulata seda onu või arstina töötavat patoloog-laboranti, siis pigem kuulan viimase ütlusi.
Kui mul on valida kas neeruteemadel kuulata seda onu või arstina töötavat patoloog-laboranti, siis pigem kuulan viimase ütlusi.Eks muidugi Valik on vaba, ning igal juhul targem karta, kui kahetseda.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaata sellele Vilhjalmurile näkku ja seda kus ta sündind on (ning kes olid tema esivanemad)…..päris usaldusväärne artikkel taoliseks uuringuks?Islandlane siiski kaugeltki eskimo ja mingi “kolleeg” oli ka. Nojah, taanlane, Karsten Andersen (või Karsen Anderson??).
Ja ülejäänud polaaruurijad elasid ka sama menüü peal.
Äkki on tervise halvenemise põhjus suhkrus, mida tarvitatakse üha rohkem ja rohkem, aga mitte teraviljas?Rafineeritud suhkur tuli ikka palju hiljem.
Vähemalt ssuhkruroo närimine hammastele midagi halba ei teinud.
Ja seoseid on leitud just teraviljaga. Ta kleebib suht hästi hammaste külge ka.
See meenutab kuulsat ytlust, et yle 30g valgu ei suuda keha korraga omastada.See oli mäletamist mööda katse loomalihaga, kus valgukoguse tõstmine üle 30g enam kehasse püsima jääva lämmastiku hulka ei suurendanud.
Ilmselgelt oli laeks siiski aminohapete verre jõudmise kiirus, suurema kõhutäiega vere max aminohappesisaldus enam ei suurenenud. Kindlasti püsisid nad aga kauem veres. Seedeensüümide söömisega peaks selle imendumislae kõrgemale saama.
Neeruteemas sai neist veidi minumeelest räägitud, tooks välja veel selle: Calcium StonesCalcium oxalate develops in acid urine (pH less than 6.0). Calcium phosphate develops in alkaline urine (pH greater than 7.2).
Suur keha happesus-uriini ph tõus.
Kreatiinihirmud? Kreatiin tõstab CK taset ja olid ka jutud CEE kahjulikkusest.
Ega liigsuur koormus ei tee head ühelegi elundine, ei maksale, südamele, kopsule ega neerule, see peaks täiesti arusaadav olema:)
Sai räägitud jah aga mingit sellele viitavat statistikat vist pole?
Väga vanas eas jah on andmeid et palju valku on neerudele halb. Aga mõnele muule elundkonnale oli jälle hea.
CEE pole kreatiin
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tavalise kreatiiniga minu teada mingeid probleeme pole kunagi leitud.
Ma ise arvan seda, et sul on õigus teatud osas tervise halvenemises, kui hakati tarbima massiliselt teravilja, koonduti kindlateks suurteks asulateks jne. Aga samuti usun, et minu viidetud artiklis toodi välja vägagi reaalne hüpotees, et Paleo dieet, kui selline ei oma märgatavat eelist tavalisema mõõduka toitumise kõrval, kuna eeldades meie esivanemate teatud määral teravilja tarbimist ning viimase 10 000a jooksul toimunud evolutsiooni – siis on inimese keha täiesti võimeline mõõdukate teraviljakogustega hakkama saama. Ilma mingite terviseprobleemideta.Siia üks huvitav tsitaat mille otsa komistasin. Ja äärmiselt kaheldav tõlgendus selle juures
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Malve: “Kui söödi valdavalt teraviljatoite, olid hambad rohkem lagunenud – käsikiviga jahvatatud jahus oli kivipuru ja leib kulutas hambaid. Kui söödi rohkem loomaliha ja kala, olid hambad tervemad.”
Mihkli kiriku võlvidelt leiti massiliselt inimluid – Elu – Eesti Ekspress
Islandlane siiski kaugeltki eskimo ja mingi “kolleeg” oli ka. Nojah, taanlane, Karsten Andersen (või Karsen Anderson??).Ja ülejäänud polaaruurijad elasid ka sama menüü peal.
.
Samas teisest küljest :
One man fortunately was available. He was Karsten Anderson, a young Dane who had been a member of my third expedition. During that time he had lived an aggregate of more than a year on strictly meat and water, suffering no ill result and, in fact being on one occasion cured by meat from scurvy which he had contracted on a mixed diet. Moreover, he knew from experience of a dozen members of the expedition that his healthful enjoyment of the diet was not peculiar to himself but common to all those who had tried it, including members of three races – ordinary whites, Cape Verde Islanders with a strain of Negro blood, and South Sea Islanders.
But there were other things which made Anderson almost incredibility suitable for our test. For several years he had been working on his own in Florida spending most of practically every day outdoors, lightly clad and enjoying the benefits (such as they are) of a sub-tropical sunlight. In that mental and physical environment he had naturally been on a diet heavy in vegetable elements, and had suffered constantly from head colds, his hair was thinning steadily; and he had developed a condition involving intestinal toxemia such as would ordinarily cause a doctor to look serious and pronounce: “You must go light on meat.” or “I am afraid you’ll have to cut out meat entirely.”
Miks mulle teema hinge läks on see , et minu toiduvalikuga ei sobi teravilja kahjulikkus kohe kuidagi .
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mulle meeldib uskuda , et põhjus miks inimese luud ja hambad alla käisid oli linnastumises – inimesed muutusid laisaks ja samas oli ka igasugustele tõbedele liikumisvabadus avaram. Aga noh paar viilu leiba ja kauss pudru päevas vast ära ei tapa , eriti kui aegajalt hambaid pesta ja kaltsiumit mitte vältida. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja üks point veel , et eskimod , islandlased jne sõid palju toorest liha ja rasva . Ja need kaks onu oma aasta jooksul ka nagu ma aru sain.
Üldiselt ei tõestanud ma siin midagi , selle asemel et teravilja kaitsta , ründasin hoopis liha . Ikka juhtub . Tõe huvides olgu öeldud , et olen täheldanud aasias pärismaalaste seas palavat saiaarmastust ja kui suu lahti teeb siis on kole-kole . Aga see võib olla seotud ka puuduliku hügieeni või kättesaamatu hambaraviga…üldiselt mida kõrgem elatustase seda ilusamad hambad.Side lõpp
- You must be logged in to reply to this topic.