Kristjan-Johannes Konsapi blogi

AJATEENIJA-AJAKIRJANIK

Nädala keskel rohkem trenni ei jõudnud. Neljapäeval oleks saanud, aga toanaaber, kes on mu blogi jälginud, soovitas mind kui osavat kirjameest kompaniiveeblile. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minu ülesandeks jäi seega kirjutada uudislugu Tagalapataljoni sordipäevast, mis leidis aset reedel. Meenutasin, mis nõudmised ja erinevused on uudisel võrreldes ilukirjandusliku stiiliga, kuid üritasin siiski luua veidi loetavama kirjatüki kui tavaline kuiv, lakooniline militaarartikkel. Eks näeb, mis sest edasi saab. Tekst vaadati mitu korda erinevate bosside poolt üle ja kompaniiveebel lubas ka edasist koostööd. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kulminatsioonala oli minu jao 27,5 tonnise puksiirveoki lükkamine kaldest üles. Meie rühmas oli vähe mehi ja seega ei aidanud ka minu jõust, et ala võita. Kaadrimeeskonnale tegime aga ära. (Y) ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kahjuks ei möödunud seegi valutult: ühe rühma aspirandil jäi jalg selle monstrumauto ratta alla. Mees viidi kiirabiga ära kuid juba homme lubas karkudega taas “rivis” olla.

Reedel praktiseeriti meil üle pika aja valikulist linnaloale laskmist. Mina sain õnneks välja samas kui sissejäänutele jäeti ülesandeks nii suurkoristus kui ka “kiirendada lume sulamist” (WTF?) Ma ei tea, kuidas nad seda tegid, aga kui sõitsite nädalavahetusel Paldiskist läbi ja nägite poolt kompaniid lume peal istumas, siis mehed ei viilinud, vaid täitsid ma kehasoojusega suurt ülesannet. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

RASKUSTEGA HARJUTAMINE

Reedel tegin rinna-õla-triitsepsitrenni Tulbis.

Proovisin smithil lamades surumist, kuid õlg andis ikkagi tunda. Läksin üle kaldpinnale, kus sain normaalselt suruda. Kasutasin kergeid raskusi nii treeningpausist kui valust johtuvalt. Tegin hea lihastunnetuse ja püsiva pingega: st ei lukustanud ei üleval ega all, et rinnale raskstest hoolimata koormust anda.

Rinna haamerdamise lõpetasin pec-deckiga, mida tavaliselt ei kasuta. Tulbis on õnneks päris hea trenazöör, mille mõju läks täpselt sinna kuhu vaja. Trenažööride probleem on, et nende liikumistrajektoor võib sobida või siis mitte.

Eile tegin päris hea selja-trapetsi-biitsepsitrenni.

Proovisin ka ühe käega T-kangi tõmmet. Päris ok. Efekt suundus sinna lailihase kaenlaaugu ossa, kus selg kõige laiem.

Pärast seda tegin veel kangi otsa tõmbeid kahe käega. Mõju suundus lailihase alaossa, kus see alaselja sopistub.

Öeldakse, et lihaskuju ei saa muuta ja lihasele pole vahet, mis harjutust teha. Siiski, kel on kõrge selg nagu nt tipptegijatel Dexter Jackson, Dennis Wolf ja Jevgeni Kuzmin, siis harjutused, mis suunavad mõju lailihase alaossa, mööda külge maha ei jookse.

Pärast trenni põikasin Spartast läbi. Klassikaline tõstmine on ikka julm ala. Kuidas need õlad ikka pea taha painduvad ja kuidas Pent minestas… Super plahvatus muidugi meestel ja jõudu jagub.

METSA LÄKSID SA…

Plaanid muutusid ja nüüd lähen VEEL kaheks nädalaks metsa. Eesti Afganistaani ehk Ida-Virumaale Sirgalasse. Mängime Scoutspataljonile Afgaane. Ei tohiks küll väga raske olla aga… Nojah. Isegi kui ma ei saaks enam reservini trenni teha, olen suht õnnelik, sest juba 67 päeva pärast saan. Elu lõpuni.

Õnneks peaksin ilusti Reval Cupi ajaks tagasi olema. Algabki see motivatsiooni täis võistlushooaeg…

Küsimusi?

võta õppust, Konsap!

Aitäh sulle, lkv, selle suurepärase stiilinipi eest. Kuulsin, et varsti on sellises maakohas nagu Tartu tulemas ka sinunimelised võistlused(nagu Schwarzeneggeril oma Arnold Classic). Loodan, et aukülalisena tuled ka sina vähemalt sama uhke kübaraga kohale. Seal maakohas võib paljudel samalaadne peakate olla, aga usun, et suudad üllatada.

Tänan Sind selle nostalgiakillu eest. Hetkel olen metsas, aga juba täna õhul liigun kasarmusse tagasi. Trennijuttu praegu rääkida pole, küll aga võin varsti teha kokkuvõtte metsalaagrist.