Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Tänan selle ülevaatliku videoklipi eest. Ei oskagi rohkem lisada: kõik on öeldud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Natukene treeningutest ka. Sain just valmis Olimpi uute toodete tõlked: tulemas on palju uusi toredaid tooteid. Nüüd aju jahutamiseks ka veidi blogijuttu.

Eile sai tehtud teine korralik seljatrenn pärast jõutõstevõistlusi.

Jõud pole veel endisel tasemel, aga energiat oli ja seetõttu otsustasin teha puhtalt vabade raskustega harjutusi. Kui kõrvalepõikena rääkida ka natukene üldisest treeningmetoodikast, siis usun kindlalt, et baasharjutusi tuleks eelistada igasugustele trenazööridele ja isoleeritud harjutustele. Need peaksid treeningust moodustama enamiku. Lihaskasv lihtsalt ei ole mingi lokaalne protsess, mis leiab aset, sest “lihases on hull pumbatus”. Ma ei mäleta nüüd jälle täpset mehhanismi, aga füsioloogias sai õpitud, et a la erinev treening põhjustab kehas erinevaid vastusreaktsioone ja sellele vastavalt vallandatakse hormoone, mis siis kasvatavad lihasmassi või arendavad keha mingis muus suunas. Iseenesest ju loogiline, aga küsimus oli umbes selles, et kuidas keha teab, millist kehalist võimet arendada(mass, kiirus, vastupidavus vms). Think about it. Rasked baasharjutused põhjustavad kindlasti suuremat vastusreaktsiooni kehas ja vajadust tugevamaks muutumise järele kui lokaalsed pumpamisharjutused. Kas keegi üldse käib jõusaalis nö pumpamas?

Teine asi, mida rakendan on, et ekstsentriline faas on alati pidurdusega. Ehk siis raskust langetan alati aeglaselt. Mõnikord isegi tempos 4 sek alla ja 2 sek üles. Üldiselt peaks raskust muidugi tõstma võimalikult kiiresti, aga ma ei taha ka tunnetust kaotada ega inertsiga liigutust sooritada. Selle kohta ütleks nii palju, et tegelikult nagu kõiki treeningmetoodikaid, peaks ka seda varieerima. Kõiki harjutusi üliaeglaselt tehes ei pruugi ka tulemus parim olla. Ikka on hea kasutada plahvatuslikku harjutusi ja mõnda v-o ka veidi suuremate raskustega ja rohkem jõu peale, kui ülipuhta tehnika peale.

Näiteks tegin kord Spartas rinda kui Koovit soovitas, et tee trosside ristamist, mis mul viimane harjutus oli, kiirema tempoga. Pidevalt nii aeglase negatiiviga treenimine pidavat lihast väga kurnama. No eks see ongi selle mõte, et pidurdusega raskust langetades tekib rohkem lihaste mikrotraumasid, mis on lihaskasvu eelduseks. Aga tuleb kasuks ka liigutuste kiirust arendada, sest suuri raskuseid aeglaselt ei liiguta nagu ütlevad vist Westside Barbelli mehed. Ja suuremad raskused stimuleerivad omakorda ka lihasmassi kasvu. Siit järgmine punkt et…

Trennides peab progresseeruma. S.t. et ka lihasmassi jaoks treenides peab juurde tulema kordusi või suurenema treeningvahendi raskus. Kui ikka aastast aastasse samade raskustega sama palju korduseid teha, siis sa ei kasva. Olen isegi ühe siukse perioodi üle elanud. KÄISIN trennis. Mitte et tehnika peaks must olema, aga ega iseenesest jõudu juurde tule kui iga kord sama raskusega ilusad 10 kordust teha. Keha peab sundima arenema. Lihas kasvabki ju seetõttu, et rasketes tingimustes ellu jääda. Keha ei jaga moest ega kehailust, reageerib vaid koormusele. Teine äärmus on iga trenn igal seerial suutlikkuseni minna, niiet viimaseks seeriaks on lihas juba nii läbi, et maksimaalse raskusega seda kõige tugevamat stimulatsiooni ei suudagi anda. Kuidas mina lihase uuesti kasvama sain? 2 nädalat pausi. Seejärel loogilise ülesehitusega kava, kus esimesel nädalal x raskusega seeriad: 6x, 6x, 6x. Ja need seeriad peavad olema kerged, tegelt jõuaksid selle raskusega v-o 3×8 teha. Järgmisel nädalal 6x, 6x, 7x ja nii igal nädalal 1 kordus rohkem kuni mõne kuu pärast ongi need nii võimatuna tundunud rekordid ületatud. Kannatust peab olema ja normaalse ülesehitusega kava. Võid ju ka kohe järgmisel trennil a la 20 kg kangile juurde visata, aga selge see, et kaua niimoodi 20 kg kaupa edasi minna ei õnnestu, jookseb kinni. Mis siis viga, kui biitsepsi kangile iga nädal 20 kg juurde saaks panna. Muidugi on ka teisi progresseerumise mooduseid.

Vot kus kadus mõttejärg ära…

Igatahes seljatrenn oli selline:

Rippes laia pealthaardega kätekõverdamine(e lõuatõmme) lisaraskuseta(nö soojenduseks)4×8

Kangi otsa tõmbed käepidemega 12, 10, 8, 8

Kangi tõmbed ettekallutatult 12, 10, 10, 10?

Hantli tõmme küljele 12, 10, 8, 8

Trapetsile õlakehtitused kangiga 4×10-12

Viimasel ajal suudan trennid ~ tunni ja 15 kuni pooleteise tunni vahel hoida. Vanasti venisid ikka alati 2 tunnisteks, aga seda me ju ei taha, sest KATABOLISM EI MAGA!

Gmasterile, leidsin pildi üles: ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aitab kah, kommentaarid on oodatud.

kommentaari tuleb niipalju et

krdi pika teksti siitsisid kirja panna

homses trennis keskendun negatiivsele faasile prooviks

lisatud pilt on puhtakujuline VÕIT

On jah antud seda va kirjaoskust, mis teha. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei jõudnudki veel rääkida harjutuste duubeldamisest, baasharjutuste ja isoleeritud harjutuste äravahetatud tehnikast ja muudest minu silma riivanud saalis levinud vigadest. Loodan, et püsib meeles.

Raskust langeta jah aeglaselt, mingi 2 sek ikka. Arvatavasti pead raskust veidi vähemaks võtma, kui “vabalangemist” ei tee.

Meenub, kui Revalisse Oti juurde minnes õpetas mulle õiget liigutuse tempot: biitseps oli järgmisel päeval nii valus kui valus(tavaliselt mul biits eriti valusaks ei jää).