Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Teooriad- teoreetikud, ma ei soovi kellegi kannale astuda, aga paljud TE TARGAD ei mõista mida tegelikult mõeldakse talumatuse all, koguaeg mingid uuringud, testid jne.

Asi on väga lihtne, talumatus tähendab sobimatust, gluteen pole ainuke asi mis mulle ei sobi, mis siis veel ei sobi…sealiha, vein, ploom, kiivi, GLUTEEN, oad ja hapendatud toiduained…MIKS? sest mu kehal ja kehas tekkivad MINU jaoks ebameeldivad reaktsioonid. Need oleksid, seedesüsteemi ärritumine, energiataseme kõikumine, vinnid-punnid…nt söön jahutoodet keskpäeval ja ca 45min hiljem on selline tunne nagu oleks unetabletti söönud(seedimine ka rikkis), söön hommikul peekonit(või mis tahes sealiha) ja seedesüsteem on ärritatud, joon pokaali punast veini ja peavalu on garanteeritud. Ma ei hakka rohkem näiteid tooma, sest usun et point jõudis kohale.

Kuidas sel juhul seedesüsteem käitub, kui sa sööd sealiha lõunaajal ja jahutooteid õhtul?

Kui sa meie mõne kuu tagust vestlust meenutad, siis peaks sulle meenuma, et mul pole aega su ning ei saa kunagi olemagi seda aega, et vastata Sinu või kellegi teise “tarkadele” küsimustele.

Kui su küsimus oli siiras, siis on mul lihtsalt kahju.

Järgmine kord ma lindistan meie vestluse, et oleks aega analüüsida. Päriselt ka.

Enda kogemuste kasutamine enda elukvaliteedi paremaks muutmisel on ju igati arukas otsus. Kui märkad talumatust siis muidugi, väldi, otsi põhjus ja elimineeri. Kuid, kas sinu jaoks sobilikke toitumislahendusi on vaja ilmtingimata laiematele massidele propageerida, kui teaduslikku alust veel kinnitatud ei ole?

Mis ja kellelt kinnitust ootama pean(kinnimakstud teadlased), kui klient on gluteenist loobunud ja märkab positiivseid muutusi ja osadel juhtudel isegi väga suuri muutuseid? Siiani kuulen lugusid kus inimene on loobunud ja siis on juhtum, kus ta sööb gluteeni sisaldavat toitu(muidugi on seal teist jama ka) ning hiljem kannatab tagajärgede käes, mida kirjeldasin…usu mind kellegil pole aju kõhus!

Ühest küljest muidugi, teatud mahus tõendusmaterjale on, et asjalikke hüpoteese püstitada ning revolutsioonilised ideed ja lähenemised võivad osutuda täiesti õigustatuks. Samas ei oota ma sugugi järgmist Ancel Keys juhtumit, kus ühe mehe ettevõtmise tulemusena kannatab siiani suur osa maailmast valearvamuste all. Kõik selle tõttu, et liiga kiiresti hüpati järeldusteni ja asuti oma soovitusi massidele propageerima.

Kust otsast gluteeni vältimine kannatusi põhjustab, ainukesed kes kannatavad on tootjad, kelle tooted gluteeni sisaldavad!

Kui tegemist on personaalse toitumis-nõustamisega siis on teema vähe teine. Sul on rohkem informatsiooni, tagasi-sidet jne. Aga kui väita kuskil uudistes või ajakirjades, et gluteen on paha-paha ning väita, et selle eemaldamine menüüst suure tõenäosusega parandab elukvaliteeti, siis ma ei alahindaks selliste väidete mõju kuulajate psüühikale. Võib tekkida massi-hüsteeria, või täpsemalt juba on tekkinud, platseebo juhtumite hulk aina suureneb.

Sama on täheldatud näiteks Aspartaami juures. Ühes uuringus avastati, et peale seda, kui kohalikus uudiste-saates väideti, et aspartaam põhjustab peavalusid, tõusis kohalikul tasandil peavalude hulk oma 30%. Ehk inimesed mõtlesid endale peavalud külge, sest uudised väitsid, et neil peaksid olema peavalud, kui aspartaami tarbivad. Isegi kui enne ei olnud, siis nüüd järsku tekkis.

Hiljem ühes teises uuringus avastati, et kliiniliste katsete puhul ei suudetud mingist seost leida peavalude ja aspartaami tarbimise vahel, kuigi katsealusteks olid enda sõnul äärmiselt “tundlikud” inimesed.

Jrx kindlasti mõistab antud teemat eriti hästi. Psühholoogia roll on muutumas vaat-et kohustuslikuks osaks toitumis-soovituste jagamisel. Ei imestaks, kui tulevikus on iga pädev personaal-treener/toitumisnõustaja ka psühholoogia haridusega. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Miks ta eriti hästi mõistab, kas sellepärast et õppis Ülikoolis seda mitu mitu aastat?

Alkohooli kahjustav mõju on teaduslikult tõestatud ja ometi Sa tarbid seda, usun et saad aru mida öelda tahan.

Ma arvan, et sellepärast, et Jrx on Ülikoolis pshühholoogia õppejõud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Ja seal õpetatakse absoluutset tõde, mis on teaduslikult tõestatud ja sp ongi absoluutne tõde ning on teaduslikult tõestatud jne?

Erik, kas sa seda linki vaatasid, mis ma postitasin? Hea näide sellest, kuidas psühholoogilised tegurid on mõjutanud arusaama ja sümptomaatikat MSG suhtes.

Holger ütles nii: “Enda kogemuste kasutamine enda elukvaliteedi paremaks muutmisel on ju igati arukas otsus. Kui märkad talumatust siis muidugi, väldi, otsi põhjus ja elimineeri.”

See on viis kuidas meie mõistus töötab! Üldiselt on see väga mõistlik! Aga näiteks foobiad ja ärevushäired tekivad üldiselt kõik sama mehhanismiga ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Luuakse seos nt “mul on lennukis halb ja ebakindel olla”, otsitakse põhjus “see on sellest, et lennukiga lendamine on ohtlik, võib juhtuda õnnetusi!” ja elimineeritakse enda elust võimalus mööda maailma reisida … lühiajaliselt enesetunne paraneb, pikaajaliselt jääb suur osa elu hoopiski elamata ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sama mehhanism toimib ka toitainete suhtes. Räägin ühe oma kogemuse:

Umbes 4 aastat tagasi käisin õhtul sõbrannaga McDonaldsis, ostsime (lisaks muule, st kartulid, piimakokteil) 2 misiganes “kampaaniastiili” burgerit. Tavaliselt ma burgerit ka tollel ajal ei söönud, aga aegajalt oli isu ja vahel ikka sõin.

Tollel hilisõhtul/öösel sain oma elu kõige hullema kõhuhaiguse. Oksendasin korduvalt jube jube halb oli olla, miski ei püsinud sees, palavik, kõhulahtisus. Järgmisel päeval enam vist peale hommikut rohkem ei oskendanud, aga halb enesetunne kestis kindlasti veel järgmise hommikuni.

Kas see oli tingitud söödud toidust (burger)? Ma ei usu, sest me jagasime sõbrannaga mõlemat burgerit pooleks! Ma teadsin seda juba tollel öösel!

Sellegipoolest – mulle enam absoluutselt ei maitse burgerid. Need ajavad iiveldama. Ma võin burgeri lahti võtta ja süüa ära kotleti. Ma võin süüa saia. Aga formaat kahe saia vahel kotlet ja muu ei lähe absoluutselt. Mul hakkab täiesti füüsiliselt paha kui ma pean midagi sellist sööma. Ja seetõttu otsustan seda vältida. Wrapiformaat kusjuures läheb väga hästi sisse ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Samuti nt lihapirukas on OK.

Kas mul on burgeritalumatus? Võiks ju niimoodi öelda.

Kas sellel on mingisugune seedesüsteemist tingitud füsioloogiline alus? Ei. Ja ma saan sellest väga hästi ise aru. Aga see ei aita mind absoluutselt.

Kas ma saaksin selle seose ümber tingida? Jah. Süües palju burgereid ja iivelduse ära kannatades.

Kas sellel on mõtet? Ilmselt mitte.

Kas ma peaksin ütlema teistele, et burgereid vältida oma kogemuse põhjal? Ei. Kuigi esimene tahe oleks seda tõesti teha. Sest ma tahan ju teisi ka kaitsta!

Evolutsioon on meid kujundanud looma seoseid söömise-kehaliste tagajärgede-käitumise muutuse vahel väga väga lihtsasti. Me oleme väga tundlikud selle suhtes, mida me kehas tunneme ja kuidas seda söömisega seostada saab. Me oleme suutelised produtseerima selle tulemusel reaalseid psühhofüsioloogilisi reaktsioone! Mul hakkab tõesti päriselt paha kui ma burgerit püüan süüa!

Aga selle tõttu on need läbi vältimismehhanismide iseennast-taastootvad skeemid väga tihti ülereageerivad, ületundlikud ja “näevad” seost seal, kus seda päriselt pole.

Huuh… see postitus sai palju pikem kui plaanisin. Tagasi tööle.

Ma arvan, et siin pole mõtet vaielda selle teema üle, vaid lasta iga ühel oma nahal ära katsetada ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Minul on samuti olnud kliente, kes on pidevas hädas kõhukinnisusega, neist 2/3 olid ise selles süüdi – vale toit ja vähe liikumist. Neist konkreetselt 1/3 toitus esmapilgul ideaalselt – kiudaineid nii aedviljast-puuviljast, teraviljast kui ka kaunviljast, sportlik eluviis jne. Nende puhul saime probleemist lahti tihti peale just gluteeni ära jätmisega. Seda ei pea ju igavesti nüüd menüüst välja jätma, üldiselt saab 2 nädalaga aru. Siis võib ükshaaval tagasi tuua gluteeniga toiduained ja katsetada, mis sobib, mis mitte. Kes tahab võib tõesti teha ka testi.

See on minu arvamus ja ma ka jään selle juurde, et kui inimesel on probleeme seedimisega, siis tasub mõelda piima või nisu talumatuse peale. Kindluse mõttes aga ära jätta kõigest kaheks nädalaks kõik piima- või teraviljatooted (vastavalt siis sellele milline probleem kimbutab). Palju odavam ja ka lihtsam kui minna osta endale probiootikume, maohappe preparaate jne ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei arva nüüd, et see üks ja ainus tõde oleks, ega kuuluta ka seda igal pool. Austan ka teiste inimeste arvamust, ning loodan, et nad teevad sama ka minu arvamuse puhul. Igaühel on siiski õigus oma arvamusele ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja kusjuures, ise olin ma alateadlikult nisujahu piiranud oma toidus juba 13. aastasena, sest kuidagi paha olla oli alati pärast selle söömist. Nüüd hiljuti testi tehes (kusjuures eeldasin, et hoopiski piima vastu talumatus), sain kinnituse sellele, mida mu keha juba ammu mulle öelda üritas. See seletab ka eelmise aasta piina enne võistlusi, kus pea iga hommikusöök oli mõni teraviljapuder. Nüüd gluteenivaba kaerahelbega pole mingeid probleeme ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei arva nüüd, et see üks ja ainus tõde oleks, ega kuuluta ka seda igal pool. Austan ka teiste inimeste arvamust, ning loodan, et nad teevad sama ka minu arvamus puhul. Igaühel on siiski õigus oma arvamusele ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Just. Ja ei tohiks ka raiduda pähe inimestele asju, millele pole reaalselt tõendeid. Kõige parem näide ongi see, et rasv on halb. Siiamaani inimesed esimese asjana küsivad, et kas dieedi tegemisel peab rasvad välja võtma menüüst.

Siis ma mõtlesin, et kas kaine mõistusega on võimalik normaalset elu elada. A’la kui ma näen, et sajab taevast alla nuge, mis on reaalselt vihm, aga kas ma suudaksin kaine mõistusega mõelda, et need ei ole tegelikult noad, vaid kõigest vihm, mis teeb mind märjaks, mitte ei vigasta/tapa?

Üks hea film, mida soovitan vaadata on “Piinatud geenius” (A Beautiful Mind)

(See kommentaar ei seostu otseselt ülejäänud aruteluga).

Mis on seotud otseselt ülejäänud aruteluga on see, et tähtis on aru saada, et “oma nahk” ja sellel järeleproovimine on subjektiivselt kõige õigem, aga sellegipoolest objektiivse(ma)lt võib panna täiesti puusse.

Teadus ei ole mingi kivisse raiutud asi. Teadus areneb pidevalt. Samas tõesti – teadus mõnes mõttes väljaspool konkreetset uuringut paikneva indiviidi kohta ei ütle otseselt midagi. Lõppkokkuvõttes oleme alati informatsioonipuuduse ja erineva kvaliteediga informatsiooni mäsus ja teeme otsused ikka “kõhutunde” põhjal ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Iseasi kui teadlikud me oleme sellest, mismoodi meie “kõhutunne” “töötab”.