Kristjan-Johannes Konsapi blogi
- This topic has 3,239 replies, 227 voices, and was last updated 4 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Motivatsiooniks proovi seda pilti! Klassikalise kulturismi medalid võiks ju kirkamad olla, aga alguseks asi seegi!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Oleks need siis päris väärismetallist.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üllas eesmärk muidugi saavutada midagi, mida raha eest osta ei saa, aga usun, et Sinagi suure pere isana möönad, et tiitlitega arveid ei maksa…
Kanahakkliha (gluteenivaba ja praktilisels süsivesikuvaba) pitsa:
Toiteväärtus:
407 kcal
Valke 56g
Süsivesikuid 1g
Rasvu 19g
Põhi tundub nagu midagi, mida ma endast väljutan, kui liiga palju segamini joonud olen.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui juba pitsade lisamiseks läks, siis siin minu poolt, mida sai mõni aeg tagasi tehtud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kaloreid: 578.4 Kcal
Rasva: 37.9 g.
Valku: 51.4 g.
Süsivesikuid: ~ 3g!
Millest te neid teete, et nii vähe kaloreid(süsivesikuid) on? Mingi kookosjahu põhjaks või?
Huvitav on see, et gluteeni tundlikkuse kohta on andmed äärmiselt puudulikud. Tsöliaakia numbrite koha pealt on asi veidi selgeks ja see on umbes 1% rahvastikust. Aga “non-Celiacs gluten sensitivity”, ehk lihtsalt gluteeni tundlikkuse kohta on viimasel ajal selline vaatlus-uuring tehtud:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23834276
CONCLUSIONS:
The estimated national prevalence of non-celiac gluten sensitivity is 0.548%, approximately half that of celiac disease. Future studies are merited in order to better understand the population burden of non-celiac gluten sensitivity.
Antud uuring ei ole muidugi kuskilt otsast lõplik ega üldse kuigivõrd tõsiseltvõetav. See selleks.
Mulle tundub, et gluteeniprobleemid on tunduvalt üle paisutatud ning pigem on probleemiks üleüldine kehv toitumine, mis sisaldab “by default” üleliigselt suhkruid igasugu saiakeste jms vormis.
Aga eks igaüks vaatab asja oma mätta otsast. Kui teaduslik tõendusmaterjal puudub siis igaüks lähtub oma kogemustest. Minu kogu tutvusringkonnas pole ühelgi inimesel gluteeniga probleeme, seega mina ei oska järelikult ohtu nähagi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänud. Lootsingi, et sa vastad.
Arvan ka, et see on sageli ülepaisutatud. Kui keegi just ei tõesta vastupidist usaldusväärsete allikate abil. Ma ei taha küll kedagi kritiseerida, aga tavaliselt on inimesed, kes on läbi lugenud ühe alternatiivmeedia artikli need, kes arvavad, et valdavad nüüd absoluutset tõde ja lendavad oma tõekspidamistega esimesena peale.
Näide psühholoogiamaailmast:
Näiteks üks treener väitis mulle, et tema kliendid võtavad kohe kaalust alla, kui eemaldavad menüüst gluteeni, nagu see oleks mingi superkalorsusega toitaine(kui keegi just ei tõenda selle muud ainevahetust inhibeerivat omadust). Kui gluteen on teraviljavalk, siis ei saa see ju sisaldada rohkem kaloreid grammi kohta kui 4,2 kcal nagu valk üldiselt?
Kaldun arvama, et seal oli iva taaskord selles, et gluteeni ära jätmisel jäeti ära ka kaloririkkad magusad saiakesed ja muu kiirtoit, mis ei tekita täiskõhutunnet väga kauaks ja hakati üleüldiselt jälgima rohkem, mida suhu pisteti.
Sünergia. Van der Waals’i jõud.
Coca ja pitsa sünergiliselt sobivad kokku?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Uskumatu, et spordifoorumis nii tarku inimesi leiab.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui oled Tallinna inimene, siis teen Sulle teinekord Fitshop Spartas ühe sheigi välja.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sel teemal rääkis kunagi keemia aluste loengus Tartu Ülikooli professor Peeter Burk. Et inimesed kardavad “keemiat” igapäevaelus. Et ei tea, mis aineid need inimesed siis tarbivad, mis ei käi keemiliste ühendite alla… Muidugi kaldub see juba demagoogia valdkonda ehk ta sai väga hästi aru, et keemia all mõtlevad inimesed midagi kunstlikku ja mõnikord potentsiaalselt kahjulikku meie toidus. Aga point on ilmselt selles, et inimesed ei tea ise ka, mida nad selle kardetud “keemia” all mõtlevad ja miks seda kardavad…
Aga pitsa ja Coca sobivad ideaalselt! Kes Cocat kardab, võib proovida ka õllega, aga see jälle tõstab östrogeeni ja langetab testosterooni. Kraanivesi jällegi sisaldavat flouri, mis mõne väitel hävitab käbikeha ja on meie joogivette pandud meie mõtete kontrollimiseks. Ja pudelivesi sisaldab JÄLLE östrogeeni… Seega tervise huvides on kõige kasulikum üldse mitte midagi juua. Mitte kunagi.
Söögist tasuks ka igaks juhuks eemale hoida. Ja hapnikust, sest see hävitab rakke.Selle positiivse noodiga ma lõpetaks: head ööd!
Võimalus oleks, aga pole hetkel vajalikku arengut ega motivatsiooni. Eesmärk praegu on saavutada normaalse inimese elu põhiväärtused, enne kui panustada nii palju aega, vaeva ja raha sellesse hobisse.
Palju sul muidu rahaliselt kulub söögi peale kui peaks võistlema ja kas saab ka ilma toidulisanditega hakkama.Mitte ,et ma raamatupidamis teenust pakun ,kuid sportlik huvi !
Sel teemal rääkis kunagi keemia aluste loengus Tartu Ülikooli professor Peeter Burk. Et inimesed kardavad “keemiat” igapäevaelus. Et ei tea, mis aineid need inimesed siis tarbivad, mis ei käi keemiliste ühendite alla… Muidugi kaldub see juba demagoogia valdkonda ehk ta sai väga hästi aru, et keemia all mõtlevad inimesed midagi kunstlikku ja mõnikord potentsiaalselt kahjulikku meie toidus. Aga point on ilmselt selles, et inimesed ei tea ise ka, mida nad selle kardetud “keemia” all mõtlevad ja miks seda kardavad…
Aga pitsa ja Coca sobivad ideaalselt! Kes Cocat kardab, võib proovida ka õllega, aga see jälle tõstab östrogeeni ja langetab testosterooni. Kraanivesi jällegi sisaldavat flouri, mis mõne väitel hävitab käbikeha ja on meie joogivette pandud meie mõtete kontrollimiseks. Ja pudelivesi sisaldab JÄLLE östrogeeni… Seega tervise huvides on kõige kasulikum üldse mitte midagi juua. Mitte kunagi.
Söögist tasuks ka igaks juhuks eemale hoida. Ja hapnikust, sest see hävitab rakke.Mulle see professor arvatavasti meeldiks. Kirjutasin isegi veidi sellel teemal.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Palju sul muidu rahaliselt kulub söögi peale kui peaks võistlema ja kas saab ka ilma toidulisanditega hakkama.Mitte ,et ma raamatupidamis teenust pakun ,kuid sportlik huvi !
Ma ise kasutan dieedi ajal lisanditest ainult BCAA’d – enne trenni ja trenni ajal. Valku ei taha juua, sest kõht jääb tühjaks ja parem on teha mingi kohupiimapasta kohupiimast ja keefirist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Munast.
Siis on see omlett, mitte pitsa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegu on nitraadipitsaga/nitraadiomletiga, ja retsept, kuidas nitraadid välja saada kehast, on kõrge kiudaine sisaldusega küpsiseid pudistada liha sisse, näiteks teete lihakotleti, kus tavalise saiapaneeringu ja jahu asemel panete väga kõrge kiudaine sisaldusega küpsise puru.
Siis on see omlett, mitte pitsa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Munapitsa.
Seda Erik Orgu pizzat tahaks nüüd küll proovida, noh, nii 3 nädala pärast siis
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga pole ime, et inimesed kaalu kaotavad kui gluteeni välja jätavad…gluteen on nr1 kõhukinnisuse tekitaja. Kui sa ikka korra vetsus käid normaalselt siis tõesti võid kuni 2kg kergem olla, kui enne ..pardon my language aga sõna otseses mõttes full of sh*t oled.
“>Ma ise kasutan dieedi ajal lisanditest ainult BCAA’d – enne trenni ja trenni ajal. Valku ei taha juua, sest kõht jääb tühjaks ja parem on teha mingi kohupiimapasta kohupiimast ja keefirist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere, kirp
Sel teemal rääkis kunagi keemia aluste loengus Tartu Ülikooli professor Peeter Burk. Et inimesed kardavad “keemiat” igapäevaelus. Et ei tea, mis aineid need inimesed siis tarbivad, mis ei käi keemiliste ühendite alla…
Kusjuures, mäletan isegi aastaid tagasi, kui esimesel semstril ülikoolis, Keemia aluste loengus Hr.Burk laul istudes sel teemal rääkis.
Toetan su argumenti, et inimesed enamasti ei teadvusta endale, et nn “keemia” on kõikjal meie ümber, mitte ainult inimese poolt fabritseeritud ühendid.
NB! Burk’ loengut tol aastal alustas 300~ üliõpilast , aine läbis minu mäletamist mööda veidi üle 100
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.