Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Mu point oli lihtsalt selles, et nende toodete kilohindade erinevus on umbes 9-kordne.

Oletame, et süüakse umbes 300g porgandit päevas. See teeb aastas umbes 110kg porgandit. Tavaporgandi peale läheks 32€ (0,29€ kg, Säästumarketi hind), beebiporgandi peale 286€ (2,6€ kg, Säästumarketi hind), mis teeb kaotatud summaks 254€ aastas ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma hindan su panust, aga olgem ausad: päriselus on see point suht kasutu. Kõikide asjade väärtust lihtsalt ei saa rahasse ümber arvestada.

Tundub nagu klassikaline teoreetikute ristivõitlus, kus keerutakse ühe pusletüki kallal, oskamata suurt pilti näha. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Rääkimata sellest, et ma ei jära iga päev porgandeid.

Aga kui vaadata ainult rahalist kulu, siis ma tooks sulle ühe hea näite.

Ma ise ei oska kaasa rääkida, aga Google ütleb, et rahaliselt tuleb raudselt odavam kasutada prostituudi teenuseid kui “pidada üleval” tüdruksõpra. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Olen kindel, et hoiaksid aastas kokku rohkem kui 254€. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ehk siis tuleb arvestada lisaväärtustega, mida omab beebiporgand tavalise ees ja sellega pead mitte vaevata. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selline arvutamine tekitab suurt stressi Aga mis me räägime seal fitshopis meil kõrgepalgalised töötajad ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sellega on umbes nagu lumeinimesega: paljud on kuulnud, et nii on, aga mitte keegi pole näinud…

Ühesõnaga, umbes nädala on mind vaevanud vasaku jala külgmise pakslihase probleem. Mina pakuks, et kinnituse valu.

Ei hakanud kohe hädaldama, sest ma pole mingi sant-simulant, aga tundub, et midagi peab ette võtma.

Sellistel puhkudel on võimalusel alati “parem karta kui kahetseda” ja koormust maha võtta näiteks nädalaks.

Smolovi korral tähendaks see aga seda, et kogu ülesehitus läheb paigast ära ja tulemuse saamiseks tuleb kogu 3 nädalat uuesti läbi teha, siit ka minu üritus kava lõpuni teha.

Tundub aga, et paremaks see konditsioon ei lähe. Pärast eilset kükitrenni andis jalg juba ka tavalisel käimisel tunda ja raskused lähevad aina suuremaks.

Jalg annab tunda põhja kükkides, kus lihas on suurimas venituses. Nt jalga pingutades ei anna midagi tunda. Eile tegingi 2 viimast seeriat paralleelkükki, mida suht kannatas teha.

Kuna sel nädalal lisandub aga iga trenniga +7,5 kg, siis ma pole kindel, kas tasub kava isegi paralleelkükiga lõpuni teha? Isegi kui teeksin, siis uut kordusmaksimusi täiskükis ju ikka proovida ei saaks. Ja kui prooviksingi, siis see ühe korduse maksimum oleks kõige vigastusohtlikum.

Ütlen kohe ära, et ma ei usu, et selles on süüdi otseselt põhja kükkimine või Smolovi kava. Pigem on asi v-o selles, et paari kuuga on jalgade jõud kasvanud praktiliselt 6×120 kg pealt ca 6×150 kg peale ja liigesed, mis teatavasti on “aasta arengust taga” pole nende raskuste talumisega veel ära harjunud.

Võib-olla olen ka sellise kava jaoks jalgu liiga vähe soojaks teinud ja kohe liiga hooga põhja kükkinud. Ka hüppeliigesed andsid ükspäev tunda, aga pärast põhjalikumat soojendust pole enam muret teinud. Hüppeliigesed olid need, mis mind viimati Smolovi pooleli sundisid jätma. See oli siis, kui pärast viimaseid võistlusi pea 20 kg juurde võtsin, mis samuti liigestele hästi ei mõjunud, eriti koos kehakultuuri hüpete ja põrutustega.

Aga ma ei tulnud siia ulguma, vaid ehk on kellelgi head nõu anda. Iseenesest jäärapäiselt kava lõpuni teha pole mõtet, kui ma ei saa uut ühe korduse maksimumi proovida. Üks pakkus, et ehk põlvesidemetega saaks kükkida, aga ma ei tea, kas see oleks lahendus.

Igatahes ei tahaks lõpetada nagu kunagine kulturist Jean Pierre Fux, kes endal mõlemad reie nelipealihased lahti tõmbas.

Loodan, et saate magada pärast tema piltide vaatamist.