Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Täna oli trenni- ja töövaba päev, aga Aeroobikakuninganna ja Innar Mardo memoriaali ettevalimtuste alla läks siiski kogu päevavalgus.

Kui plaan läbi mõeldud, mis superpakkumistega teid nendel puhkudel rõõmustada, läks töö juba libedamalt.

Enamik asju, mis minu jurisdiktsiooni kuuluvad, ootavad juba töökaid sportlasi Salmes.

Ja messilisi ootavad head hinnad ja rariteetsed kingitused.

Pärast tööpäeva veel poest läbi söögivarusid täiendama ja rongile.

Ning keda ma rongis kohtan? Ohoo! Siim Kelner isiklikult. Ei tundnud meest alguses äragi: nii tühjaks end pigistanud. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siimul oli parasjagu söögiaeg. Kui te nüüd arvate, et Edelarautee rongis nagu lennukites stjuardess söögikäruga kõrvale tõmbab, siis eksite.

Paar peotäit metsapähkleid, millega üks keskmine orav isegi 1 talvepäeva üle ei elaks.

Kas see, et Siim veel viimastel päevadel oma kategooria favoriidiseisusest hoolimata püksirihma pingutab näitab, et mehel on sihid hoopis kõrgemal? Absoluudis?

Kas tõesti leiab Oti “hirmuvalitsus” lõpuks kiire lõpu?

Minu toidukotiga ei anna võrreldagi. 20 muna, 6 kodujuustu, tomat, kurk, hapukurk, šampinjonid, coca-cola light, sink, oad tomatikastmes, täidetud oliivid, Uncle Ben’s extra pineapple, Felixi salatikaste, piim…

Ehk 2200kcal 189cm, 89 kg mees VS 2600kcal ja 172 cm, 81 kg mees.

“48 tunni pärast saab juba süüa”, nagu Siim äsja ütles…

Siim sult kotti ära ei tahtnud käest võtta? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kindlasti oleks tahtnud, aga ilmselt polnud tal nii palju energiat.

Aaaaaaw, what a cute lil bodybuilder!

BTW are u competing this weekend?

Thanks! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No, I’m not, since I did not have enough time for preparation and I would want to show progress, not just the same package I had before the army.

But I’ll definitely be there since I am responsible for the expo.

I’ll also try to give full photo(and later video summary) coverage of the event, starting with the weigh-in in the morning and ending with the after party the next. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

My plans right now are to stay relatively lean and grow enough to make impact in the men’s classic bodybuilding division up to 175 cm.

I am thinking of spring 2014. Then all the competiitons that are available(Baltic Match, Latvian Open, Estonian Cup and maybe even the Europeans if I can raise the money).

Täna on minu ainukese õe ja noorima venna sünnipäev. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Tänast päeva, 28. oktoobrit 2004 pean enda süstemaatiliste kulturismitreeningute alguseks. Ehk 2 aastat veel ja siis saab “algaja” aeg läbi. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selle päeva veetsin Tallinnas, oma õe sünnipäeval ja samal päeval registreerisin Fitness.ee(tollal Amazon.ee) foorumisse kasutaja. (No näete, kui olulist rolli see foorum mu elus mänginud on.) Tere peo veetsin foorumis, erinevaid teemasid huviga läbi lugedes. Trenni olin vaikselt teinud ka enne, kuid ebakorrapäraselt. Küll kord üle treenides ja siis jälle pausi pidades.

Trenniga alustades olin ca 62 kg, hetkel ca 82 kg. Esimesed 9 kuud treenisin enda kodus, Anttilast tellitud treeningpingi ja Kaubamajast ostetud hantlite abiga. Mäletan, et kohe alguses treenisin 6 päeva nädalas, keha 2x läbi. Entusiasmi oli kõvasti ja sealt ka see algajale veidi liiga suur treeningkoormus. Hommikusöögiks sõin 3 munavalget(sest rasv on ju paha) ja parematel päevadel putru, lõuna oli koolis ja enne trenni muidugi legendaarne heeringas küüslauguga(mida sõin needsamad 9 kuud järjest, nagu blogi esimestelt lehtedelt lugeda võite. Siiani ei taha heeringat väga nähagi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

Pärast trenni läks tollal alati hitt-toode Protein No1 ja peotäis rosinaid. Hilisõhtul veel 200g kohupiima. Nädalavahetusel ka kanaliha koolilõuna asemel.

9 kuu lõpuks olin aga hoopis 55kg, kuna mõtlesin, et kulturism peab olema mingi eriti raske enesepiinamine ja nägimine.

Kui kord kohalikus raamatukogus Õhtulehest lugesin, et Ott paneb jõuluajal ikka pitsi viina ka sisse, lahkusin raamatukogust nagu oleks mu maailm kokku varisenud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Gümnaasiumisse minnes liitusin Oti noorterühmaga ja Ott käskis sööma hakata. Kui ma paar nädalat polnud suutnud kaalu tõsta, muutus Ott päris murelikuks ja ütles, et muidu pole sel alal midagi teha… Hakkasin siis õgima, tippaegadel läks ühe toidukorraga 2 pakki pruuni riisi sisse(siiani ei saa aru, kuidas ma seda suutsin). Sirvides eile esimest treeningpäevikut nägin, kuidas 3 kuuga võtsin niimoodi 10 kg juurde. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Esimene dieet läks kiirustamiseks ja võistlustel olin tühi ja pehmem, kui 55kgsena.

Et esimene kord oleks kindla peale minek, tegin vabakava aeglase muusika järgi. Haydni Üllatussümfoonia, mida kuulsin GAG muusikatunnis. Muusikaõpetajaks oli Merle Ilus, Maarja-Liis Ilusa ema.

Võistluskaal 66kg. Huvideks kokandus ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teiseks võistluseks 2006 sügisel olin juba veidi kosunud. Kaal vaid kilo raksem, 67 kg, kuid pilt kõvasti parem.

Huvideks kündmine. Õhtujuht kommenteeris: “Eks näeme, kas kehtib vanasõna põllumees-põline rikas” ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ega ma sellele eelneval suvel käed rüpes ka istunud. Sõber Indrekuga(tänud sulle videote eest), lammutasime Revalis pea iga päev. Mäletan, et 2x nädalas tegin isegi 2x päevas trenni: hommikul rind ja õhtul biitseps+käsivars, hommikul reie kaskpea ja õhtul säär. ega ma sel suvel muud teinudki, kui treenisin, sõin ja magasin, innustatuna esimesest võistlusest.

Meenus ka 2007 karikavõistlus Pärnus. Kuna sõit sinna suht pikk, otsustasime kohale minna päev varem. Meie seltskonnas olid mina, Revalis treeninud ja mind juuniorites alati võitnud Henri Tohver ja parim sõber Indrek Vändrik.

Kuna Indreku isa on korvapallitreener, saime ööbida mingi Pärnu spordihoone teisel korrusel olevas naridega toas. Allkorrusel oli spordisaal ja minu arust ka korralik baar. Mõttekam oleks aga olnud hommikul varem ärgata ja kohale sõita, sest magada me ei saanud. Kõrvaltoas pidasid mingid korvpallurid terve öö pidu(stereotüübid põhinevad ikka päriselul ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Samuti üritasin kofeiinitablettidega “vett välja ajada”, mistõttu ei saand praktiliselt üldse sõba silmale. Mäletan, kuidas panime korrusel asuvast WCst peegli “rotti”, kuna tahtsime toas poseerimist harjutada. Poseerimisvideo on aga kahjuks ajaloo tagatubadesse kadunud…

Vee välja ajamisest oli niipalju kasu, et keha hoopis kogus vett.

Laval nägin välja nagu veepall Karupoeg Puhh. Tokko ütles autasustamisel, et teise koha Janar Nirgi ees võitsin vabakavaga. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No vot. Niipalju siis tänase päeva puhul nostalgitsemisest.

Otsisin kodust välja ka oma karjääri jooksulkogutud karikad ja medalid. Neid on veel vähe, kuid järgmise hooaja jooksul kavatsen need kahekordistada. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Esiplaanil näete ka väikest osa 8 aasta treeningpäevikutest.

Mis ma oskan öelda. Tahaks tänada kõiki, kes mind sellel teel aidanud. Näiteks sõpra Indrekut, kes on mind enne võistlusi majutanud ja võistluspäeval sõidutanud. Tänan tema peret, kes on talunud mind alasti mööda nende korterit lippamas, kui enne võistlusi grimmimine käsil. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tänan oma toetajaid. Mõned on mulle erinevatel eluperioodidel lausa eluaset pakkunud vaid aitäh eest.

Ma pole väga ekstravert kui asi puutub sõnadega suurustamisesse. Aga kõik, kes tänu väärt, neid olen oma mõttes kindlasti tänanud.

Mõnikord mõtlen, et mida kuradit ma nende 8 aasta jooksul teinud olen, et veel mingit nimekat tiitlit ei oma. Samas spordis on nii retardante kui aktselerante. Indrek Otsus olevat öelnud, et tema tegi enne 10 aastat trenni kui midagi võitma hakkas. Samuti õpetatakse Tartu Ülikoolis, et keskmine meister on teeninud 10 000 tundi.

Nagu rusikas silmaauku, lugesin täna Janari uut artiklit. Eks selliseid mõtteid olen isegi palju mõelnud. Mida tahan aga välja tuua, on Janari 17 aastane sportlaskarjäär. Ja nagu teame, on finaalikohad hakanud tulema alles viimastel aastatel. See annab lootust kogu selle negatiivsuse keskel, mida külvavad pessimistlikud jõusaalihärjad.

Spordiga ma ilmselt miljonäriks ei saa, aga usun, et inimene peab tegelema sellega, mis teda õnnelikuks teeb. Olenemata tulemusest. Euroopa meistri tiitlit ma garanteerida ei saa, aga töö selle nimel käib.

Tänan tähelepanu eest. Olen küsimustele avatud.

Lausa pisara võttis silma. Tubli oled olnud.

Mind jääb nüüd esimese vabakava muusika kummitama ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tänud, musi. Ma usun ka, et sellised siirad inside faktid on tihtipeale huvitavamad kui tavaline trenniraskuste-korduste kirjutamine.

Tulevase kehalise kasvatuse õpetaja harimiseks:

Väga muhe lugemine , endal saab ka jaanuaris 1 aasta treeninguid täis ja ehk kunagi tulevikus saan minagi meenutada niimodi . Ja tõesti , inimene peab tegema seda , mis on südame järgi ! Ja no ma mõtlesin , et minu esimene võistlus oli hull , jalatsitega lavale ja puha , aga Kirbu omagi oli päris muhe ! .

Edu ja jõudu tööl !

Ühe aastaga võib juba sellise päris ok lavavormi saada.

Esimene kord on alati raske. Endalgi naljakas vaadata. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tänud ja edu ning eelkõige järjepidevust sullegi.