Kristjan-Johannes Konsapi blogi
- This topic has 3,239 replies, 227 voices, and was last updated 4 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ah see “pärast dieeti läheb kõik õgitud toit otse kasutusse ja kasvab vaid lihas”?
Mõni väidab midagi sellist ka tavapärase 2x aastas võistlushooaja puhul. V-o seal killuke tõtt on ja oma koht ka insuliinitundlikkusel, kuid kas see, mis pärast võistlusi mühinaga juurde tuleb, isegi kui peki lisandumist väga ei tähelda, on ikkagi kasvav lihas või kõigest taastuv? Kas see on üldse lihas või on see lihaste paisumine lihtsalt enne nullis olnud glükogeenivarude taastumine?
Kui ma nüüd suudan(jumal teab, kuidas mott on), siis hetkel on plaan proovida Indrek Otsuse bulkimismeetodit. Ehk nt 3 kuud võtad juurde 1 kg kuus, neljandal võtad 1 kg maha jne. See peaks tagama, et lisandunud kaal on maksimaalselt lihas ja samuti ei paisu kaal väga kaugele võistluskaalust. Lihtsam teha vahepeal väikseid kuuajaseid dieete, kuid korraga enne võistlust üks pikk 6 kuune dieet 10 kg maha saamiseks.
Minul on Otsuse programmidega karmid kokkupuuted. Maestro on ise erakordselt kiire ainevahetusega ning tema 2001 aastal koostatud dieetprogrammis oli toitu rohkem kui minu hooajavälisel toidulaual. Alguses ei saanud ma sellest aru, et mis värk on, aga hiljem koondisega ringi liikudes märkasin mehe ainevahetuse masinavärgi õlitatud töökoormust.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eilsest jalatrennist.
Enesetunne oli juba päeval hea. Ilmselt nii pika une kui tundub ikka, et ka Burneri tõttu. Isu igatahes ei vaevanud. Liiga suur ja rasvasem hommikusöök tekitas pigem selle, et kõht ei tahtnud enne järgmist toidukorda tühjaks minna. Kerge näljatunne võiks dieedi ajal ikka olla, sest kui tunne on liiga hea, et olla tõsi…siis ta tavaliselt ongi.
Eile istus isegi trennieelne kodujuust ilusti kõhtu ja ei hakanud sealt välja tõrjuma Workout Shocki, nagu tavaliselt. Eile jõin viimase ka varem: ca 45 min enne saali jõudmist, et see seeduda jõuaks.
Vaevalt olin jõudnud ära teha 10 min soojendust rattal kui juba kattis higi õlgu nagu pruudiloor. Eks ilm oli ju ka “super” jalatrenniks.
Trenn ise selline:
Säärte sirutused ette:
4x15x40,8 kg
Suht keeruline on leida raskust, millega jõuaks suutlikkuseni täpselt viiamase seeria viimastel kordustel. Sest lihas hakkab “põlema” juba esimese seeria viimastel kordustel. Et viimane seeria siiski raske oleks, hoidsin negatiivse faasi aeglasema ning rakendasin tippkontraktsioonis staatilist hoidmist. Võttis reie pehmeks küll.
Kükk kang turjal
4x15x90
Olen iga trenn 10 kg lisanud ja seekord siis selline väljakutse. Kui juba esimesel seerial tundus, et see oli big mistake, siis kui lihas tööle läks, õnnestus eesmärk täita. Viimane seeria nägi välja umbes selline, et kui 8 kordust tehtud, läks juba väga raskeks. Aga olgem mureta: pool seeriat alles ees! Nii ma siis kogusin end ja hingasin ka korduste vahel piisavalt, et ülesanne täita. Raskeks tegi asja ka see, et mul polnud tõstevööd kaasas. Ütleme nii, et alaseljatrenn on selleks nädalaks tehtud: 15x seeria võtab tolle väga läbi.
Harjutuse lõppedes sõna otseses mõttes tilkusin higist. Järgmine kord tahaks teha 4x15x100.
 kg</p>
<p>2x15x31,7+10 naela</p>
<p>Hea.</p>
<p><strong>Sirgete jalgadega jõutõmme hantlitega</strong></p>
<p>3x15x21 kg</p>
<p>Lõppu kerge pump veelkord. Vastavalt tundele seeriate arv.</p>
<p><strong>Säär istudes “pedaal”</strong></p>
<p>4x15x45 kg</p>
<p><strong>Säär seistes trenažööril</strong></p>
<p>4x12x40-50 kg</p>
<p>Siin läks säärel ootamatult raskeks, kuid 12 kordust on ka igati norm arv selles kavas.</p>
<p><strong>Säär eeslil</strong></p>
<p>4x15x20 plaat</p>
<p>Ants Varblane keelas ära istudes sääreharjutused. Nii ma siis tegin põhimõtteliselt ühe ja sama liigutuse erinevaid variatsioone.</p>
<p>Kohe trenni lõppu 1 annus <strong>Amino Rushi</strong>.</p>
<p>Lõppu 8 min taastavat sörki. Ehk aitab jääkaineid lihastest ära kanda ja taastumist kiirendada.</p>
<p>Põhjalikud venitused.</p>
<p>Taastusjook: <strong>30g Whey+</strong> ja <strong>40g Malto6</strong>.</p>
<p>Kuna ilm oli palav, läks trenni ajal lausa 2 sheikeritätit vett segatuna <strong>Amino Rushiga</strong>.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Vastan su küsimustele:
1. Taastuv lihas.
2. Lihaste paisumine lihtsalt enne nullis olnud glükogeenivarude taastumine.
Selline asi võib juhtuda ka niisama kui näiteks oled mitu päeva tööd teinud ja toitumine on kesiseks jäänud. On näha kohe, et lihas on olemas, aga tühi ja paistab väike (mõne jaoks kadunud). Hiljem kui vabal päeval saad paar päeva korralikult süüa, muutud kohe suuremaks.
Viimane võistlushooaeg tegin jalatrenne kolmapäeval kui võistlused leidsid aset laupäeval.
Need olidki retoorilised küsimused, mille vallas meie arvamused ühtivad.
Lihtsalt kunagi oli üks “uurimus”, kus keegi mees väitis, et a la kui teha koguaeg dieedi ja massi perioode, siis pärast seda dieeti võib massi ajal süüa nii palju kui tahad ja kõik läheb ainult lihaskasvu… Ma võisin nüüd veidi liialdada, aga põhimõte oli selline.
Sama hästi, et kui enne võistlusi ennast glükogeenist ja vees tühjendad ja siis täis laed, on olemas suur efekt!
Eino mõnikord tõesti on, aga eks sa näedki ühtäkki parem välja, kui enne sihilikult välimuse kehvemaks teed. Kontrast on suurem.
Minul on Otsuse programmidega karmid kokkupuuted. Maestro on ise erakordselt kiire ainevahetusega ning tema 2001 aastal koostatud dieetprogrammis oli toitu rohkem kui minu hooajavälisel toidulaual. Alguses ei saanud ma sellest aru, et mis värk on, aga hiljem koondisega ringi liikudes märkasin mehe ainevahetuse masinavärgi õlitatud töökoormust.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas tal nüüd nii väga kiire ainevahetus on. Pigem kulutab palju kaloreid jõusaalile oma rattasõitu veel kõrvale tehes.
Olen veendunud,et tema tasemega treener arvutas sulle sinu aktiivsusega sobiva kaloraaži välja.
Ütlesid, et ta pani sulle dieedimenüüsse rohkem süüa kui massimenüüsse. Aga kas sa üldse PROOVISID selle järgi toituda? Teistel sportlastel ongi dieedimenüüs mitu korda rohkem toitu, sest nad ei piina end ega jooksuta ainevahetust kinni.
Miks?
Sest kuna ma pole kõige peenema luustikuga mees, siis tekitamaks suuremat kontrasti lihase ja liigese vahel, peaks ma vähendama rõhku soleusele ja suurendama gastrocnemiusele. Kas see nüüd olulist muutust annab, aga proovida võib, miks mitte. Tõsi ta on, et olen seni püüelnud keha mitmekülgse, proportsionaalse arengu poole ja usinasti treeninud ka soleust, kuigi suurema efekti annab hästiarenenud gastrocnemius. Kulturism pole ju ka lihtsalt kõigi võimalike lihaste võimalikult suur arendamine. Nt mitte keegi ei pane rõhku kõhulihase massi kasvatamisele, et keskkohta laiemaks saada. Oluline on illusioon, V-kuju.
Kavas on veel arutleda kaalukõikumise teemal ja ka teemal, miks ma üldse dieedi ajal nii palju arutlen. Huvitavad mõttelennud, aga nendest hiljem.
EDIT: endale meeldetuletuseks veel teema, “mis mõjutab söögiisu”.
Täna 17.30 ajal Team Kiivikase ühistrenni.
Kas tal nüüd nii väga kiire ainevahetus on. Pigem kulutab palju kaloreid jõusaalile oma rattasõitu veel kõrvale tehes.
Olen veendunud,et tema tasemega treener arvutas sulle sinu aktiivsusega sobiva kaloraaži välja.
Ütlesid, et ta pani sulle dieedimenüüsse rohkem süüa kui massimenüüsse. Aga kas sa üldse PROOVISID selle järgi toituda? Teistel sportlastel ongi dieedimenüüs mitu korda rohkem toitu, sest nad ei piina end ega jooksuta ainevahetust kinni.
Jep, see süsteem kipub tõepoolest nõnda töötavat. Kui ma laagris nägin 5 minutiks kaalunumbri 84 ära (toidust oli täiega siiber juba), siis kodus ma üritan hädaga seda 82+ hoida – numbrid tahavad ainult kaduda :S (samas ei saa kurta, sest jõudu tuleb ainult juurde, sealjuures pekki mitte).
Ma ise panekski selle igasugu dieetide tulemuslikkuse kapsaaeda, kui ei saada enam palju süüa ja igasugune toit on kärme nahavahele minema
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina üldse ei mõõda vormi kaalu ega ümbermõõtude järgi.
Olen mitmeid kordi ennast näiteks toonud. Et eelmine aasta Eesti karikal oli mul kaal 78(?)kg (off-season 84-85kg) ja sel aastal Eesti karikal 77kg (enne laadimist) ja off-season 82-83kg. Kaalu vähem, jõudu rohkem ja pilt ilusam.
Mina üldse ei mõõda vormi kaalu ega ümbermõõtude järgi.
Olen mitmeid kordi ennast näiteks toonud. Et eelmine aasta Eesti karikal oli mul kaal 78(?)kg (off-season 84-85kg) ja sel aastal Eesti karikal 77kg (enne laadimist) ja off-season 82-83kg. Kaalu vähem, jõudu rohkem ja pilt ilusam.
No nüüd on sul vähemalt mingi vorm, millega end võrrelda.
Loomulikult on peegelpilt oluline, sest laval ei küsi keegi su kaalunumbrit.
Kaal on orientiir, mille järgi tegutseda. Kui kaal ikka ei lange, siis muutu väga ka vorm.
Loomulikult võid sama kaalu juures näha välja nagu öö ja päev. Ma kaalusin ka esimesel võistlusel 66 kg ja teisel kõigest 67, aga lihamassi oli märatavalt rohkem ja rasva vähem.
Või kui sa arvad, et kaalu järgi ei saa üldse vormi hinnata, ütle seda kurgi-Alekseile.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pärast on terve Eesti täis noori, kes usuvad, et võtsid poole aastaga 10 kg lihast juurde. Sest ega kaalunumber pole ju oluline.
No nüüd on sul vähemalt mingi vorm, millega end võrrelda.
Loomulikult on peegelpilt oluline, sest laval ei küsi keegi su kaalunumbrit.
Kaal on orientiir, mille järgi tegutseda. Kui kaal ikka ei lange, siis muutu väga ka vorm.
Loomulikult võid sama kaalu juures näha välja nagu öö ja päev. Ma kaalusin ka esimesel võistlusel 66 kg ja teisel kõigest 67, aga lihamassi oli märatavalt rohkem ja rasva vähem.
Või kui sa arvad, et kaalu järgi ei saa üldse vormi hinnata, ütle seda kurgi-Alekseile.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pärast on terve Eesti täis noori, kes usuvad, et võtsid poole aastaga 10 kg lihast juurde. Sest ega kaalunumber pole ju oluline.
Oh mis sa nüüd
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Oh mis sa nüüd
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Ei midagi isiklikku.
Palju sul juba kaal on ja mis eesmärgiks?
Ah see “pärast dieeti läheb kõik õgitud toit otse kasutusse ja kasvab vaid lihas”?
Tegelikult teadus toetaks pigem seda arusaamist, et peale dieeti on just rasva-salvestus kõrgem. Ning koheselt peale dieeti õgima hakkamine on viimane lollus. Pole väga süviti uurinud muidugi aga loogiliselt võttes ei kõla valesti.
Võistlusdieedi ajal saavutatud rasvaprotsent pole keha jaoks normaalne seisukord ning seetõttu peale dieeti üritab keha taastada ennekõike normaalsemat kaalu ja rasvamassi taset.
Kui jääb ka mulje, et lihasmassi areng on tol hetkel kõige kiirem siis on arvatavasti tegu lihtlabase taastumisega dieedist, kus keha lisaks rasvamassi taastamisele saab edukalt ja kiiresti taastatud ka varasem lihasmass.
Tegelikult teadus toetaks pigem seda arusaamist, et peale dieeti on just rasva-salvestus kõrgem. Ning koheselt peale dieeti õgima hakkamine on viimane lollus. Pole väga süviti uurinud muidugi aga loogiliselt võttes ei kõla valesti.
Võistlusdieedi ajal saavutatud rasvaprotsent pole keha jaoks normaalne seisukord ning seetõttu peale dieeti üritab keha taastada ennekõike normaalsemat kaalu ja rasvamassi taset.
Kui jääb ka mulje, et lihasmassi areng on tol hetkel kõige kiirem siis on arvatavasti tegu lihtlabase taastumisega dieedist, kus keha lisaks rasvamassi taastamisele saab edukalt ja kiiresti taastatud ka varasem lihasmass.
Jep. Seda olen ka lugenud ja eks igal vorstil ole kaks otsa.
Nagu mõni ütleb, et liigselt aeroobset tehes on küll aeroobse ajal rasvapõletus suurem, kuid muul ajal päeva jooksul üritab keha see-eest rasva, kui ellujäämiseks vajalikku tagavara seda rohkem säilitada. Samas ei saa eitada, et aeroobne aitab vormi saada.
Alati tuleb vaadata suurt pilti ja arvesse võtta kõiki muutujaid.
Õgimise kohta niipalju, et eks sa katsu ennast keelata, kui tiitel käes, hooaeg läbi ja lõpuks ometi pingelangus.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
