Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Tegelikult võib öelda, et kui sa pühendad ennast millelgi, siis sul on tõenäoliselt vähem nö selle tegevuse väliseid sõpru. Samas tutvusringkond on oluliselt laiem. Niiet kirp .. ära kurvasta – jäätisebaaris paistab alati päike !

Kohtasin täna hommikul oma gümnaasiumiaegset pinginaabrit Tartu linna vahel. Ütles mulle otse, et ma olen näost nagu 20 aastat vanemaks jäänud. Suundusin trenni, pidin seal täna peaaegu minestama. Siis läksin korvpalli praktikumi. Siis läksin Fittesti vabakava harjutama. Noorhärra Soxbein ütles, et ma olen näost ära. Vaatasin peeglisse: pole tõesti oma parimate meesmodelli päevade tasemel. Nädala lõpuks hakkab energia langema, motivatsioon langema. Õnneks homne trenn veel ja siis laupäeval taas puhkus ja taastusprotsessid. Enne seda lähen aga koreograafi juurde vabakava harjutama.

Aga jah: mingi muu tegevusega ma ei tegele. Kõik on suunatud ühele eesmärgile. Elan Tartus, aga selle ööklubisid ja lokaale olen külastanud vähem kordi kui saekaatrimees näidata saab. Pidutseja pole ma samas kunagi: olgu mul dieet või ei. Kui Ryckenberg siin mainis, et võistlusvälisel ajal sööb vabalt torti jms, siis mul nii ei ole. Muidugi söön rohkem ja teinekord ennast päris ümmarguseks, aga ikkagi teatud asju ja kindlatel kellaaegadel. Sõprade hulgast tähtsam on, et nad sind mõistavad.

Mis ma nüüd öelda tahtsin ei tea.

Aga…

Teemakaaperdajad tegutsevad jälle! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Asja kokku võttes oli eile üks raske päev. See kajastus ka kaalunumbris: kaal kukkus täna hommikuks märgatavalt. Tavaliselt ongi nii, et kui defitsiit on tavapärasest veidi suurem, langeb kohe ka energiatase ja kõik sellega seonduv. Tihti on kõige raskem just järgmine päev, kaalulangusele järgnev. Täna on aga enesetunne üldiselt palju parem. Ehk mängib siin rolli, et sain eile lõpuks ikkagi pikemalt magada. Päris koju jõudes jala pealt kukkuda ei õnnestunud, aga varem sain magama ikka.

Täitsa hämmastav, kuidas üks või teine asi mõjuda võib, kui enesetunne on kas hea või halb. Hea tuju korral võib näiteks saiakeselett mõjuda motiveerivalt, et “Juba varsti saan siit läbi minna”. Halva enesetunde puhul aga tundub dieet nii-nii pikk…

Kui oled selles “augus”, siis on raske asju positiivse nurga alt näha. Eks nii ole see põhimõtteliselt ka enesetapjatel. Mingi nupukese järgi avastasid enamik endalt elu võtta püüdnud inimesi kui ca 3/4 teest sillalt alla oli läbitud, et kõik nende nii raskena näivad probleemid on tegelikult lahendatavad. Ei taha mustades toonides asju näidata, aga päeva jooksul käib mõtetest ikka kõiki “värve” läbi…

Oleks mu aju arvuti ja see foorum nagu Facebook, siis võiksin kõik oma erinevad mõtted siia vahetult kirja panna.

Trenn oli täna tänu normaalsele enesetundele veidi parem kui tavaliselt, kindlasti parem kui eelmisel reedel.

Kavas oli erinevat tilu-lilu, mis teistelt päevadelt välja on praagitud. Ehk siis trapets, alaselg, biitseps üldjoontes. Trapetsit sain kindlasti paremini teha kui muidu, sest meie Fitshoppi jõudis üle pika aja taas Grippy magneesium. Võtsin ka ühe klotsi endale ligi, sest 200 ja + raskuste juures ei piisa ka ainult tõsterihmadest.

Trenni tegin täna ja eile Staadioni tänava Old school saalis. Kui leiutada, siis saab kõik vajaliku tehtud. Selliseid variante kasutan siis, kui vaja trenn kähku kesklinnas kahe loengu vahel ära teha.

Siis veel võimlemise praktikumi.

Vorm reageerib tavaliselt kaalulangusele mõnepäevase hilinemisega. Kaalu võib ajutiselt langetada erinevate meetoditega, aga kui see uus number ka püsima jääb, avaldub see ka visuaalselt. Tänaseks oli lihtsalt jalg esmaspäevasest trennist suht taastunud ja seega joonistas taas paremini. “Triitsepsi triipude lugemine” on ka üks viis, kuidas vormi kontrollin. Kindlasti on mul praegu juba saavutatud oma senise karjääri parim vorm. Mis on aga huvitav on, et iga dieediga tuleb ka rohkem erinevaid detaile välja. Näiteks triitsepsil, rinnal ja jalal oli juba mõni aeg tagasi rohkem detaile väljas kui kunagi varem. Samas rasvaprotsent võis ikkagi olla suurem, kui viimastel võistlustel tippvormis. Siin võibki muidugi sattuda segadusse, et “näed seda pole mul enne olnud, järelikult olen juba oma tippvormis”.

Aga ma ei lase ennast sellest heidutada. Minu puhul on plaaniks veel nii kaua kui aega on, kaalu vaikselt langetada. Lugesin ka Christina Alevi blogi, kus ta sõnas, et “käes on see aeg, kus enamus vormist peaks olema tehtud ja langetada plaanis veel 1-1,5 kg”. Mulgi on selline plaan. Indrek Otsuse metoodika järgi ollakse muidugi 2 nädalat enne võistlust vormis, siis süüakse, lastakse lihastel puhata ja glükogeenivarud normaliseerida ja pilt lähebki ka toda kaalu hoides paremaks. Enamikul juhtudest jääb muidugi pigem aega puudu ja laadimine toimub eelmisel õhtul, kui sedagi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks metoodikaid ole ka erinevaid.

Aga ehk tänaseks aitab kah. Heietada võib pikalt-laialt.

Tänase päeva seisuga siis selle sügise tippsündmuseni ehk minu 21,5 aasta sünnipäevani täpselt 2 nädalat. Ootan Teid kõiki mind õnnitlema, pidu ise toimub päevase hilinemisega 16.okt Salme Kultuurikeskuses.

11 päeva veel

Hei-hei kõik tulihingelised Kirbu fännid. Elan, aga mis elu see on? Ei tegelt mõtlesin, et võiks natukene kribada taas. Mis värvides postitus tuleb, oleneb muidugi hetkeemotsioonidest.

Täna näitkes on muidugi taaskord veidi raskem päev, sest eile oli tugev jalatrenn ja täna eelnesid mu õlatrennile veel 3 füüsilist praktikumi ülikoolis. Mõnus.

Aga mis on põhiteema? Eks ikka see, et kauaoodatud võistluseni on jäänud veel vaid 11 armetut päevakest. Oh, kuis mu süda rõkkab sellele mõeldes. Tegelt mis ta ikka nii väga rõkkab: energiatase kõigub päevast päeva, aga hetke enesetundest hoolimata on see fakt, et varsti see teekond läbi saab. Tunneli lõpus paistab valgus. Ei mäletagi, millal viimati “inimese moodi” süüa sai.

Isseenesestmõistetavalt on kogu mu praegune elukorraldus keskendunud eelseisvale võistlusele ja ajaarvestus käib e.m.a. ja m.a.j. stiilis. Minu isikliku maiakalendri lõpuks on 16.oktoober. Praegu on oluline vaid selle ajani kõik õigesti teha ja mis tuleb pärast seda, on juba hoopis teine teema, et mitte öelda elu.

Mõtlesin oma audiovisuaalsete vahendite vaest blogi vürtsitada mõni aeg tagasi tehtud trennipiltidega.

Siin need siis on:

Treener-konsultant, and I mean business

“Krdi tüüp: tuleb saali saia sööma”

Tere! Mina olen Kristjan

“Sinki, vorsti ja rulaadi, särisevat ahjupraadi…”

Suur pea ja väike ning tühi keha, aga vähemalt triibuline

Olen küsimustele avatud.