krassy blogi
- This topic has 66 replies, 15 voices, and was last updated 11 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tubli, mul on ka see aasta eesmärk läbida poolmaraton (21,1km) ja hetkel ka soov saada alla 2 tunni. Missugusele poolmaratonile plaanis minna? Sügisjooksule? Ööjooksule?
Kuna eesmärk on mul endal lihast kasvatada (lihased nähtavale), ei käi ma enam nädalas mitut korda jooksmas
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõttes tegelikult Tartu jooksumaraton – pole küll päris poolmaraton (23 km), aga usun, et see, kas poolik alla 2 tunni tuleb, saab ikkagi selgeks. Ja kui see üritus läheb edukalt, siis suveks jooksutreeningute maht suuremaks ja sügisel päris maratonile (valikus kas Tallinna maraton või Tartu linnamaraton).
Kuidas siis jooksuks treenid, kui mitte joostes? Või hakkad ürituse lähenedes rohkem jooksuga tegelema, milline võistlus sul endal plaanis on?
Mõttes tegelikult Tartu jooksumaraton – pole küll päris poolmaraton (23 km), aga usun, et see, kas poolik alla 2 tunni tuleb, saab ikkagi selgeks. Ja kui see üritus läheb edukalt, siis suveks jooksutreeningute maht suuremaks ja sügisel päris maratonile (valikus kas Tallinna maraton või Tartu linnamaraton).
Kuidas siis jooksuks treenid, kui mitte joostes? Või hakkad ürituse lähenedes rohkem jooksuga tegelema, milline võistlus sul endal plaanis on?
Päris tubli oled, kui poolmaraton ja siis sügisel maratonile
Nuu korra nädalas teen ikka jooksutrenni ehk nädala ainuke aeroobne trenn ka
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja korra nädalas kindlalt trenn jõusaalis jalgadele (kükid, jalapress, ette astumised jne) Kui enne jõusaali arvasin, et jalad on tugevad ja vastupidavamad, kui tihti käisin jooksmas… eksisin. Peale jõusaalis käimist, arvan, nüüd uuesti 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hetkel plaanis minna Laekvere-Simuna rahvajooks 10 km (8. juuni); Eesti ööjooks Rakveres poolmaraton (augusti kuus); vbolla Tallinna sügisjooksule (siis 10 km ainult) ja Võsu maraton (seal lähen 15 km jooksma, võimalik veel maratoni distantsi ka minna jooksma aga sinna ma arvatavasti ma kunagi ei lähe
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pidasin nädala jooksust pausi, nagu lubatud, täna käisin uuesti. Plaan oli 8 km, esimesed 1,5 km oli kõik korras, siis hakkas vasak põlv kohati tunda andma ja kolmandal kilomeetril oli juba ikka iga viies samm (vasaku jalaga) küll valus. Võtsin tempot alla, aga isegi üliaeglase sörgi puhul andis tunda. Ja seega kõndisin koju tagasi, tehes vahele pisikesi sörgilõigukesi, et natukene sooja saada, kuna riietus oli ikkagi valitud arvestusega, et jooksen.
Ühest küljest halb, väga halb. Mis mõttes mu põlved mind niimoodi alt veavad? Mis mõttes ma ei saa teha sellist trenni, nagu soovisin, mis mõttes ma lihtsalt alla annan ja jooksu pooleli jätan? Kuidas ma niimoodi poolmaratoniks ja maratoniks treenin, võistlustest rääkimata?
Teisest küljest olen endaga rahul, et pooleli jätsin. Plaanitud trenn jäi tegemata, aga see-eest suudan normaalselt kõndida, mitte ei pea diivani pealt wc-sse komberdades valust oigama nagu eelmisel reedel. Konkreetsed eesmärgid on küll toredad, aga tasub mõelda ka laiemalt. Ma teen trenni, sest ma tahan olla ilus, vormis ja terve. Ja sellest “terve” seisukohast oli kindlasti parem, et ma 8 km jooksu asemel jooksin 3 km, kõndisin 3 km ja kodus veel 20 minutit kõhu- ja seljalihaste trenni tegin, et leevendada pettumust ebaõnnestunud jooksust. “Vormis” koha pealt oleks muidugi jooks arendavam olnud, aga samas on igasugune liigutamine ikkagi parem kui kodus diivani peal vedelemine. “Ilus” on niikuinii vaataja silmades, eile jõusaalis näiteks tuli üks neiu mu juurde ja ütles, et mu biitsepsid on kohutavad, “nagu mehel, veenid paistavad”. See oli vahetult pärast trenni ja muidugi nägid nad veits pumbatumad välja kui muidu. Ma ei osanudki midagi öelda, vastata, et “su biitsepsid on ka koledad, midagi peale peki ei paista” tundus ka nagu ebaviisakas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga mis jooksmisega nüüd saab, ma ei teagi. Klassika oleks tüüdata arsti, samas kujutan ette, et pakutud lahendus probleemile oleks niikuinii, et aga ära siis jookse, kui joostes põlved valutavad. Nii lihtne ju, milleks inimesel üldse joosta vaja? Aga ma tunnen, et see lahendus ei rahulda mind sugugi. Ma ei soovi leida põhjusi oma eesmärkidest loobumiseks, vaid ikkagi võimalusi nende saavutamiseks.
Koju jalutades jäi tee peale ka see asjandus, kus lõuga tõmmata. Kuna oli sulailm ja mitte ühtegi pealtnägijat, siis julgesin katsetada. Noh, tuleb öelda, et naersin sisimas enda haleduse üle ja olen üsna kindel, et ilma spetsiaalselt lõuatõmbeks treenimata ei hakka ma küll kunagi seda suutma. Suvel võtan selle käsile ja vaatan, kas saab preili makaronkäest (hah, kellel on koledad mehelikud biitsepsid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) asja. Koju jalutades jäi tee peale ka see asjandus, kus lõuga tõmmata. Kuna oli sulailm ja mitte ühtegi pealtnägijat, siis julgesin katsetada. Noh, tuleb öelda, et naersin sisimas enda haleduse üle ja olen üsna kindel, et ilma spetsiaalselt lõuatõmbeks treenimata ei hakka ma küll kunagi seda suutma. Suvel võtan selle käsile ja vaatan, kas saab preili makaronkäest (hah, kellel on koledad mehelikud biitsepsid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) asja. Sa lõuatõmmete tegemisel negatiive oled proovinud? Ronid mingi tooli vms peale ja lased ennast aeglaselt alla.Nii saad edukalt seeriaid teha ja lõuatõmme peaks arenema hakkama.Ja miks suvel? Hetkel joosta ei saa,siis just paras aeg lõuatõmbed käsile võtta.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See teeb muret, et plaanid minna 10km. ja poolmaratone jooksma, aga nüüd hakkab põlv märku andma. Esimene mõte, mis mul pähe tekkis oli seotud ülekoormusega, aga siin internetis probleemile põhjuseid pakkuda ei ole just adekvaatne. Peaksid ikka arstile näitama, enne kui hakkadki diivani pealt wc-sse komberdades valust oigama.
Kusjuures mul käis päris kaua aega põlves valu ja mingi imelik nõks põlves läbi. Enne jõusaali minekut. Oli aegajalt raske magama jäädagi Käisin perearstil, ütlesin, et joostes ja tööl käies käib tihti põlves valu läbi. Ei osanud muud öelda, et kui minu puhul on täitsa normaalne ja Mõndadel inimestel ongi nii
Uurisin netist veits põlvevalu kohta ja leidsin, et ilmselt on tegu nn jooksja põlvega ehk põlvekedra kõhre kahjustusega. Õnneks ei tundu tegu olevat lootusetult ravimatu haigusega ja peamisteks ravivahenditeks soovitatakse puhkust, jääd, elastiksidet ja ibuprofeni. Ja mõõdukat trenni, aga kindlasti mitte läbi valu. Püüan algaval nädalal arstiga ka suhelda sel teemal igaks juhuks ikkagi.
Sa lõuatõmmete tegemisel negatiive oled proovinud? Ronid mingi tooli vms peale ja lased ennast aeglaselt alla.Nii saad edukalt seeriaid teha ja lõuatõmme peaks arenema hakkama.Ja miks suvel? Hetkel joosta ei saa,siis just paras aeg lõuatõmbed käsile võtta.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suvel sellepärast, et siis spordiklubis ilmselt niikuinii väga regulaarselt ei käi ja tore oleks õues trenni teha ja lõuatõmme tundub väga hea asi, milleks õues treenida. Aga tõesti, kui joosta ei saa või saab vähe, siis võtan selle ette. Negatiivid üks asi ja teine asi, et kummilindi abil tundub ka päris hea variant, iseasi, et kas sellest praegu ikka piisaks, et mind üles aidata
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga kujutan ette, et kui piisavalt lühikeselt siduda ta, siis ehk piisab. Loodetavasti saan homme katsetada.Sportlastega tegelev füsio paneb sulle täpsema diagnoosi kui perearst. Rääkimata põhjuste väljajuurimistest. Tavaliselt seal taga lihasdüsbilansid, mis polegi üldse perearsti teema.
Sportlastega tegelev füsio paneb sulle täpsema diagnoosi kui perearst. Rääkimata põhjuste väljajuurimistest. Tavaliselt seal taga lihasdüsbilansid, mis polegi üldse perearsti teema.
Kunagi seljaprobleemiga saatis perearst mu füsioterapeudi juurde, ehk teeb ta seda ka seekord
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Trenninädal, mis suhteliselt kehvasti algas, lõppes õnneks positiivsemates toonides. Laupäeval käisin MyFitnessis zumbapeol ja kui viimasel ajal on muidu zumba suhteliselt üksluine, emotsioonitu ja mõttetult kerge tundunud, siis see üritus tuletas jälle meelde tundeid, mis mind kunagi ammu zumbasõbraks tegid – seal oli energiat, rõõmu, palju tantsimist nautivaid inimesi ja huvitavaid lugusid. Äge
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna (või noh, pühapäeval) läksin bodypumpi ja panin igas loos (v.a soojendus ja õlalugu) kangile 0,5-1,5 kg (x2) vähem raskust peale. Ja nautisin trenni
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Seda, et korrektse tehnikaga kõigi asjadega lõpuni jõudsin. Ja et nende raskustega oli ikkagi kerge. Sest see tähendab ju, et mu jõud ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Järgmises pumpis panen siis endised raskused nende lugude puhul, mis jalgu ei kaasa, kükid, väljaasted ja selja teen ikka kergematega, et põlvi hoida.Trenninädal kokkuvõttes sisaldas 7 trenni: 2x bodypump, 2x ringtreening jõusaalis, step-aeroobika, zumba ja üks ebaõnnestunud jooks. Ringtreening hakkab mulle iga korraga üha rohkem meeldima. Aga selle nädala trennidega on küll see probleem, et kõhulihastele pööratakse kas vähe või üldse mitte tähelepanu. Peaks ikkagi pilatesesse või seljatreengusse ka jõudma… -> eesmärk algavaks nädalaks.
Kunagi seljaprobleemiga saatis perearst mu füsioterapeudi juurde, ehk teeb ta seda ka seekord
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Perearst ei saa juba ammu füsio juurde saata, seda saab teha ainult eriarst
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kunagi seljaprobleemiga saatis perearst mu füsioterapeudi juurde, ehk teeb ta seda ka seekord
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuidas lood selja või jalgadega? Teevad ikka valu.
Kuidas lood selja või jalgadega? Teevad ikka valu.
Selg küll teeb vahel valu, aga selles on süüdi sel juhul mu oma laiskus ja tegematajätmine. Põlved pole nüüd tunda andnud, jooksmist olen katsetanud hästi vähekene, nii kuni 15 minutit enne trenni soojenduseks ainult, seda siis aeglases tempos ka.
Annan endast siis ka vahelduseks natuke elumärki. Oli hullumeelne nädal, aga see ei tähenda, et trenn tegemata oleks jäänud. Kuna muud “hullused” toimuvad reeglina arvuti taga, siis on enda liigutamine ka kiirel perioodil vägagi prioriteetne. Võib juhtuda, et istun päevas 12+ tundi arvuti taga ja pikimaks jalutuskäiguks jääb uksest autoni. Ja kui sellisesse päeva ka trenn ei mahu, siis tekibki selline paksu laisa tänapäevase arvutiinimese tunne. Püüan vahel kujutleda, milline ma oleks, kui ma trenni ei teeks… Need kujutluspildid pole just meeldivad
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Teine asi, millele ma aega “raiskan”, on söögitegemine. Okei, tegelikult ma tahan kõik siuh-sauh kirelt valmis saada, aga ma tahan siiski ise teha, mitte valmiskujul poest osta. Ja loodetavasti aitavad need kaks harjumust püsida terve ja sportlikuna, vaatamata istuvale eluviisile. Nädala trennid olid siis sellised, et 2 korda tegin bodypumpi, ülakehal kasutasin tavapäraseid raskusi, jalgade lugudes 1,5 kg (x2) väiksemaid kui enne põlveprobleemide ilmnemist. Korra käisin jõusaalis ringtreeningus, 2 korda intervalltreeningus ja täna jõudsin ka selleni, mida eelmise nädala lõpul lubasin teha – käisin seljatreeningus. Muuhulgas rullisime seal selga vaharullidega ja no, nii hea oli. Tuli jälle meelde, miks ma ennast sellesse (iseenesest suhteliselt igavasse ja mitte pingutavasse) trenni veenan minema.
Teine asi, mida lubasin teha, oli katsetada lõuatõmbeks treenimist ehk negatiive ja kummilinti. Seda saabki küll vaid katsetamiseks nimetada, aga päris tegemata ei jäänud. Otsustasin selle ühendada kerge sörkjooksuga, seega pistsin kummilindi tasku ja sörkisin parki lõuatõmbekangi jms asjade juurde. Proovisin negatiive teha, aga kiirelt sai selgeks, et jooksukindad on kaugelt liiga libedad, et üldse kangist kinni hoida, paljakäsi aga valutasid juba kolmanda negatiivi juures käed külmast, vaatamata paarile plusskraadile. Need metalltorud on ikkagi hämmastavalt külmad
Siiski tahtsin veel kummilindi asja ka katsetada, tuleb tõdeda, et ükskõik kui lühidalt ma selle sidusin, üles ma siiski ka selle abil ennast vinnata ei jaksanud. Noh, palju polnud tahtmist katsetada ka, kuna käed tahtsid külmast otsast ära kukkuda. Kuna samas kõrval olid rööbaspuud, siis katsetasin ka rööbaspuudel surumist (? on vist nii selle nimi, dips ing k). Ma pole seda kunagi varem proovinud, paari kordusega sain ikka hakkama, vaatamata oma vastikult libedatele kinnastele. Ja siis sörkisingi veel ringi pargis ja minema. Järeldused trennist: 1) õues treenida tundub mõnus, tuleb veel proovida 2) tuleb leida mingid kindad, mis ei oleks maailma kõige libedamast võimalikust materjalist, parem kui pigem mittelibedast… äkki mingid töökindad? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei pea silmas põlvede peal kätekõverdusi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kümme lõuatõmmet võib ju rohkem proportsioonis olla eesmärgina, aga ma arvan, et mu võimed sel juhul ei ole proportsioonis 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kätekõverdusi teen praegu 30 küll kindlasti ära, maxi pole proovinud, aga eks ta sinna 30-40 vahele jääb. Lõuatõmme seevastu… Noh, ma ripendan selle kangi küljes, nagu poleks elu sees trenni teinud ja suudan ennast vaid mõned sentimeetrid ülespoole liigutada. Kätest sama palju kasu kui keedetud makaronidest. Ilmselt on põhjus selles, et erinevates trennides saab kätekõverdusi ikka tehtud, aga lõuatõmbeks väga ei treenita. Teine asi ka see, et mul sõrmed nõrgavõitu ja seega juba kangi küljes ripendamine on katsumus omaette ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ülejäänud eesmärkide koha pealt on praegune seis muidu niisugune:
Kõhulihased – midagi nagu oleks, kui hästi poseerida ja tühja kõhuga pilti teha, aga tahaks rohkem. Selleks püüan oma söömist jälgida ja natukene ka piirata, päevane kaloraaž kuni 2000 ja vähemalt 100 g valku (kipub tulema rohkem, 115-130), 65 g rasva (kipub puudu jääma, aga üritan siiski) ja vähemalt 200 g süsivesikuid ka. Kaal muidu praegu 64 kg, pikkust 173 cm, rasvaprotsent 66 kg kaalu juures oli 22%, usun, et nüüd on pisut väiksem.
Jooksmine – viimati praeguste lumeoludega 12 km tempoka jooksu aeg oli 01:08:30, seega usun, et tublisti edasi treenides oleks reaalne kevadel poolmaraton alla 2 tunni teha. Maratoni prooviksin sügisel.
Plank – maxi pole proovinud, 2 minutit hoian probleemideta
Spagaat – ikka hulk sentimeetreid jääb puudu, aga väidetakse, et põhimõtteliselt iga inimene on võimeline spagaadi maha saama, miks mina siis erand peaks olema. Püüan vähemalt ülepäeviti korralikult venitada selles suunas ennast.
Illustratsiooniks siis ka pilt praegusest olukorrast: kõhulihased ja mu “makaronkäsi”:
Sellise käe-õla-seljaga kaunitar, ja ei tee 1 rippes kätekõverdust. Uskumatu. Proovi ikka tõsisemalt
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
