korvpallur jõusaalis ?!

peab jaguma, selleks jaotataksegi päevade peale

Kolm korda nädalas on piisav, võta lihtasöt endale kava – Tööriistad—>Treeningkavad.

Defineeri mulle, palun, “kossu lihas”. Mingi sääremari, õlg?

yx korvpallur oli siin, muc vizt oli ta kasutaja nimi siin-ta peax teadma

Kui sa tahad jõusaalitrenniga parandada oma korvapallisooritusi siis soovitaks hoopis minna bodypumpi (oma kogemused, mängutulemused paranesid märgatavalt). Või teha jõusaalis selliseid üldfüüsist parandavaid harjutusi nagu: kükk, jõutõmme, military press(eriti kasulik)… ilusad rinnalihased ei paranda sinu korvpallimängu mitte karvavõrdki!

Kui sa tahad jõusaalitrenniga parandada oma korvapallisooritusi siis soovitaks hoopis minna bodypumpi (oma kogemused, mängutulemused paranesid märgatavalt). Või teha jõusaalis selliseid üldfüüsist parandavaid harjutusi nagu: kükk, jõutõmme, military press(eriti kasulik)… ilusad rinnalihased ei paranda sinu korvpallimängu mitte karvavõrdki!

Ilusad rinnalihased ei paranda korvpallimängu, tugevad rinnalihased parandavad.

Lombi tagant näiteks- Bryant(tagamängija) surub 150kg, Ben Wallace(tsenter) 200kg

Niisama ilu pärast nad vist ei tee!!!

Kossulihase all mõtlen ma neid lihaseid mis on kossus kõige rohkem kasutusel.

Olen 15, paari nädalapräast 16. Olen 176cm ning eeldused kasvada on kuni 185cm. Pean ära mainima et olen kiire ainevahetusega, kerge kaaluline ning kasvueas ! Mängin positsoon 1, 2

undionu, ma ennist juba mainisin et rinnalihased oleks nagu salasoov ehk siis teisejärguline ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No nüüd on asi selgem. Esmalt peab kohe ära mainima, et tagamängija jaoks kaaluvad tehnilised ja kiiruslikud võimed jõu-ja massinäitajad selgelt üle. Playmakeri kehalises ettevalmistuses ongi märksõnadeks kiirus-ja plahvatusjõud. Lihasmassi võid sa esialgu unustada, seda sul eriti tarvis pole, kui siis ainult atleetliku (loe: sportlasliku) väljanägemise pärast (hirmutad vastast ja avaldad muljet treeneritele). Lihasmassi ja staatilise jõu näitajad on olulised eelkõige tsentrile ja suurele äärele, kes on tihti korvi all positsioonivõitluses. Näiteks Tarmo Kikerpill on oma 196 sentimeetriga Eestis korvi all parem kui ükski puhas tsenter, sest tal on väga tugevad jalad, mistõttu ei pea ta vastast alati kätega ära tõukama (selle vilistavad ju kohtunikud kohe veaks), ta teeb kogu töö jalgadega ära ja ei mingit viga. Sina oled aga pidevalt liikumises ja kiirendusvõimed muutuvad sinu jaoks väga oluliseks (näiteks kui sinu heaks tehakse kate). Ma ei hakka sulle rääkima üldkehalisest ettevalmistusest jõusaalis, sest see on selline üldtuntud universaalne treening (võid kasutada näiteks ringtreeningut), kus võid/pead andma koormust erinevatele lihasgruppidele. Soovitan jällegi läheneda treeningule niimoodi, et arendaksid kangisaalis nii jõuvastupidavust (ül 15 korduse seerias) kui ka maksimaalset jõudu (jõuad sooritada 1-3 kordust). Massiharjutused (8-12 kordust) pole sulle primaarsed. Kiirusjõudu tee aga lõigutreeninguna hoopis pallisaalis või staadionil. Ära jookse lendlähtest lõike, vaid pigem paigalstardist (püstiasendist). Lõigud olgu suht lühikesed (20-40m). Kiirendusvõime on mängujuhi “leib”, juhul kui tahad kiirrünnakuid algatada ja vastase lihtsalt üle joosta. Näiteks 2001. aastal oli LA Lakers keskendunud just ülikiire mängurütmi juurutamisele, mida pidid vedama Fischer ja Bryant (isegi vana Shaq pandi siblima nagu taksikoer) ja efekt oli muljetavaldav (San Antonio, kes oli tol hooajal väga tugev, jäi poolfinaalis Lakersi vastu igale poole hiljaks, lausa piinlik oli lõpuks vaadata). Ära unusta ka plahvatuslikke võimeid. Isegi kui sinust ei tule donkajat, siis parandab hea hüppevõime oluliselt visketabavust, sest vastane ei suuda sind hüppeltviskel piisavalt segada (sina teda aga küll). Kuidas siis treeninda hüppevõimet? See treening jaguneb kahte etappi. Esmalt pead plahvatuslikuks tööks ette valmistama oma jalalihaste (eelkõige sääre kolmpealihaste) lihas-närviaparaadi ja alles teises etapis arendad lihaseid endid. Mida see siis õieti tähendab? Kui inimene alustab mistahes jõutreeninguga, siis esimesed 2-3 kuud toimub jõunäitajates kiire areng (näiteks poiss, kes surub rinnalt esialgu 60 kg, suudab kahe kuu pärast juba 80 kg, aga edaspidi selline areng aeglustub oluliselt). Kiire spurt tuleneb sellest, et esimestel kuudel hakkab närvisüsteem kohanema selliselt, et üha rohkem lihaskiude oleks korraga töösse rakendatud (lihas ise ei kasva ega arene veel oluliselt) ehk lihase juba olemasolevat potentsiaali kasutatakse paremini ära. Kõik, kes on tundnud mingil suurel pingutusel tugevat lihasvärinat (eelkõige just treenimate seisundis), siis teadke, et sel hetkel ei suuda närvisüsteem enam kõiki motoorseid ühikuid (lihaskiud + närvirakk) korraga töös hoida. Niisiis pead sa andma oma jalgadele põrutus-hüppekoormust, sest siis õpib NS lihaseid vastavaks tööks kohandama. Kõige paremini sobivad selleks sirgetel jalgadel (põlveliigesest lukustatud) pöiahüpped ehk põrkad pöidadel nagu pinksipall (iga kord tõuka end pöidadega maksimaalselt ülesse, mitte ära õõtsu niisama). Soorita ühe ropsuga suur arv kordusi. Ära tee esialgu mingisuguseid kang-turjal hüppeid (keerad om põlved kohe p.. se). Isegi pöiahüpetel on omad ohud. Ükskord nädalas (ei vähem ega rohkem) võiksid sooritada nn sügavushüppeid, kus kõigepealt hüppad näiteks 50cm kõrgemalt pinnalt maha poolkükkasendisse (lihased venivad välja ja salvestavad elastsusenergia, mida saad hüppeks ära kasutada) ja sealt tõukad end sama ropsuga ilma vahepausita kohe maksimaalselt kõrgustesse (max 10 kordust seerias). Peale esimesi kuid võid hakata tegema plahvatuslikke jõuharjutusi ka kangisaalis, sest nüüd hakkavad ka lihased ise arenema (aga ole selja ja põlvedega ettevaatlik, kasuta sidemeid). Ülakeha on sulle vähemtähtis, kuid kogu keha lihased peaksid siiski olema tasakaalus ja proportsioonis. Väidetavalt annavad tugevad käed ka parema tunnetuse esemete viskamisel (sinu jaoks siis palli viskamisel) ja sellel on kindlasti oma tõepõhi all. Kui Mürka läks NBA-sse, siis talle oli algul harjumatu, et korv oli nii kaugel ja pidi viske sooritamiseks rohkem pingutama, millega kaotab muidugi tunnetuses. Jällegi üks põhjus, miks sealsed profid peavad omama head üldfüüsist. OK, jõudu tööle!