Kõrge vererõhk noorelt ja kergema treeninguga alustamine

Oluline on ka toitumist jälgida. Väga soolased ja rasvased toidud tõstavad vererõhku.

http://www.haigekass…erohk_final.pdf

*Võivad tõsta. Võivad ka mitte. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Soolatundlikkus on ca. 30% elanikkonnast või nii. Seega kindlasti on see asi mille peale mõelda aga mitte alati probleem. Ma ei tea kas otseseid teste selle jaoks on, seega seda peab arvatavasti inimene ise katsetama. Kui on soolatundlikkus siis oleks jah targem tarbimist piirata. Kuigi pigem ei olegi see niiväga ainult soola tundlikkus vaid soola, kaaliumi ja magneesiumi tarbimise koguste omavahelise vahekorra teema. Seega võib alustada näiteks sellest, et tarbida rohkem kaaliumi ja magneesiumi alustuseks.

Soola piiramine on üldiselt päris tüütu tegevus kuna väga palju toiduvalikut jääks kõrvale. Just pakendatud valmistoitu/eelmaitsestatud kraami.

Hea, et saite selle esimese lause teise lisamisega paika pandud;) Toiduvalikut piirata eelvalmistatud/pakendatud poolfabrikaatidega, karm. Selle kõrvale jätmine EI SAA halvasti mõjuda. No ei ole nii kiire, ei ole, et ei leia seda tunnikest per päev!

Saab.

Mugavus maksab. Nii mõneski mõttes. Enda mugavuse piiramine võib ka tervisele mõjuda, asi pole nii must-valge nagu mõned arvavad. Ei ole päris nii, et ela nagu looduslaps, kogu toidulaud olgu värsketest toorainetest enda köögis kokku klopsitud ning tervis ja kogu olemine ongi 5+.

Kui mulle nii elada ei meeldi, siis on tulemus pigem vastupidine. Ma ei naudi kokkamist. Mul on tõesti päevas 1-2h vaba aega vahest ning taipohh aga toidu tegemine on viimane asi millele ma seda raisata tahan. Juba sellele mõtlemine ajab vererõhu üles ning närvi mustaks. Kui mingi pakenditoidu valmistamine mikrouunis aitab mul omada rohkem vaba aega, kasvõi lõunauinakuks siis on kokkuvõtes mõju tervisele pigem positiivne ja õigustatud. Rääkimata sellest, et mõnikord jõuangi trenni ainult siis teha, kui kokkamised ära jätan. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tean nii mõndagi inimest kes on oma kaalu-langetamised ja muud plaanid kuu peale saatnud, sest enamik treenereid oskavad ainult seda laulu laulda, et päevas 5-6x regulaarset, “puhast” toitu – ükskõik kus oled ja mida teed.

Mina isiklikult olen seda meelt, et mistahes toiduvalikud, mistahes toitumisplaanid omavad pikema-ajalist positiivset mõju vormile ja tervisele vaid siis kui inimene seda elustiili naudib. Kui ei naudi siis on esiteks väiksem lootus vormi saavutada – ja kui ka saavutatakse siis vaevalt väga pikaks ajaks. Ning sama ka tervisega-, kui elustiili ajab pigem närvi ja tekitab masendust siis on veidi liiast loota, et tervisest pakatama hakkaksid. Ja kui ka üldine “tervis” on parem kui varem, siis mis selle tervisega peale hakata kui meel mõru ja üldine enesetunne on selline, et torka või nuga silma? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Arvatavasti peaks sellel teemal Jorgen Matsiga rääkima. Tema vist üks neid vähestest, kes proovivad kõrgemal tasemel psühholoogiat ja treening/toitumisteadust ühendada. Risto Uuk ka vist, kuigi ta vist rohkem hobikorras. Usun, et just sellel lähenemisel on kõige enam tulevikku. Toitumise/treeningu effektiivsuse mõistmiseks ja parimate tulemuste saamiseks. peame hakkama rohkem mõistma inimpsüühikat ning õppima seda ka arvesse võtma. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lähimineviku “kaalul on rohkem kui elu” telesaade illustreeris minu arust seda vaat-et kõige paremini. Oli inimesi, kes olid väga range distsipliiniga harjunud ja polnud probleemi vormi saada. Ning oli neid, kes ei viitsinud, kellel polnud motivatsiooni ning ei suudetud seda uut elustiili omaks võtta ja seega tulemusi polnudki. Ning ma ei imestaks, kui mõni neist edukatest inimestest samuti vanade harjumuste juurde tulevikus tagasi pöörduks.

Aga okei, läheb teemast kõrvale. Aga noh, see selleks. Veidi jutustada ikka võib vahest. Foorumid ju selle jaoks ongi.