Kõrge vererõhk
- This topic has 184 replies, 60 voices, and was last updated 12 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Vererõhu ravimid olla ikka täiesti viimane variant. Viise vererõhku alla saada on väga mitmeid ning enamik sisaldavad treeningut ja head toitumist. Liiatigi kui Arsti juures närv sees, siis reaalne vererõhk võib tunduvalt madalam olla ja ravi mitte vajada.
Aga seda olen küll kuulnud, et vererõhk peab jah ikka väga haiglaselt kõrge olema, et Sõjaväest tänapäeval ära saada. Enamasti kirjutatakse, et on võimalik kõrgvererõhu tõbe esimene aste, kuid vastu võetakse ikka. Või midagi taolist.
Kuid vererõhu koha pealt on väga palju faktoreid, mis seda tõsta võivad. Mingit kindlat ühest põhjust vist veel tuvastatud ei ole…
Essential hypertension is the most prevalent hypertension type, affecting 90–95% of hypertensive patients. Although no direct cause has been identified, there are many factors such as sedentary lifestyle, smoking, stress, visceral obesity, potassium deficiency (hypokalemia), obesity (more than 85% of cases occur in those with a body mass index greater than 25), salt (sodium) sensitivity, alcohol intake, and vitamin D deficiency that increase the risk of developing hypertension. Risk also increases with aging, some inherited genetic mutations, and having a family history of hypertension. An elevated level of renin, a hormone secreted by the kidney, is another risk factor, as is sympathetic nervous system overactivity. Insulin resistance, which is a component of syndrome X (or the metabolic syndrome), is also thought to contribute to hypertension. Recent studies have implicated low birth weight as a risk factor for adult essential hypertension.
Mul on mingi eriti kõva valge kitli hirm vist. Arsti juures vabalt saan pidevalt 160/80 ja suuremaidki tulemusi. Kodus mõõtes üle 140/70 ei ole olnud. (Asi ei saa olla ka seadmes, sest vahetasin randmelt mõõtva seadme käe ülaosast mõõtva seadme vastu.) Arstlikus komisjonis oli miskine 190/80 vererõhk. Tunne oli tõesti kohutav ja tundsin kuidas iga passitud tunniga olukord hullemaks läks. Sain enda pikenduse ära ning tulin sealt tulema. Kodus mõõtes oli tunne jälle hea ja 136/74 .
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
/Lisan veel, et jooksin hunniku arste läbi – Vere- ning uriiniproov korras,EKG korras, koormustest korras (mööndusega, et vererõhk tõusis kiiresti jälle seal arstide pilgu all. Tundsin peale viite minutit jooksulindil üsna kehvalt – trenni tehes pole sellist asja kunagi esinend.Jooksen korra nädalas 10km ~50minutiga), röntgenid ning ultrahelid neerudest ning südamest/kopsudest korras. Arst soovib ikka medikamente kirjutada. Ise olen skeptiline nende suhtes, sest vererõhku need ei muutnud. Arst aga väidab, et vajalikud. Sügisel vahetangi perearsti. Ehk on abi.
Mul oli ka kunagi see “valge kitli” sündroom ning kodus ja arsti juures mõõdetud näitajad erinesid ikka päris palju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>kui on liiga kõrge, siis võib ka teiselt käelt mõõta.
ühel käel on raudselt madalam kui teisel, mul on norm vererõhk vasakul käel 111/70, varuieerub ja paremal 144/90… nii et proovi seda teist kätt ja lisa infoks võrdlevad tulemused!
140/90 süstoolne/diastoolne alates loetakse hüpertensiooniks.
Sa pead mitu korda oma rõhku mõõta laskma, koormustest poleks ka paha. PVC170 on üks testväljundeid füüsilisest võimekusest.
Saaksid teada, kas/milline hüpertensioon ja ka reaktsioonitüübi.
Mul oli ka kunagi see “valge kitli” sündroom ning kodus ja arsti juures mõõdetud näitajad erinesid ikka päris palju” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>+1 “valge kitli” sündroomile.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Valge kittel on jube jah. Arsti juures on vererõhk olnud 160/80, pulss 80. Hiljem kodus korraliku aparaadiga mõõtes 115/60, pulss 55. Paneb mõtlema, kui palju närveerija tüüpi inimesi asjatult vererõhutablette söövad.
Ja mulle on külge pandud ka see värk, mis päev läbi mõõdab. Ikka sama tulemus. See päev läbi aparaat peal ajab mu ikka veel eriti närvi. Noor inimene ja juba sant : S. Sellelt päevalt on mul sellised toredad näidud 200/90 jne … Unetu öö ja arst, kes tahab ainult tablasid veel juurde kirjutada.
Avastasin et mu vererõhk on keskmiselt 145/70. Treenin end jõusaalis teist aastat ja toitun ka teadlikult. Sooviks teada et miks ülemine on liigselt kõrge aja alumine liigselt madal, tekitab muret see? Viimasel eelmisel kuul oli treening raskendatud ja praegu teen kaks korda jooksmist nädalas. Pidevalt on ka unehäired ja kohin kõrva puudutamisel kõrvas.
Mine arsti juurde ja lase see välja uurida.Keegi ei oska siin öelda, miks Sul vererõhk kõrge on.Sellekes vb olla miljon põhjust.Kui vanematel vererõhk on ok, siis on suurem võimalus, et see on ravitav.Mina näiteks võtan juba 20a rohtu, sest muidu on mul rõhk suht samasse auku nagu Sinul.Väsimus, kohin kõrvas jne käib kõik selle juurde.Minul lööb see veel silmadesse – silmapõhi läheb punaseks.
Argo
Ma olen 23.a vana ja avastati, et vererõhk on kõrge 140-160/80-90 oleneb kui suure värina mul sisse lõõb kui seda mõõtma hakatakse. Tahaks teada kuidas oleks võimalik oma närve rahustada ja vererõhku kontrollida trenni eesmärgil praegu võtan rohtu ka pool tbl päevas aga tahaks saada ilma nendeta hakkama ja rõhu kontrolli alla. Äkki soovitate kuidas hakata ennast treenima olen nn istuva eluviisiga inimene rohkem. Ja ülekaalu ka 10-15kg ideaal kaalust rohkem. Ning kas aja mõõdudes võib see hullemaks ka minna? Hing nii valutab selle pärast mul, ja arstidega võimatu suhelda need ainult ümisevad vastu,et võta rohtu ja kõik:D
Milles see probleem tuleb, et vererõhk kõrge on? Kui selle leiad, saad ka probleemi lahendama hakata! Äkki ülekaalust?
Milles see probleem tuleb, et vererõhk kõrge on? Kui selle leiad, saad ka probleemi lahendama hakata! Äkki ülekaalust?
Vot ei oskagi õelda, eelmine aasta tekkis mul ärevushäire ja siis viskas vererõhu kõrgeks tegin antidepresandi kuuri ära ja siis oli enam vähem normis 140/90 vahepeal madalam aga nüüd see aasta läksin arsti juurde mõõdeti 160/90 jälle ja süda hüppas sees üle 100 lõõgi minutis ning siis kui õeldi, et pean mõõtma lõi seest imelikuks kohe ja hakkas rinnus pitsitama. Vb mul pole veel närvid siiamaani korralikult ära taastunud ja suudan ennast ise ülesse kütta kui mõõtma hakatakse..
Vot ei oskagi õelda, eelmine aasta tekkis mul ärevushäire ja siis viskas vererõhu kõrgeks tegin antidepresandi kuuri ära ja siis oli enam vähem normis 140/90 vahepeal madalam aga nüüd see aasta läksin arsti juurde mõõdeti 160/90 jälle ja süda hüppas sees üle 100 lõõgi minutis ning siis kui õeldi, et pean mõõtma lõi seest imelikuks kohe ja hakkas rinnus pitsitama. Vb mul pole veel närvid siiamaani korralikult ära taastunud ja suudan ennast ise ülesse kütta kui mõõtma hakatakse..
Üks võimalus on tõesti nn. valge kitli sündroom, et kui arst näed, siis vererõhk tõuseb. Osta endale vererõhuaparaat, siis saad kodus mõõtma hakata. Samuti vähendab vererõhku ka kehakaalu vähendamine, mõningatel juhtudel ka soola vähendamine toidus. Hea oleks tegeleda ka aeroobse võimekuse suurendamisega. Vererõhku tõstab ka stress.
Valge Kitli sündroom.
Kindlasti ülekaal lükkab ka seda rõhku nõks üles. Istuv eluviis veel veidi juurde, soolane menüü näiteks jne. Panedki kõik kokku ning ongi tulemus käes.
Tuleb hakata liigutama, kehakaal normilähedale saada. On mõned looduslikud tooted, mis peaksid aitama. Aroonia tabletid näiteks. Ning siis soovitan investeerida vererõhu aparaati millega saad ise kodus mõõta.
Üldiselt see ongi Arstide üks esimese lahendusi enne ravimite kasutamist. Apaat ja mõõtmismärkmik koju ning siis mõõdad iga päev mitu korda erinevatel aegadel. Ja väga tihti ongi nii, et kodus ise mõõtes probleem tunduvalt väiksem.
Kabinets lööb pulsi üles, närv sees ja üles ta hüppabki.
EDIT: LOL – Rotteriga samal ajal samad soovitused
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.