Kõiki meetmeid kasutades..

Kõigiga ei ole, aga ei peagi olema selleks, et teada saada, kas kaloraaž on üle BAV või alla.

Just. Seda ma tahtsingi rõhutada. Küsingi, et kuidas see Archangeli teooriatega kooskõlas on?

Väga lihtne.(okei, mitte just lihtne ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) Inimese keha on ülimalt kohanemisvõimeline. Üldiselt kipub keha leidma endale sobiva kaalu ning ei taha seda alati just väga suure heameelega muuta.

Üldiselt võite uurida selliseid väljendeid nagu TEF (Thermic effect of food), NEAT (Non-Exercise-Activity-Thermogenesis) + muidugi muutused BAV’s. Kõik on siinkohal olulised.

Kui võtame sinu näite, kus inimene sööb paar õuna ja kausi suppi päevas ning kaal ei kuku, siis oleme tema puhul jõudnud punkti, kus keha on reguleerinud oma BAV’i niivõrd madalaks, kui vähegi võimalik, et kohaneda piiratud toitainete sissevooluga. Samuti on alateadvuslikult tiritud igasugune kehaline aktiivsus miinimumi.(NEAT) Samuti on vähenenud toidu töötlemisele kuluv energia, kuna sissesöödavad kogused on väiksemad. Ehk kokkuvõttes jõuame punkti, kus isegi 1000kcal võib olla täiesti piisav kogus baas-energiavajaduste rahuldamiseks. – Ning piisavalt kaua sellise režiimi peal tiksudes harjub keha ka sellega ära ning see muutub vähemal või suuremal määral “normaal-staadiumiks” tema jaoks. See aga tähendab seda, et kui veel kaalu kaotada tahetakse siis isegi veel alla tõmmates ei pruugi keha tahta kaalu kaotada.

Mis tähendab seda, et kui on soov olla terve, energiline ning oma kaalumuutusi esile kutsuda “normaalsetel” meetoditel – oleks targem stabiilselt süüa pigem “kõrgema otsa” kaloraaži, kui et metsikult oma kaloraaž alla tirida ning sundida keha kohanema “näljaga”, mis ei ole tegelikult meie toidu üleküllusega maailmas mõtekas ega tervislik.

Uuringud on näidanud, et kui Kaloraaž langeb alla 1000kcal päevas siis kipub inimestel kaduma näljatunne. Ei teagi, miks see nii on. Aga on.

Ilmselgelt on keha suutnud oma sisemised protsessid niimoodi ära reguleerida, et saadakse hakkama minimaalse energia sissevooluga. Olgu inimene aga nii eriline, kui tahes – füüsikaseadustele ta vastu ei saa.

Energia elutegevuseks peab kuskilt tulema. Kui kaal ei vähene, siis tähendab, et sissesöödav energia on piisav keha protsesside varustamiseks.(mis ei pruugi aga olla tervislik)

Muud varianti siin põhimõtteliselt ei ole. Õhust ja Armastusest kahjuks keha ei tööta. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Evolutsiooniliselt on asi loogiline, kuna lühikesed näljaperioodid oleksid meie rassi ammu juba hävitanud, kui keha ei suudaks kohaneda olukordadega, kus toidu olemasolu oli puudulik.

Siinkohal tuleb kindlasti ka mängu geneetika. Olenevalt inimesest võivad teatud inimeste kehad suurema kergusega minna rasva-varude kallale ning kaal kukub suhteliselt kergesti, kui kaloraaži vähendatakse. See on tugevalt NEAT’ga seotud ja BAV’ga. Samas kui mõnedel on see “piir” hoopis teine. Keha reguleerib enne elutegevuseks vajalikku energia nõuded niivõrd madalaks kui võimalik enne kui alustab rasva-varude põletamist.

Evolutsiooni koha pealt on spekuleeritud, et lugematu hulk aega elasime olukorras, kus ellu jäid need, kes suutsid kõige enam rasva naha vahele koguda ja kõige vähem põletada. Ehk need, kes vajasid võimalikult vähest kaloraaži, et ellu jääda ning funktsioneerida ning võimalikult väikest tõusu, et rasva minna.

Öeldakse, et enamik inimkonda on sellise geneetikaga.

Mistõttu kogeme nüüd ka lõpuks totaalset Buumi rasvumises üle terve maailma tsiviliseeritud maades. Geneetika eelistab ikka toidu ülejääke rasvadeks salvestada ega pole kohanenud uue ajastuga, kus toidupuudust enam praktiliselt karta pole vaja.

Anomaaliad on need, kelle kehad mingil põhjusel toidu ülekülluse puhul löövad oma NEAT’i lakke ning põletavad suure osa sissesöödud lisa-energiast lihtsalt ära oma elutegevuseks.(Igasugu nö. Ektod nagu rahvale neid kutsuda meeldib) Ei tea, kas praegu mingi loogiline seletus sellele nähtusele on või mitte.

Lõpetuseks ütlen niipalju, et kõik mida meie keha teeb on loogiline. Piiratud on vaid meie võime mõista toimuvat. Ning tihtipeale ei suuda me ka parima tahtmise juures lihtsalt “peale vaadates” leida põhjusi keha käitumisele vaid peaksime seadma sammud kuskile Laborisse või Haiglasse. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

On nähtud ka selliseid, kelle kaal püsib sama – söögu ta 1000kcal või 3000kcal. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Teaduslikult seletatav, kuigi suhteliselt ekstreemsed juhtumid.