Kõiki meetmeid kasutades..
- This topic has 92 replies, 20 voices, and was last updated 14 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
No üle jääb kaks varianti:
1.rasvumist põhjustavad rasvad
2.rasvumist ei ole olemas
Kuidas nii lihtne ja loogiline põhjus kõigile arusaamatuks jääb.
Rasvumist ei põhjusta eraldi ükski spetsiifiline toitaine. Kõik võivad seda põhjustada/kaasa aidata. Jõuab kohale?
Söön 5000kcal süskareid, lähen rasva. Söön 5000kcal valku, lähen rasva. Söön 5000kcal rasvu, lähen rasvu. (kõik ebareaalsed olukorrad) Sest mu stabiilse kaalu hoidmise kaloraaž on 3000kcal. Ning ükskõik kuidas ma ka neid makro-toitaineid ümber ei liiguta. Rasva lähen ma kalorite pärast, mitte ühegi spetsiifilise toitaine mõjude tõttu. For fucks sake.
Vahe on ainult selles, kuidas reaalne rasvumine igas olukorras aset leiab. Lihtsalt öeldes on see pea alati nii:
Teeme lihtsaks:
Sööd 100g rasvu, 100g valke, 100g süskareid. See on siis 1700kcal, ning eeldame, et see on sinu “null” kaloraaz millega kaal ei muutu. Mis toimub?
Sellest 100-st grammist rasvadest salvestub pea-aegu kõik otse rasvarakkudesse. 100g süskareid kasutatakse energiaks ning glükogeenivarude täitmiseks. Valk kasutatakse valgusünteesiks, ning kui need nõuded täidetud, siis ka energiavajaduste rahuldamiseks.
Aga oot – siis oleks nagu +100g rasvu, jah nii on. Aga Magamise ajal ning toidukordade vahepeal, kui insuliin on madal ning veres valkude/süskarite osakaal baastasemel – siis kasutab keha energia saamiseks rasvu. Ning kasutabki umbkaudu need 100g rasvu ära.
Kaalumuutus. “0”
Lisame nüüd menüüsse 100g rasvu. Mis nüüd saab. Saab see, et nüüd salvestab keha enamiku ikka neist rasvarakkudesse. Aga miski muu ei muutu. Ehk süskarid lähevad ikka energiavajaduste rahuldamisks ja varude täitmiseks, valgud sünteesi ja energia vajaduste rahuldamiseks. Rasvade kasutus on muutumatu ning kaal tõuseb. Kuna öösel ja einete vahel põletama ikka kõigest ca. 100g rasvu.
Kaalumuutus. “+100g rasvu” (900kcal)
Võtame nüüd need rasvad uuesti alla ning lisame hoopis 100g süskareid. Mis saab? Saab see, et keha reguleerib rasvapõletust allapoole ning hakkab veelgi enam süsikuid põletama. Valkude töö jääb suuresti samaks. Rasvad salvestatakse ikka otse rakkudesse.
Ehk +100g rasva, kuid kuna lisasüskarite mõjul on kõrgenenud insuliin ning vaba energia olemasolu, siis rasvapõletus on pärsitud. Ning keha põletab päeva jooksul kõigest pool tavapärasest laadungist. Süskarid rasvadeks ei lähe – langeb lihtsalt rasvade põletamine.
Kaalumuutus “+45g rasvu” (400kcal)
Aga nüüd lisame 100g valke, ja tirime süskarid taas normi. Mis saab? Saab see, et lisakogus valke põhjustab valkude suurema kasutamise energiavajaduste katmiseks. Ülejäägid tehakse glükoosiks ning edasi käitub keha nagu eelmise näite puhul. Glükoosi olemasolu põhjustab suurema kasutamise energiavajaduste rahuldamiseks ning rasva põletatakse vähem. Sissesöödud rasv salvestatakse, kuid põletatakse ainult umbestäpselt pool sellest.
Kaalumuutus “+45g rasvu” (400kcal)
“when you eat more carbs, you burn more carbs and burn less fat. And that’s why even if carbs aren’t directly converted to fat and stored as such, excess carbs can STILL MAKE YOU FAT. Basically, by inhibiting fat oxidation, excess carbs cause you to store all the fat you’re eating without burning any of it off. Did you get that? Let me repeat it again.”
“Carbs don’t make you fat via direct conversion and storage to fat; but excess carbs can still make you fat by blunting out the normal daily fat oxidation so that all of the fat you’re eating is stored. Which is why a 500 cal surplus of fat and a 500 cal surplus of carbs can both make you fat; they just do it for different reasons through different mechanisms. The 500 calories of excess fat is simply stored; the excess 500 calories of carbs ensure that all the fat you’re eating is stored because carb oxidation goes up and fat oxidation goes down. Got it? If not, re-read this paragraph until it sinks in.“
- Excess dietary fat is directly stored as fat
- Excess dietary carbs increases carb oxidation, impairing fat oxidation; more of your daily fat intake is stored as fat
- Excess dietary protein increases protein oxidation, impairing fat oxidation; more of your daily fat intake is stored as fat
*** Jõuab kohale? Ei valgud ega süsivesikud ei muutu tavaolukordades rasvadeks. Kuid nendega liialdamine kutsub esile muutused, mis omakorda viivad selleni, et keha rasvamass tõuseb.
“Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisimad ülesanded”, selline teos näiteks. Kas või Wikipedia http://en.wikipedia….iki/Lipogenesis
Ei, väga tore.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lihtsalt mõtlesin seda, et miks sa selle üldse välja tõid, kuna enda teada ükski minu postituse osa ei välistanud selle olemasolu.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga aitäh igal juhul!
Ma olen seda korduvalt kirjutanud ja ei v2si kordamast.
Kalor on kalor ainult laboratooriumi katseklaasis. Yh, enamuse p6him6tted on teel prygikasti.
Ma olen seda korduvalt kirjutanud ja ei v2si kordamast.
Kalor on kalor ainult laboratooriumi katseklaasis. Yh, enamuse p6him6tted on teel prygikasti.
Sa pead silmas reaalset kaalumuutust, mis sõltub meie keha võimest erinevate kalorite allikaid erinevalt töödelda ning muuta oma metabolismi ning seetõttu ka kõigutada reaalselt omandatatud/põletatud energia hulka?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nõus.
Kalor on ikka Kalor. Kalor on energiaühik. Seda ei muuda sa kuidagi ära. Ning paksuks lähed sa igal juhul, kui sööd rohkem kui kulutad. Olgugi, et erinevad kalorite allikad võivad energia töötlemisele kulutada juba hunniku energiat või põhjustada muid muutusi metabolismis, ei tähenda see lõppkokkuvõttes füüsika reeglite muutmist.
Sa vaidled juba täiesti teise nurga alt Aile.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Fakt on, et paksuks lähed sa igal juhul kui sööd rohkem, kui kulutad. Millised reaalselt numbrid olema saavad, pole oluline. Mehhanism on ikka sama.
Antud juhul ootaksin Rotteri või ükskõik kelle poolt mingit tõestust, kuidas vähegi normaalsetes olukordades jõuame punkti, kus süsivesikuid või rasvu suures kogustes rasvadeks salvestatakse. Seda lihtsalt ei juhtu praktiliselt kunagi, sest enamik inimkonda pole võimeline tarbima selliseid ebanormaalselt suuri koguseid Süskareid ja Valke ühe päeva jooksul.
Tahaks näha kuidas mõni oma terve päeva kaloraaži eest ainult valke, või ainult süskareid sööb. Võimalik, aga äärmiselt raske ja ebanormaalne. Ei puutu siia arutelusse. Ekstreemseid näiteid võib alati tuua/leida.
Antud juhul ootaksin Rotteri või ükskõik kelle poolt mingit tõestust, kuidas vähegi normaalsetes olukordades jõuame punkti, kus süsivesikuid või rasvu suures kogustes rasvadeks salvestatakse. Seda lihtsalt ei juhtu praktiliselt kunagi, sest enamik inimkonda pole võimeline tarbima selliseid ebanormaalselt suuri koguseid Süskareid ja Valke ühe päeva jooksul.
Tahaks näha kuidas mõni oma terve päeva kaloraaži eest ainult valke, või ainult süskareid sööb. Võimalik, aga äärmiselt raske ja ebanormaalne. Ei puutu siia arutelusse. Ekstreemseid näiteid võib alati tuua/leida.
Suurtes kogustes rasvu ei talletatagi, ega ülekaal teki inimestel üleöö, ikka vähehaaval talletades. Eespool ma tõin näite, kuidas toimub rasvumine.
Suurtes kogustes rasvu ei talletatagi, ega ülekaal teki inimestel üleöö, ikka vähehaaval talletades. Eespool ma tõin näite, kuidas toimub rasvumine.
Su näide oli ebasobiv. Sa räägid põhimõtteliselt täiesti istuva eluviisiga inimestest, kes vaikselt rasvuvad ülekaloraaži tõttu, mitte süsivesikutest põhjustatud rasvade salvestamisest.
Selleks, et toimuks rasvade salvestamine süsivesikute arvelt, peaks olema nendel inimestel igapäevane tegevus süüa korraga mingi ca. 300g süsivesikuid. Mis on ulmeline kogus millega 99% inimestest lihtsalt hakkama ei saaks.
Proovi korraga süüa 500g pastat või 3L Colat lühikese ajavahemiku jooksul. Ning see põhjustab kõigest mõne grammi rasvalisa. Ning ka see vähene rasvalisa põletatakse hiljem ära, kui pole samal päeval tagatud veel lisaks üleüldise kaloraaži ületamine.
Ehk tarbima peaks ulme kogustes süsivesikuid iga päev, väga lühikese ajavahemiku jooksul ning lisaks veel sööma üleliia kaloreid.
No ma ei tea. Ei tundu just tavaolukorrana mida kasutada üldise publiku hirmutamiseks. Et süskarid põhjustavad rasvumist.
Kui sa tõesti suudad iga päev galloni jagu Cocat endale sisse kallata ning pakkide kaupa küpsiseid ja shokolaadi sisse endale toppida, siis sa ka väärid oma pekikuhja.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>***
Kogu minu sõnavõtu mõte oli veidi mõtte-ainet pakkuda kõikidele neile treeneritele, kes kardavad, et mõnikümmend grammi süsivesikuid valel ajal põhjustab rasvumist. Või, et enne magamaminekut tarbitud süskarid lähevad kõik pekiks.
Nii lolli juttu annab leida. Aga kulturistid pole just alati tuntud oma “teadusliku” hariduse poolest.
Kui mnjah – Isegi mitusada grammi puhast suhkrut sul rasvadeks ei kipu minema, siis oleme elimineerinud praktiliselt mistahes olukorra mis tava-inimesel päeva jooksul ette võib tulla. Sportlased oma suurenenud glükogeenivarude ning kasutamisega võivad silmagi pilgutamata vist sisse lasta isegi pool kilo suhkrut korraga, ilma, et rasva grammigi juurde tuleks.
Ja kui tuleb, siis negatiivse kaloraaži puhul põleb ka see ära.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Irw. Paanika.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Liigne kaloraaž põhjustab rasvumist, mitte otseselt ühe või teise Makro-toitainega liialdamine. Asi on väga lihtne, kuid ma pean veidi mõtlema, kuidas seda lihtsustatult ära seletada.
Alates millisest kogusest on liigne kaloraaž liigne, mis põhjustab rasvumist?
Alates millisest kogusest on liigne kaloraaž liigne, mis põhjustab rasvumist?
Igasugune “liigne” kaloraaž põhjustab rasvumist, kui puudub treening. “Liigse” all pean siis silmas mistahes koguseid mida keha ei ole võimeline ära kasutama teatud perioodi jooksul. (Näiteks üks päev – kuna räägime üldiselt siiski päevasest kaloraažist)
Treeningu olemasolul tekib aga olukord, kus “Liigne” kaloraaž võidakse suuremal või vähemal määral ära kasutada lihaste ehitamiseks.
Probleem selle kõige seletamises tekibki sellest, et tegemist pole just kõige lihtsamalt jälgitava protsessiga. Keha sekundeid ei loe millal päev lõpeb ja “ülejääk” rasvadeks salvestatakse või lihasteks tehakse. Tegemist jooksva protsessiga.
Seega on suhteliselt raske öelda, mis kalorite hulk teatud ajahetkel on selline, mis põhjustab rasvumist. Tihti on olukord selline, kus inimese päevakaloraaž on küll suur, kuid makro-toitainete vahekorrad ning ajastamine on selline, et ainevahetuse protsessid mõjutavad ka veel järgmist päeva. Ehk asi muutub veelgi segasemaks.
Aga teaduslike meetoditega on kindlaks tehtud, et mis puutub süsivesikutesse siis on see kogus sinna sadade grammide juurde, alates millest ületab energia sissevool tarbimist ja varude mahutamisvõimet ning ülejääk salvestatakse rasvadena. Sportlaste puhul on see number arvatavasti veelgi tunduvalt kõrgem.
Ehk siis “akuutset” süsivesikute salvestamist rasvadeks kogeme alles tuhandete kalorite tarbimise puhul – ja seda kõike siis praktiliselt ainult süskarite tarbimise puhul Suht ebareaalne olukord enamikele inimestele.
Vähe sellest – akuutne rasvade salvestamine ei oma erilist tähtsust, kui vaatame suuremat pilti ning näeme, et ülejäänud päeva jooksul toidu sissevool puudub ning keha langeb defitsiiti ning põletab üleliigse salvestatud kaloraaži, ning võib päeva lõpuks isegi miinusesse jääda – olgugi, et akuutselt salvestati võibolla väga suures koguses rasvu isegi. (ekstreemne olukord).
*** Seega Rotter… ei oska täpsemini vastata. Kipub selline küsimus olema, et…
Plurium interrogationum / Many questions
This fallacy occurs when someone demands a simple (or simplistic) answer to a complex question.“Are higher taxes an impediment to business or not? Yes or no?”
Igasugune “liigne” kaloraaž põhjustab rasvumist, kui puudub treening. “Liigse” all pean siis silmas mistahes koguseid mida keha ei ole võimeline ära kasutama teatud perioodi jooksul. (Näiteks üks päev – kuna räägime üldiselt siiski päevasest kaloraažist)
Nii, et siis mõnikümmend grammi süsivesikuid valel ajal põhjustab rasvumist. M.O.T.T.
Nii, et siis mõnikümmend grammi süsivesikuid valel ajal põhjustab rasvumist. M.O.T.T.
Kui rasvad, süsivesikud ja valgud ei tekita rasvumist, mis siis veel?
Las Kirp räägib oma kogemustest kuidas ta pärast võistlusi mitu kilogrammi vedelat peale sai.
Loen ja imestan .. Inimesed räägivad kõik sama juttu , aga millegipärast vaidlevad .. keegi loeb ka ? Või ainult kirjutate?
Ehk siis “akuutset” süsivesikute salvestamist rasvadeks kogeme alles tuhandete kalorite tarbimise puhul – ja seda kõike siis praktiliselt ainult süskarite tarbimise puhul Suht ebareaalne olukord enamikele inimestele.
Ma koostan inimestele toitumiskavasid ja alati lasen neil enne ära kaaluda päeva jooksul söödud toidukogused nädala jooksul ning neid siis analüüsinud. Ma ei ole veel kellelgi leidnud, et süüakse üle tuhandeid kcal, ikka paar-kolmsada. Mõnel on piisanud isegi kellaaegade paikapanemisega kehakaalu normaliseerida, ja mõnel paarikümne grammi süsivesiku vähendamisest. See on praktika.
Mida peab valguga koos sööma, et pärisiks söögiisu? Ma teen jätkuvalt trenni, lihas areneb, aga kaal ei alane. Vormist nii palju, et – pekki ikka jagub. Just kõhul. Energiavajadus on koguaeg meeleeetuuu! Söön (halbu) süsikaid meeletus koguses. Ja paisun ka, hoolimata et teen palju trenni. Kogemus! Uskumatult nõrk on ikka iseloom – tahan vormi, aga magusast loobuda ei suuda:D Püüan palju valku süüa.. Samuti ei ole midagi vahel kooli süüa kaasa võtta nii, et lepin koolisöögiga, mis on megarasvane. Mis oleksid mugavad toidud mida karbiga kaasa võtta?
Arvuta oma päevakaloraaž välja ja kirjuta, mida sööd.
Loen ja imestan .. Inimesed räägivad kõik sama juttu , aga millegipärast vaidlevad .. keegi loeb ka ? Või ainult kirjutate?
Minu arust ka. Rotter nagu ei vaidlusta ühtegi minu punkti vaid vaidleb hoopis teise nurga alt.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma koostan inimestele toitumiskavasid ja alati lasen neil enne ära kaaluda päeva jooksul söödud toidukogused nädala jooksul ning neid siis analüüsinud. Ma ei ole veel kellelgi leidnud, et süüakse üle tuhandeid kcal, ikka paar-kolmsada. Mõnel on piisanud isegi kellaaegade paikapanemisega kehakaalu normaliseerida, ja mõnel paarikümne grammi süsivesiku vähendamisest. See on praktika.
Saa aru Rotter, ma ei vaidlusta seda, et inimene võib pekki minna isegi siis, kui sa talle 1g jagu süsivesikuid juurde lisad tema “null” kaloraažile. Ilmselgelt, kui süüa rohkem, kui kulutad siis lähed pekki. See kui kiiresti, sõltubki ülekaloraaži suurusest ja tihedusest.
Asi lihtsalt selles, et Süsivesikud “otse” rasvadena üldjuhul tavaolukordades ei salvestu(vähemalt mitte märkimisväärses koguses). Seega on väär öelda, et süsivesikud või valgud teevad paksuks. Ei tee. See on väär. Ülekaloraaž teeb paksuks. Ning see ülekaloraaž võib tekkida mistahes makro-toitainete vahemikest. Seni kuni kaloraaž ületab tarbitavat, lähed paksuks ning seni kuni ei ületa, võid kasvõi kogu kaloraaži väärtuses suhkrut sisse ajada ning paksuks ei lähe.
Ma hästi ei näe, mida minu väidetes vaidlustamist vääriks?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ühegi makro-toitainega liialdamine ei põhjusta rasvumist, kui seda ei toeta vastav kaloraaž. Ning isegi ülekaloraaži puhul on teatud makro-toitainete salvestamine rasvarakkudesse praktiliselt välistatud. Toimub lihtsalt metabolismi korrigeerimine vastavalt toitainete sissevoolule ning keha reguleerib oma sisemist energiatarvet ja kulutamist vastavalt olukorrale. Muutuvad vahekorrad kui palju kasutab keha üht või teist makrot energiavajaduste rahuldamiseks.
Ma tõsiselt vihkan paljusid Treenereid, kes on lasknud endale aastaid mulle pähe ajada ning käituvad ise samamoodi teistega edasi ning levitavad kuulujutte.
Lihtsalt mõistmatu, kuidas keegi saab nii pealiskaudsete teadmistepagasiga olla, et arvab tõsimeeli, et väljaspool trenni-aega söödud süsivesikud salvestatakse rasvadena kuna kehal pole neid vaja. Kehal on neid ALATI vaja. Süsivesikute kasutamine energiavajaduste rahuldamiseks on pidev. Olenevalt ajahetkest kas suurem või väiksem, aga keha kasutab neid pidevalt. Seega leiab keha neile alati kasutust, kui neid sisse tarbid.
Et ületada keha võimet neid kasutada peaks – nagu juba enne olen öelnud – sisse sööma neid ulmelistes kogustes. Mis ei ole aga reaalne olukord.
Lihtne?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
