Kodujõusaal

Treenin kodus ja olen endale ise ka treeningvarustust meisterdanud, ükski harjutus pole tegematta jäänud.

Kodus lasen sellist muusikat nagu endale meeldib ja kui valjusti tahan (naabrid ei ela ligidal ja nendel on savi)

Ruumi on palju, treenin enda hoovis maja taga. On olemas lõuatõmbamistorud, tõsteplatvorm, kükipuur, pink, raskused, ketid…

Pealegi kodus saan ma paremini keskenduda ja pole segavaid faktoreid, oote-järjekordasid jne. Pealegi kui millegagi ebaõnnestuma hakkan, siis lihtsalt viskan

täie pauguga raskused maha, jõusaalis vist nii´ei teeks, või mis? “>

//aa jah, muidugi raha hoiab ka kokku kui muidu läheks jõusaali peale 10k aastas, siis nüüd 0EEK.

No ma poleks nii öelnud, kui poleks endal kogemusi üksi treenimises.

Võibolla on asi minu inventaris, mis on üsna vähene ja et baasharjutusi teha ei saa (kui siis ainult väikeste raskustega)

Ise arvan, et jõusaalis on juba selline atmosfäär, laseks kasvõi mitu tundi jutti.

Kodus selline lugu, et trenni alustamisega on tihtipeale probleeme ja kuidagi “igav” on üksi teha paar tundi. (ma ei ütle, et jõusaalis käisin lihtsalt juttu ajamas)

Kodus olen nüüd juba aasta treeninud, esialgu oli motivatsioon väga kõrge ja juba paari kuu pärast muutus asi tüütuks rutiiniks, aga jõusaalis pole mul mitte kunagi motivatsioonist puudust olnud.

Aga sellegipoolest soovin teemaalgatajale edu

Ma ei saa ikka aru, kuidas saab mott üksi treenides ära kaduda? Kas see on mingi edevuse värk? No kui läheb igavaks, siis tegeled ju vale asjaga. Küll see asi on kõrvade vahel kinni.

Vaidleks vastu! “>

Oma 18 treeningaasta jooksul on mul olnud korduvalt perioode, kui ei taha, ei jõua, ei viitsi enam… Eriti enne suurvõistluseid ja siis peab endale kogu aeg jalaga p.rsse tampima ja tagant sundima, aga teinekord ei aita ka see. Sellel ajal on koormus maksimaalne ja siis eelistan kindlasti treenida sellises saalis kus on rohkem rahvast ja kui midagi peaks juhtuma, siis on vähemalt keegi, kes abi kutsub.

Kui on rohkem rahvast, siis teinekord tuleb ka selline võistlusmoment peale, mis arengu seisukohalt on muidugi hea.

Endalgi oli mingi aeg kava selline, et käte päev oli kodus hantlitega teha. Kuid samuti ei viitsinud kodus teha ja peab kõik päevad ikka jõusaalis tegema, edevuses asi ei ole, sest ma käin jõusaalis kus hommikuti inimesi tavaliselt ei ole. Kodus on selline teine õhkkond, keskkond kus oled harjunud lõõgastuma jne “>

Mitte et mul endal motivatsiooniga suuri probleeme oleks, aga selles mõttes äkki jõusaal on parem, et mõnikord kui trenni minnes tunend, et ei viitsi täna eriti teha midagi, siis ikkagi teed korralikult ära, sest oled juba oma aega kulutanud ja kohale tulnud ning raha maksnud. Veidi imelik oleks ka teiste silme all lihtsalt paar korda hantlitega vehkida ja siis pesema minna, teed ikka korraliku trenni ära. Samas situatsioonis kodus olles äkki teeks paar liigutust, siis tunned et ei jõua/viitsi täna ja prantsataks tugitooli/diivanile ja vaataks telekast filmi vms, enne tooks köögist midagi söödavat/joodavat ka. “>

Jõusaalis ikkagi mingil määral see motiveerib, et sa pole üksi, teised näevad ja vaatavad, ei taha ju äpu välja näha, teed ikka korralikult. Mõnikord võibolla kui keegi viimaste korduste ajal pilgu su poole pöörab, jõuad 1 korduse rohkemgi kui muidu oleks jõudnud. ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Väga hea, et teema algse mõtte juurde tagasi tüürib. Ja ongi nii, et varustus sõltub suuresti eesmärkidest. Kui eesmärk on tegeleda jõutreeninguga tervisespordi mõttes, kus seatud sihid ei pruugi olla samas sugugi kergesti saavutatavad, siis ei ole tõesti palju kola vaja. Harjutuste valikut hoolega läbi mõeldes saab üsna vähesega hakkama. Ja ei muutu ka tüütuks ja üksluiseks kui oskad kava huvitavalt üles ehitada.