Kiiresti ja aeglaselt imenduvad süsivesikud???
- This topic has 2 replies, 2 voices, and was last updated 21 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Loen siit pidevalt, et juttu on kiiresti või siis aeglaselt imenduvatest süsivesikutest. Hetkel üritasin leida matrejali nende kohta, et mida täpselt tähendab kiire ja aeglane süsivesik, aga ei leidnud või siis ei osand leida
Kas keegi oleks nii hea ja teeks mulle asja selgeks, või siis vähemalt paneks siia mõne aadressi, kust ma seda ise saan lugeda???
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et milllal siis on hea tarvitada kiireid ja millal aeglaseid süsivesikuid??? (ja mis mingi toiduaine on)
Ma väga loodan, et aitate mul targemaks saada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kiired muuhulgas glükoos fruktoos ja saharoos (kiiruse järjekorras)
näited: – ülaltoodud ained pulbrina(müüakse apteekides ja poodides) ehk vees lahustatuna joogiks tarvitamisel, mesi, spordijoogid – isostar, arctic …jne suhkrurikkad mahlad ja joogid, rosinad, kuivatatud puuviljad…..
Aeglased tärklis, maltodekstriin …
näited, leib, sai, kartul
Üldiselt kiireid soovitatakse vahetult peale trenni taastumiseks või ka trenni ajal energia taastamiseks, aeglaseid aga muul ajal toiduga.
Omaette teema on glükeemiline indeks:
Toidus leiduvate süsivesikute lõhustamise kiirus ja tekkiva glükoosi kogus organismis on toiduaineti erinev: osa toitude söömine tõstab vere suhkrutaset kiiresti, osa puhul aga püsib madalam tase pikka aega. Sellist protsessi iseloomustab toiduainete glükeemiline indeks: suure glükeemilise indeksiga toit kasvatab vere suhkrusisaldust kiiresti, väikese indeksiga toit aga märksa aeglasemalt ning tase püsib stabiilne. Muul ajal (välja arvatud peale trenni) tuleks iga toidukorra vundamendiks valida just erinev väikese glükeemilise indeksiga toiduaine (keedetud läätsed või lehtköögivili, värsked õunad ja banaanid, tume rukkileib, veega keedetud kaerahelbepuder, magus mais, aga ka pastatooted, odrakruubid ja kaunviljad). Suure glükeemilise indeksiga on näiteks valgest nisujahust tooted, kartulipüree, maisihelbed ja keedetud valge riis. Need sobivad peale trenni. (glükeemilise indeksi tekst http://www.tervispluss.ee/38781)
Kiired muuhulgas glükoos fruktoos ja saharoos (kiiruse järjekorras)näited: – ülaltoodud ained pulbrina(müüakse apteekides ja poodides) ehk vees lahustatuna joogiks tarvitamisel, mesi, spordijoogid – isostar, arctic …jne suhkrurikkad mahlad ja joogid, rosinad, kuivatatud puuviljad…..
Aeglased tärklis, maltodekstriin …
näited, leib, sai, kartul
Üldiselt kiireid soovitatakse vahetult peale trenni taastumiseks või ka trenni ajal energia taastamiseks, aeglaseid aga muul ajal toiduga.
Omaette teema on glükeemiline indeks:
Toidus leiduvate süsivesikute lõhustamise kiirus ja tekkiva glükoosi kogus organismis on toiduaineti erinev: osa toitude söömine tõstab vere suhkrutaset kiiresti, osa puhul aga püsib madalam tase pikka aega. Sellist protsessi iseloomustab toiduainete glükeemiline indeks: suure glükeemilise indeksiga toit kasvatab vere suhkrusisaldust kiiresti, väikese indeksiga toit aga märksa aeglasemalt ning tase püsib stabiilne. Muul ajal (välja arvatud peale trenni) tuleks iga toidukorra vundamendiks valida just erinev väikese glükeemilise indeksiga toiduaine (keedetud läätsed või lehtköögivili, värsked õunad ja banaanid, tume rukkileib, veega keedetud kaerahelbepuder, magus mais, aga ka pastatooted, odrakruubid ja kaunviljad). Suure glükeemilise indeksiga on näiteks valgest nisujahust tooted, kartulipüree, maisihelbed ja keedetud valge riis. Need sobivad peale trenni. (glükeemilise indeksi tekst http://www.tervispluss.ee/38781)
najs!
- You must be logged in to reply to this topic.