Ketogeenne dieet, ketoos, ketoosi saavutamine, ketoosiseisundi diagnoosimine
- This topic has 161 replies, 51 voices, and was last updated 12 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Leidsin lugedes/uurides sellise artikli:
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=2387
“Tsükliline Ketogeenne Dieet!”
Kas keegi siin on seda proovinud? ja kui on võiks kirjeldada oma tulemusi.
Mina olin selles seisundis oma kaks kuud 2003 aastal ja tulemus on võistlustel selline nagu artikli pildi pealt võid näha. Kahe kuuga võtsin saja kilo pealt alla 80 peale. Enesetunne kirjeldamtult s…t. Kuiv vorm muidugi tuli aga lihased kadusid ka samas nagu kevadine lumi.
Esimese ja siiamaani ainukese dieedi tegin ka ketodieeti. Plussid on sellel see, et kõht on kauem täis ja näljatunne ei kimbuta nii tihti. Lisaks insuliinikõikumisi on minimaalselt. Halb on see, et trennid iseenesest on vääga vaevarikkad, lausa sured sel ajal, sest glükogeenivarud on kogu aeg suht tühjad, mis tähendab ka seda, et vaatepilt peeglist on ka suht tuim. Aga nii kui laadimisi teed paisuvad ka lihased.
Tegin palju vigu tagantjärgi mõeldes. Esiteks langesin võibolla isegi liiga ketoosi. Lõpuks praktiliselt ainuke süsivesik tuli peale-trenni-sheigist. Siis kava kasutasin kogu aeg üht ja sama terve dieedi ajal – põhimõte oli, et suured raskused, baasharjutused ja kuni 5-6 kordust 30-40 sekundiliste pausidega. Lõpu poole viimane kuu kasutasin ka rasvapõletajat Animal Cuts, ta küll mõjus, aga ta ei olnud termogeenne rasvapõletaja, mis võibolla oleks trennid väheke elavamaks teinud.
Ühesõnaga dieeti tegin kolm kuud. Kaalukaotus oli suur ma tean, aga oli plaan kolme kuuga suht kuivaks saada, lihaskaotus võis päris suur olla. Kaotasin 20 kg kolme kuuga. Kaalusin 100, peale dieeti 80. Esimene kuu oli hea, kaal langesin isegi liiga kiiresti, et pidin hoogu maha võtma, hakkasin vaikselt toidukordadel süsivesikuid rasvade vastu vahetama. Teine kuu oli ok, hakkas juba dieeti meenutama, pidin hakkama aeroobset suurendama. Kolmas kuu oli täielik nightmare, kaal ei langenud, tõstsin aeroobset, enesetunne oli kogu aeg sitt, Animal Cuts aitas oluliselt, hakkasin tegema ka laadimisi. Peale dieeti, kui toiduportsud jälle suureks läksid ja süsivesikute kogused kasvasid, tuli õige vorm nähtavale – lihased täitusid glükogeeniga ja muutusid reljeefsemaks.
M.M-i versioon ketogeensest dieedist oli pehmelt öeldse pisut ekstreemne. Enesetunne oli tohutult s*tt, sest mees oli meeletus energiadefitsiidis. Ketogeense dieedi point ei ole aga selles. Saab ka energiat rohkem tarbides, kui kulutades, ketoosis olla. Saladus peitub süsivesikute minimeerimises, mitte toitainete üldises vähendamises. Energiavajadus kaetakse valkude ning rasvadega.
Olen ka ise dieeti edukalt pika perioodi vältel katsetanud ning ei saa öelda, et tulemused ning enesetunne kehvad oleksid olnud.
Fakt on aga see, et lihaskasvuks on süsivesikuid samuti tarvis. Kaalu langetamiseks rasvamassi arvelt on ketogeenne dieet aga väga efektiivne.
Olen siiski arvamusel, et kui seda teha, tuleks kõik nüansid omale hästi selgeks teha, sest muidu pole asjal mõtet. Võite arvata, et oskate toituda vastavalt, kuid tegelikult võite tõest vägagi kaugel olla. Soetage mõni teemat käsitlev raamat ning tehke asi selgeks ja jõudke otsusele, kas viitsite sellega jamada.
Tagasi uudise / artikli juurde
Tõlkinud Janar RückenbergArtikkel käsitleb ketogeense dieedi praktilisi ja teaduslikke aspekte. Mis on ketoos?Ketoos on organismi seisund, kui süsivesikute tase on ekstreemselt madal ning organism hakkab ennast energiaga varustama ketokehadest. Ketoosi defineeritakse kui ketoonide (ketokehade) moodustumist ja ilmumist organismi (vereringesse). Kui organism on ketoosis, tõuseb vere ketokehade kontsentratsioon kõrgemale kui vere glükoosi kontsentratsioon. Ketokehadest saab organismi peamine energiaallikas.Ketokehad on rasvaainevahetuse kaas (kõrval) produkt, na…
1. Huvitav oleks teada, kas eestis saaks mõõta/testida kusagil haiglas seda, kas keha on ketoosis või mitte. Teab keegi miskit selle kohta?
2. Kas on tõene, et kui tarbida rohkem kui 30% valku päevas, siis ketoosi-seisundit ei saavutata?
1. Huvitav oleks teada, kas eestis saaks mõõta/testida kusagil haiglas seda, kas keha on ketoosis või mitte. Teab keegi miskit selle kohta?2. Kas on tõene, et kui tarbida rohkem kui 30% valku päevas, siis ketoosi-seisundit ei saavutata?
Nr-1 Ei tea.
Nr-2 Tõenäosus on kindlasti tunduvalt väiksem.
1. Huvitav oleks teada, kas eestis saaks mõõta/testida kusagil haiglas seda, kas keha on ketoosis või mitte. Teab keegi miskit selle kohta?2. Kas on tõene, et kui tarbida rohkem kui 30% valku päevas, siis ketoosi-seisundit ei saavutata?
Apteekides peaks olema müügil pulgad millele urineerides peaks teada saama, kahjuks täpset nimetust ei tea.
(Kui õhtul meelde tuleb saan tiba targemate käest järgi küsida täpsemalt.)
Apteekides peaks olema müügil pulgad millele urineerides peaks teada saama, kahjuks täpset nimetust ei tea.(Kui õhtul meelde tuleb saan tiba targemate käest järgi küsida täpsemalt.)
Uriini baasil testimine siis. Oletasin, et pigem vereanalüüsi kaudu tehakse. Kui viitsid üle küsida, oleks hea kuulda.
Sain juba Bonsunalt vastuse siit, millest sain kinnitust, et tundub tõene jah, et mida rohkem valku on, seda väiksem tõenäosus ketoosi jaoks.
Ühest foorumist lugesin, et kui valku on omajagu ikka, nimelt rohkem kui 30% menüüs, siis ketosse asi ei lähe, ja tegin järelduse, et lihas-kasvatuseks keto hea pole, aga mainiti just 30%, siis seetõttu küsin üle siit. Keelgil veel mingeid mõtteid-teadmisi on, siis kuulaks hea meelega veel sel teemal.
1. Huvitav oleks teada, kas eestis saaks mõõta/testida kusagil haiglas seda, kas keha on ketoosis või mitte. Teab keegi miskit selle kohta?2. Kas on tõene, et kui tarbida rohkem kui 30% valku päevas, siis ketoosi-seisundit ei saavutata?
Ketoosi seisund on mingis mõttes kaheti mõistetav. Esimene kergem tunnus on see kui higistamisel eritub ammoniaagi(nuuspiirituse) laadset haisu. Et sellesse seisundisse jõuda läheb üldjuhul aega vähemalt 2 nädalat, kui päevane süsivesikute kogus ületa rohkem kui 20-30 grammi (aga eks see aeg ole ka individuaalne natuke). Põhimõtteliselt on tegu mürkainetega mis tekib siis kui keha hakkab energiat ammutama olulises koguses valkudest. Juba “edasijõudnute” seisund on see kus hakkab tekkima hapniku puuduse tunnus(hakkad õhku ahmima nagu astmahaige) kuid tegelikult on see kaitsereaktsioon. Kolmas etapp on surm
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Negatiivseid külgi on väga palju. Loetlen peamised: lihaste kadu, nõrkus, peapööritus, unustamine, kerge ärrituvus, suhtlemisvajadus null, naise vajadus null jne. Olen ise 2003 aasta Eestikateks valmistudes läbi teinud selle variandi kus 2 kuuga võtsin siis alla 20 kilo. Tulemus kuiv aga ilma lihasteta nagu vinnutatud särg.Uriini baasil testimine siis. Oletasin, et pigem vereanalüüsi kaudu tehakse. Kui viitsid üle küsida, oleks hea kuulda.Sain juba Bonsunalt vastuse siit, millest sain kinnitust, et tundub tõene jah, et mida rohkem valku on, seda väiksem tõenäosus ketoosi jaoks.
Ühest foorumist lugesin, et kui valku on omajagu ikka, nimelt rohkem kui 30% menüüs, siis ketosse asi ei lähe, ja tegin järelduse, et lihas-kasvatuseks keto hea pole, aga mainiti just 30%, siis seetõttu küsin üle siit. Keelgil veel mingeid mõtteid-teadmisi on, siis kuulaks hea meelega veel sel teemal.
Keto seisund saavutatakse tavaliselt selliste makrodega: 65% rasva, 30% valku, 5% süsikaid.
Testimiseks on olemas Ketostix, mis ka Eestis saadaval.
Lihasmassi kadu ei teki muidu selle allika järgi:
Allikas: http://www.struktuur.net/marten/sport/Ketogeenne%20dieet.pdf
Enamikul juhtudel ketogeenne dieet ei põhjusta kvaliteetse lihasmassi vähenemist. Tegelikkuses onketokeenne dieet isegi lihastsäästvama iseloomuga kui kõrge süsivesikutega dieet, tingituna
ketoosiseisundis tekkivast suurtest ketokehade ja rasvhappe varudest. Vajadust hakata lihast “lõhkuma”
ja energiaks muundama, lihtsalt ei teki.
Kuid kui on kogemusi, et lihasmass kaob, siis ilmselt võib ta siiski kaduda.
(Oskab keegi arvutada, kui 30% valke on menüüs, siis mitu grammi valku kehakilogrammi kohta tuleb? Kuidas see arvutusvalem võiks olla, kui isiku kaaluks on (muutuja) K kilogrammi ja kaloraashiks päevas (muutuja) E kcal? Kui keegi viitsib valemi kirja panna minu eest siis suur tänu!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Konstandi 30% võiks asendada muutujaga P…)Lihasmassi kadu ei teki muidu selle allika järgi:Allikas: http://www.struktuur.net/marten/sport/Ketogeenne%20dieet.pdf
Kuid kui on kogemusi, et lihasmass kaob, siis ilmselt võib ta siiski kaduda.
(Oskab keegi arvutada, kui 30% valke on menüüs, siis mitu grammi valku kehakilogrammi kohta tuleb? Kuidas see arvutusvalem võiks olla, kui isiku kaaluks on (muutuja) K kilogrammi ja kaloraashiks päevas (muutuja) E kcal? Kui keegi viitsib valemi kirja panna minu eest siis suur tänu!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Konstandi 30% võiks asendada muutujaga P…)Marsilt oled või ? Kes see teab palju sul valke menüüs on ja kes see teab palju sa kaalud ja üldse mis seal keerulist on arvutada ? Muidugi kui sa ei tea palju 1 gramm valku, süsivesikuid ja rasva kaloraazilt on siis tõesti pead abi paluma : ) Tobe oleks sellises olukorras sulle anda kala, ma annan parem õnge ja arvuta ise:
1 gramm rasva = 9,3 kcal
1 gramm valku = 4,1 kcal
1 gramm süsivesikut = 4,1 kcal
(Marsilt peatuse lähedal asun asun, Tondil, bussid 23 ja 23A.)
Päevane kaloraash E=3000kcal
Valku päevasest kaloraashist P = 30%
Kaal K=80kg
valgu kogus kcal-s: 3000kcal * 30/100 = 900kcal valku. (E*P/100)
valgu kogus grammides: 900kcal / 4.1kcal= 219g valku. (E*P/100)/4.1
valgu kogus kehakilogrammi kohta: 219g/ 80kg = 2.7 gr valku keha kilogrammi kohta. ((E*P/100)/4.1)/K
valku keha kilogrammi kohta = ((E*P/100)/4.1)/K.
2.7gr valku kehakilo kohta siis 80kg inimese juures, kes sööb päevas 3000kcal ja sellest 30% moodustab valk.
Ma ei tea, kas arvutus-valem on õige, miskit sellist valemit mõtlesin igatahes, tundub, et valem on vist vale, peab uuesti läbi mõtlema, arvasin kohe, et ei oska arvutada.
Maks vist suudab siiski vähem energiat talletada, kui siin mainiti:
http://www.healthline.com/hlbook/nut-carbohydrate-metabolism
Humans can store approximately 350 grams (1,400 kilocalories) in the form of muscle glycogen, an additional 90 grams (360 kilocalories) in the liver, and a small amount of circulating glucose in the blood (~5 grams, or about 20 kilocalories). The larger the muscle mass, the greater the potential glycogen storageSee maksa kapatsiteedi teema aga on eraldi teema juba, samamoodi nagu too valemi teema mul.
Põhilisele kahele küsimusele sain juba teiepoolsed arvamused kuulatud, väga tänuväärt.
Monkeymon- väga informatiivne hea postitus!
Selleks, et ammoniaagi haisu higistades saada (ketoosi tunnus) ja et Ketostix registreeriks keto-kehade olemasolu uriinis ( teine ketoosi tunnus) ei ole küll 2 nädalat vaja. Ketoosi läheb keha kohe kui maksa glükogeeni varud on ammendatud, maksa mahub ~400g väärtuses glükoosi..nii et tee aeroobnne/jõutreening mis kulutab suures osas süsivesikuid (400g*4kcal=1600kcal) ja ära 1 päev süsivesikuid söö (et maksa tagasi ei laeks) ning oledki ketoosis, ehk siis keha hakkab glükoosi puudusel rasvast saadud ketokehasid tarvitama energiaks.sinu juttu lugedes ei usu, et sa kunagi korralikult ketoosis oled olnud. USA-s püsivad lapses mitu aastat ketogeense dieedi peal ei hingelda neist keegi õhupuuduses, sellel on pigem anti-depressandi toime, hea chill tunne.
kui pideval suuri valgu koguseid süüa, siis lihtsalt tiksud ketoosist sisse-välja. PM low-cab..sellepärast on enesetunne sul kehv.
kui aju ja lihased on korralikult üle läinud keto-kehade kasutamisele on enesetunne ülichill, keskendumine hea ja rasv põleb vuhinal.
Ketoos on lihas-kao eest kaitsev,,,juhul kui ei tee ketoosis olles palju anaeroobset…(anaeroobse trenni jaoks on valk /süsikaid vaja) nii et jah LIHASTE kasvatamiseks ketogeenne dieet ei kõlba..aga rasvakihi mahavõtmiseks, samal ajal lihast säilitades on väga hea.
the liver converts fat into fatty acids and ketone bodies. The ketone bodies pass into the brain and replace glucose as an energy source. When the body produces ketone bodies—a state known as ketosis—this has an anticonvulsant effect.[1]
Ketone bodies are three water-soluble compounds that are produced as by-products when fatty acids are broken down for energy in the liver and kidney. They are used as a source of energy in the heart and brain. In the brain, they are a vital source of energy during fasting. Although termed “bodies”, they are dissolved substances, not particles.
The three ketone bodies are acetone, acetoacetic acid, and beta-hydroxybutyric acid, although beta-hydroxybutyric acid is not technically a ketone but a carboxylic acid.
Both acetoacetate and beta-hydroxybutyrate are acidic, and, if levels of these ketone bodies are too high, the pH of the blood drops, resulting in ketoacidosis.
This happens in untreated Type I diabetes (see diabetic ketoacidosis), and also in alcoholics after binge drinking, subsequent starvation, and the alcohol-induced impairment of the liver’s ability to generate glucose by the process of gluconeogenesis (see alcoholic ketoacidosis).
Normaalsel inimesel (kel ei ole diabeeti) ei saa ketokehade tase tõusta nii kõrgele et see mingit ohtlikku mõju avaldaks, va juhul kui sa ainult näljutad ennast, aga ketogeenne dieet ei ole näljutamine, vast 80-90%kalori defitsiidis , seda küll ei juhtu. Teiseks peaks olema tugev dehüdratioon–vedeliku puudus. Epilepsia haigetel piiratakse seetõttu vedeliku tarbimist et saada kõrgem ketokehade konsentratioon, aga inimesel kes lihtsalt taha brasva põletada ei pea vedeliku tarbimist piirama. Rasv põleb ketoosis olles nagunii topelt kiirusega, lihtsalt uriinis on lahjem ketokehade konsentratioon..
geez
Ma ütlesin seda, et läheb aega 2 nädalat kui tundma hakkad spetsiifilist lõhna, mitte et varem ei jõuaks seisundisse. Teiseks mida seal uskuda, et ma pole selles seisundis olnud kui ma just eelnevalt kirjutasin, et olin 2 kuud. Sa kirjutad siia mingilt saidilt tõlgitud teksti ise selles olukorras olemata. Ole hea mees ja tee see läbi, siis väidad vastupidist arvan. Ei ole ülihea tunne ja ei mole kerge olla jne. Huvitav miks siis kulturistid nii ei valmistu, kui see on nii lihtne ja effektiivne jne.
- You must be logged in to reply to this topic.