Kehalise kasvatuse eksam

Miks mul ei old sellist keka õpsi nagu Oskar

Rück selleks meheks, kes ainuisikuliselt kehalise kasvatuse riikliku õppekava koostab!!!

Sest sa käisid samas koolis kus minagi ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Õnneks tüdrukutel olid veidi karmimad õpetajad (nagu Eva Kuningas ja Jaana Junson) ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jah, üritan tõepoolest õpilastele pakkuda võimalikult mitmekesist tegevust, õigemini tegevusi seinast seina. Tunnid üritan hoida mitmekesised ja huvitavad, harjutusvara naljalt veel kordunud ei ole. Kõik see nõuab muidugi tahtmist, mõtlemist ja ettevalmistamist, kuid ei ole hullu, huvitavat tundi on ka ise huvitav läbi viia. Samas, oleks see vaid nii, et kõik rahul oleks, kaugeltki mitte. Lastevanematega tuleb tihti kokku puutuda ja rääkida. Üritan oma tunnid teha huvitavaks, üritan olla paindlik õpetaja, kuid ikka on alati neid, kellele midagi ei meeldi. Seda ütlen muidugi ära, et mina kuulnun nende õpetajate hulka, kes teeb ka arvestusi. Pange tähele, ma ei räägi normatiividest (a la pead 5 jaoks palli viskama 35 m), vaid arvestuslikkudest nõuetest, ülaltsöödu arvestus (söötmine kordade peale enda kohale), korvpalli põrgatamise arvestus jne. Arvan, et teisiti ei ole võimalik, mingisuguse PÜÜDLIKKUSE peale ei ole võimalik hindeid panna. Lapsed on selleks liiga head näitlejad ja manipulaatorid.

Korvpalli põrgatusarvestus näiteks mul eelmisel aastal oli selline:

Lihtne, kuid geniaalne. On vinge vaatepilt, kui 5 – 6 klassi tüdruk saab sellise 8 driblimise selgeks ja laseb palliga nagu ise tahab. Nii 3, 4 kui 5 jaoks on välja töötatud ajad. Ja saavad selgeks ja lasevad ja on omal ka hea meel, et sellise huvitava asjaga on hakkama saadud. Aga ikka, algul on vigisemist muidugi palju. Samas on tegevust, tekib motivatsioon ja on hiljem endal ka hea meel. Loomulikult on selle (selliste arvestuste) õppimiseks antud alati aega. Tavaliselt tutvustan arvestusnõudeid veerandi algul ja nendega tegeleme teiste harjutuste kõrvalt terve veerandi, on ka harjutamise ajad, vastamine alles veerandi lõpus. Aga eks norida saab igatpidi jällegi. Kasvõi seesama põrgatusarvestus, oli “tarku”, kes väitsid, et mida sellisest asjast teha, see ei ole mängulise loomuga. No andke andeks kui laps ei oska palliga kohapealgi põrgatada, siis mida sa temalt veel liikumiselt saad nõuda. Samas, sel aastal on arvestused sees ka juba liikumiselt ja kahe palliga – ei vinged asjad on need sellised harjutused. Olen ka ise neid harjutanud ja teinekord õhtuti nii pool tunnikest või tunnike palliga põrgatada on hea aeroobne ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>).

Miks ma arvestuslikke nõudeid selgelt pooldan, seda lugege siit:

http://www.rakkeg.ee/Hindamisest_keh.kasv.php

Põhjendus on pikk, aga see eest põhjalik. Lugege kindlasti, kes viitsib!!!

Uueks asjaks võib kindlasti pidada seda, et küsin õpilastelt ka lihaseid ja nende paiknemist, seda juba alates 5. – 6. klassist. Seda väga lihtsustatult:

Lihased ja nende funktsioonid

SÄÄRELIHASED

Sirutavad hüppeliigesest labajalga – asuvad sääre tagaküljel.

REIE NELIPEALIHAS

Sirutab säärt – asub reie esiküljel.

REIE KAKSPEALIHAS

Painutab säärt – asub reie tagaküljel.

TUHARALIHAS

Viib reit taha ja sirutab ülakeha.

SELGROO SIRGESTAJA

Sirutab lülisammast (keha) – asub selja alaosas.

SELJALAILIHAS

Osaleb kõikidel tõmbamisliigutustel (tõmbamised ülalt, eest, alt) – asub selja kesk – ja ülaosas.

TRAPETSLIHAS

Tõmbab õlgasid tagant kokku, õlgade kehitamine – asub selja ülaosas keskel kaela all.

DELTALIHASED

Tõstavad käsi ja eemaldavad kehast käsi, üles surumine – asuvad õlgadel.

RINNALIHASED

Osalevad kõikides surumisliigutustes – lamades surumine, seistes üles surumine (valdavalt õlad), rööbaspuudel surumine – asuvad rindkerel. Plaksutamisliigutus.

KÕHUSIRGLIHAS

Painutab lülisammast, painutab ülakeha alla või tõstab jalgu üles – asuvad kõhul.

BIITSEPS

Painutab küünarvart – asub õlavarre esiosal.

TRIITSEPS

Sirutab küünarvart – asub õlavarre tagaküljel.

RANDME PAINUTAJAD JA SIRUTAJAD

Asuvad küünarvarrel – painutavad ja sirutava labakätt ja sõrmi.

Ma seda teen??? Sellepärast, et vaadake õppeprogrammis on küll sees venitusharjutused, jõuharjutused jne, kuid kuidas on võimalik teha venitusharjutust mingile lihasele, kui sa ei tea, kus see asub ja mida ta sinu kehas ikka liigutab? See on iseenesest väga lihtne töö, nad näitavad mulle kus lihas asub ja mis on tema põhifunktsioon. Ja asi toimib…BIITSEPS EI VÕRDU ENAM MUSKEL!!! Vot nii on lood!!!

Awesome!

Ainus asi, mida ma üldiselt muudaks kekas, oleks see, et õpetaks funktsionaalset enesekaitset ja jõusaalitreeningut-jooksmist-ratast-uisku-suuska rohkete pallimängude ja põhjalikuma kergejõustiku asemel.

Olgem ausad – paljud peale 20ndat eluaastat leiavad tee pallisaali võrreldes nendega, kes jooksevad-muud aeroobset teevad või jõusaalis käivad?

Enesekaitset sellepärast, et see on fun ja kunagi võib ära kuluda…

10nda klassi õpilane oskab vastata sellistele küsimustele?

Sportliku kallakuga kool?

Õpilane peaks oskama vastata sellistele küsimustele, mis tunnis läbi võetud on. Kui 10. klassis on sellised asjad läbitud, siis loogiline, et ta peaks seda ka oskama (kui õppida on viitsinud). Selleks ei pea olema sportliku kallakuga kool, kuna tunnid on paljuski õpetaja kokku panna (vastavalt õppekavale muidugi + veidi veel ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ). See, kui mõni õpetaja ainult korv- või jalgpalli mängida laseb, näitab ainult õpetaja ebapädevust ja laiskust.

Mina isiklikult oleks õnnelik olnud, kui mul oleks olnud selline kehalise kasvatuse õpetaja nagu hr. Rückenberg. Arvatavasti oleks ma hetkel siis kehalise kasvatuse õpetaja… mitte saksa keele oma