Kehalise kasvatuse eksam

Iga kool valib ju ise selle eksami sisu,niiet raske öelda,mis temas konkreetselt koosneb ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma arvan,et kui sa õpetajalt küsid väikseid vihjeid,siis saad teda küll,samas vaevalt keegi haridusministeeriumist ütleb,mis mata eksamil tuleb ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (ok,see ei puutunud teemasse)

Meil oli vist 3erinevat piletit,mille vahel sai valida..räägin siis Tartu Kivilinna Gümnaasiumist.Teooria osa oli vist 30 või 40%.(Ajalugu,määrused jne.)

Meie piletis olid võrkpalli servid 5tükki(üle võrgu kindlasse kohta),kuulitõuge,1000m jooks,rinnalt surumine max ja võibolla oli midagi veel,võibolla lõuatõmme vms.

Ehk siis üritatakse ikka võtta igast valdkonnast midagi:pallimäng(tehnika),jooks(vastupidavus),jõud(maksimum) ja teooria(ajulihas ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ).

Midagi nii võid arvestada,ma usun

Olen ise kehalise kasvatuse õpetaja. Eksamit olen teinud 8. klassis, paar aastat tagasi üks poiss tegi. Eksam on väga mitmepalgeline, on teooriat, on praktikat. Samas, 12. klassi eksam kehalises kasvatuses ei ole üldse kerge, ei pruugi olla. Vähemalt siis, kui seda minuga teha ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)). Kui teie õpetaja on tasemel, siis gümnaasiumi kehalise kasvatuse programmi kuuluvad kõik järgnevad asjad:

TEOREETILISED TEADMISED ISESEISVAKS SPORTIMISEKS. Sportlik ettevalmistus ja treening. Sportliku treeningu põhimõtted, harjutamismeetodid. Kehaliste koormuste planeerimine, harjutamise maht ning intensiivsus. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised erinevatel rahvaspordialadel. Kehaliste harjutuste mõju organismile. Arstlik kontroll ja enesekontroll. Pulsi- ja vererõhunäitajad puhkeseisundis, tööl ja taastumisprotsessis. Kehakultuur ja sport ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.

Need, mis olen esile tõstnud, valmistavad reeglina kõige suuremat peavalu.

Lisaks käsitlen gümnaasiumis erinevaid kehalisi võimeid, räägime hapnikutarbimisest, lihaskiududest, vastupidavusest jne. Võin sulle näitena siia üles panna meie kooli 10. klassi teooria osa A variandi küsimused:

Töö teemal sporditreeningu printsiibid: variant A

1. Milles seisneb superkompensatsiooni peamine fenomen?

2. Nimeta 4 sporditreengu pikaajalist efekti?

3. Milles seisneb hüperplaasia?

4. Millistel intensiivsustel kasutatakse energiaks glükogeeni ja millistel intensiivsustel kasutatakse energiaks organismi rasvavarusid?

5. Selgita kuidas määratlevad treeningkoormuse efekti treeningu intensiivsus, treeningharjutuse iseloom ja korduste arv?

6. Too välja vähemalt kolm aspekti, mida põhjustab vastupidavustreening lihastes ja organismis?

7. Kas laktaadi kontsentratsiooni suurenemine pärast kehalise tegevuse algust klassifitseerub sporditreeningu lähima või pikaajalise efektina?

8. Millise treeningmeetodiga sarnaneb jalgpalli mäng kui tegevus?

9. Millise kahe peamise parameetriga on võimalik reguleerida treeningkoormuse mõju inimorganismile?

10. Millises taastumise faasis peaks toimuma treening, et see oleks efektiivne?

11. Defineeri mõiste SPORDITREENINGU EFEKT?

12. Mis määrab organismi poolt eelistatava energiaallika?

13. Kumb esineb ennem, kas hüperplaasia või hüpertroofia?

14. Nimeta viis peamist treeningkoormuse efekti määratlevat tegurit?

15. Too välja kaks peamist tingimust superkompensatsiooni toimumiseks?

16. Kuidas määrab puhkeintervallide kestus treeningkoormuse efekti?

17. Kas südame löögisageduse suurenemine treeningut tehes on läim või pikaajaline treeningust tulenev efekt?

18. Kuidas tekib treenitus?

19. Kas lihaste ümbermõõtude muutumine pärast treeningu alustamist klassifitseerub sporditreeningu lähima või pikaajalise efektina?

20. Mis on ühtlusmeetodi peamine tunnus?

See on meie koolis minu poolt gümnasistidele esitatavatest 6 – st teoreetilisest tööst vaid üks näide. Vot selliseid asju peaks juba gümnaasiumis kehalise kasvatuse teooria osas käsitlema.

…ja mina olen oma koolis sellepärast range, paha ja igav, et rõhutan perfektse altsöödu ja ülaltsöödu tähtsust ja selle omandamist. Kuigi ma ei ole ise teab mis võrkpallur, tean väga hästi, mida on vaja, et mingigi mäng saaks üldse toimuma. Kui põhielemente (altsööt, ülaltsööt, pallingud, pallingu vastuvõtmine) ei valda, siis ei tasu isegi mitte küsida, et “kas mängime ka”, ründelöögist ei ole mõtet üldse rääkida ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)). Kui ikka jalgadega maast lahti hüpata ei suuda, siis ei ole seda (ründelööki) võimalik üldse teha. Kõik tahavad mängida, samas 8 õpilast 10 – st ei suuda pallile reageerida ja seda vastu võtta ka siis, kui pall vaid meeter maad eemale võ kõrvale maha kukub. Palju küsitakse, et miks me teeme harjutusi, miks me ei mängi??? No tule taevas appi eks, kui punktid tulevad (võrkpallis) ainult võrku või out´i servitud ebaõnnestunud pallingutest, siis see ei ole mäng. Aga üritan siin (oma koolis) selle kallal töötada.

Oskar, kui see saladus pole, mis koolis sa õpetad? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> su tund tundub huvitav olevat. Minu koolis piirdutakse vaid korvpalli ja hinnetele asjade tegemisega (ennem seda eriti õpetussõnu pole. väga pinnapealselt)

Miks mul ei old sellist keka õpsi nagu Oskar ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Rück selleks meheks, kes ainuisikuliselt kehalise kasvatuse riikliku õppekava koostab!!!

minul oli hea kehalise õpetaja. käisin keskkoolis trennis ja mind ei piinatud tüütute kehalise tundidega. tegime kokkuleppe, et teen nn hindelised katsed ära kindlatel päevadel veerandi/poolaasta lõpus ning kuna kehaline oli viimane tund, siis võisin lahkuda koolist ja trenni minna.

ning kahjuks mingit teooriat üheski tunnis meile ei räägitud – polnud kavaski, kõik tunnid olid kas jooksmine, jalgpall, korvpall vmt tegevused.