Kas venitada on üldse vaja?
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Uudiste ja artiklite järelkaja » Kas venitada on üldse vaja?
- This topic has 61 replies, 22 voices, and was last updated 12 years tagasi by
mikk2222.
-
AutorPostitused
-
aprill 18, 2012 at 11:29 e.l. #136804
gmaster
MemberAh jaa, ma ytlen ka seda, et ka siit on paar korda läbi käinud erinevad compartment syndroomid, mis 6nneks minu venitussoovitustega on lahenenud. Tekkinud just j6utreeningul.
Minul ses suhtes suht yksk6ik kas teete dynaamiliselt, staatiliselt, ringutate v6i kasv6i ballistiliselt, aga veresoonkonna seisukohast langetab venitamine verer6hku ja neuraalkoe seisukohast tekitab närvide ymber ruumi. Just selle ruumi vähenemine v6ib tekitada vägagi ebameeldivaid symptomeid, kuni selleni, et ei suudeta lusikatki käes hoida. m6tlemisainet.
Ja Arch: see, et sina midagi peale trenni vajadust teha ei näe, ei tähenda et (teised ka) midagi ka tegema ei peaks. Loe eelmist lauset.
aprill 18, 2012 at 12:37 p.l. #136635Archangel
MemberAh jaa, ma ytlen ka seda, et ka siit on paar korda läbi käinud erinevad compartment syndroomid, mis 6nneks minu venitussoovitustega on lahenenud. Tekkinud just j6utreeningul.
Minul ses suhtes suht yksk6ik kas teete dynaamiliselt, staatiliselt, ringutate v6i kasv6i ballistiliselt, aga veresoonkonna seisukohast langetab venitamine verer6hku ja neuraalkoe seisukohast tekitab närvide ymber ruumi. Just selle ruumi vähenemine v6ib tekitada vägagi ebameeldivaid symptomeid, kuni selleni, et ei suudeta lusikatki käes hoida. m6tlemisainet.
Ja Arch: see, et sina midagi peale trenni vajadust teha ei näe, ei tähenda et (teised ka) midagi ka tegema ei peaks. Loe eelmist lauset.
Arusaadav, arusaadav.
Lootsin lihtsalt, et sul on veidi lugemismaterjali käepärast – enamat, kui see üks raamat. Aga pole häda, ma kuulan maad su väidete kohta ning siis otsustan, kas laisklen edasi või on piisavalt põhjust sipelda.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aprill 18, 2012 at 12:50 p.l. #136621gmaster
MemberÄra muretse, ma olen selle kohta rohkem lugenud kui yhe raamatu, ja minu jaoks on siin lugemismaterjali terve seinatäis, ma digitaalselt neid väga lugeda ei viitsi ja ka kättesaavadus on kehva.
Ja uuring pole sama mis raamat. Niiet…
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aprill 18, 2012 at 1:04 p.l. #136617maleva
MemberEks selle venitamise ja ka süvalihaste treenimisega on nii, et enne tegema ei hakata, kui oma nahal probleeme tunda pole saanud…
aprill 18, 2012 at 2:16 p.l. #136609SKG
MemberEnda seisukohast ei julgeks kyll enam venitust naiteks peale rasket saaretrenni vahele jatta. Olen saareluuymbrise poletikku nooremana juba korduvalt podenud, enam ei taha. Igatahes peale venimtamise sissetoomist treeningkavasse kadusid ka probleemid perioosiga.
aprill 18, 2012 at 2:25 p.l. #136606gmaster
MemberEnda seisukohast ei julgeks kyll enam venitust naiteks peale rasket saaretrenni vahele jatta. Olen saareluuymbrise poletikku nooremana juba korduvalt podenud, enam ei taha. Igatahes peale venimtamise sissetoomist treeningkavasse kadusid ka probleemid perioosiga.
periost, periostiidiga mõtlesid ilmselt
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga jällegi, väga valiidne punkt.
aprill 18, 2012 at 2:36 p.l. #136598SKG
Memberperiost, periostiidiga mõtlesid ilmselt
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga jällegi, väga valiidne punkt.
Jah, seda motlesin.
aprill 18, 2012 at 3:05 p.l. #136555gmaster
MemberMidagi leidsin, seonduvalt siis siis eelpool mainitud compartment sündroomiga.
Loodan et selle kohta ma viidet otsima ei pea, et venitus parandab perifeerset verevarustust, seda võite igast korralikumast meditsiini või spordifüsioloogia raamatust lugeda. Seega, kui venitate peale treeningut, parandate perifeerset verevarustust ja verevoolu, hoides ära järgmise:
http://en.wikipedia.org/wiki/Compartment_syndrome
When compartment syndrome is caused by repetitive use of the muscles, as in a cyclist, it is known as chronic compartment syndrome (CCS).[7][8] This is usually not an emergency, but the loss of circulation can cause temporary or permanent damage to nearby nerves and muscles. One cause of compartment syndrome is through exercise called Chronic Exertional Compartment Syndrome. According to Touliopolous, CECC of the leg is a condition caused by exercise which results in increase tissue pressure within a limited fibro – osseous compartment – muscle size may increase by up to 20% during exercise (Touliopolous, 1999) When this happens pressure builds up in the tissues and muscles causing tissue ischemia (Touliopolous, 1999).
Loodan et oli piisavalt teaduslik ja tõenduspõhine
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks kõik oleneb mis seisukohast vaadata. Mina vaatan meditsiinilisest seisukohast ja selles on kindlasti rohkem faktoreid kui see, kas jõud vähenes või mitte, sellised protsessid võivad areneda väga kaua ja seepärast ei mahu nad ilmselt osade uuringute raamidesse, neid ei märgata, kui neid ei otsita (uuring sooritusvõime seisukohast) või on neil hoopis sellised sümptomid, mis ilmnevad, aga aetakse hoopis millegi muu kaela..
aprill 18, 2012 at 6:10 p.l. #136074Mart Muru
MemberSeega, kui venitate peale treeningut, parandate perifeerset verevarustust ja verevoolu, hoides ära järgmise:
Kas venitamise all mõtled staatilist hoidmist nagu 30s jms?
aprill 18, 2012 at 7:16 p.l. #136012gmaster
MemberKas venitamise all mõtled staatilist hoidmist nagu 30s jms?
No ütleme nii, et erinevate venitusmeetodite mõjud siiski suuremal või vähemal osal kattuvad.. klassika on jah 20-30 sek, aga üldiselt ma ütleks, et kui liikumisulatus suureneb, siis on juba ilmselt see compartmentisisene rõhk langenud ja verevarustus paranenud. Niiet kui sulle rohkem meeldib dünaamilisi teha, siis ma ei ütle, et see on vale. Lihtsalt staatilisel peaks olema ka närvisüsteemi rahustav toime lisaks kõigele muule..
Läbi närvisüsteemi muutub lihase võnkesagedus ja hooldamata lihasel see tõuseb, viidates vigastuse tekke ohule.
aprill 18, 2012 at 8:08 p.l. #135920Archangel
MemberNo ütleme nii, et erinevate venitusmeetodite mõjud siiski suuremal või vähemal osal kattuvad.. klassika on jah 20-30 sek, aga üldiselt ma ütleks, et kui liikumisulatus suureneb, siis on juba ilmselt see compartmentisisene rõhk langenud ja verevarustus paranenud. Niiet kui sulle rohkem meeldib dünaamilisi teha, siis ma ei ütle, et see on vale. Lihtsalt staatilisel peaks olema ka närvisüsteemi rahustav toime lisaks kõigele muule..
Läbi närvisüsteemi muutub lihase võnkesagedus ja hooldamata lihasel see tõuseb, viidates vigastuse tekke ohule.
Kui kogu saalitreening hõlmab täis ROM’iga liigutusi igas harjutuses + lõppfaasis hoitud venitusmomenti, kas sinu arust on ka mingit positiivset mõju sellisel juhul peale trenni lisa-venitamisel?
Sest enda trennides kasutan igas harjutuses võimalikult suurt amplituuti ning kasutan lõppfaasis venitusmomenti veel lisaks.
aprill 18, 2012 at 8:38 p.l. #135851matroxx
MemberOlen ise ka katsetanud ning vähemalt tundub,et selline klassikale venitamine nii umb kuni 40 sekundit peale trenni on aidanud kiiremini taastada ning on hiljem puhanum tunne.
Samas võib üks tugevam staatiline venitus peale rasktet jõu või sprindi trenni olla üsna ebameeldiv ning liigselt kurnav kuidagi.Räägin isiklikust kogemusest.
Võibolla oleks peale raskemat treeningut targem keskenduda lihaslõdvestamisele ning venitada tugevamalt ehk järgmine päev mil taastavam,tehnilisem treening??
aprill 18, 2012 at 8:48 p.l. #135833gmaster
MemberKui kogu saalitreening hõlmab täis ROM’iga liigutusi igas harjutuses + lõppfaasis hoitud venitusmomenti, kas sinu arust on ka mingit positiivset mõju sellisel juhul peale trenni lisa-venitamisel?
Sest enda trennides kasutan igas harjutuses võimalikult suurt amplituuti ning kasutan lõppfaasis venitusmomenti veel lisaks.
See, mis sa teed, pole tegelikult “venitus”, kuna lihas on töös. Vain ütleb selle kohta näiteks, et sellises situatsioonis saavad venida ainult kõõlused.
Teed oma “venituse” ära ja siis järgmise, üles lükkava liigutusega ajad need samad lihased jälle pingesse.
Muidugi oleneb väga palju harjutusest ja kuidas gravitatsioon mängib. Rinnalt surumises ajad pingesse, kui kangi ära paned, aga näiteks biitsa harjutuste puhul saab ilmselt venitusest rääkida küll allfaasis, triitsa harjutustes osades jääb üks osa pingesse, näiteks plokil.
aprill 19, 2012 at 2:36 p.l. #135386Mart Muru
MemberKas lihase staatilisse asendisse surumine pole mitte samuti lihase tööse panemine? Sunnime lihase kindlasse asendisse ja hoiame seda paigal.
Näiteks laskuda kang turjal täiskükki ja siis seal “istuda” ja oodata oma 30s
aprill 19, 2012 at 2:43 p.l. #135372gmaster
MemberHea küsimus. Mõtlesin ka selle peale, aga ilmselgelt on seal vahe, kas lihas on näiteks kükkasendis venitusest kergelt pinges (oma keharaskus) või on 150kg turjal.
Esimesel juhul julgeks venituseks nimetada, teisel juhul mitte.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.