Skip to main content

KAS TÄISKASVANUD INIMENE VÕIB JUUA LEHMAPIIMA?

Avaleht » Forums » Treening » Jõusaal » KAS TÄISKASVANUD INIMENE VÕIB JUUA LEHMAPIIMA?

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 30 total)
1 2
  • Autor
    Postitused
  • märts 31, 2011 at 3:22 p.l. #295427
    Madis232
    Member

    Ning pole siis ka imestada, et see 99% säilivusaineid täis topitud piim enam midagi ei päästa <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ega piima sisse ei topitagi säilitusaineid, vaid säilivusaeg sõltub pastöriseerimise meetodist. UHT- (ultra high temperature) töödeldud(ehk pastöriseeritud) piim säilibki kauem.

    Piima lisatakse muid lisaaineid- nt: Soomes lisatakse tava piima ka vitamiin D, mis on täiesti õigustatud.

    märts 31, 2011 at 3:43 p.l. #295428
    Kristjan-Johannes Konsap
    Member

    Kui keegi tuleb nüüd välja Schwarzeneggeri lausega , et mehed joovad õlut mitte piima, siis nad eksivad.

    Ma ootasin ka, et millal keegi selle lausega välja tuleb. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui Alan B´Stard seda teemat loeb, siis võiks öelda, mitu % umbes pastöriseeritud piim tavapiimast halvema omastamisega on(valkude denatureerumise jms poolest).

    märts 31, 2011 at 4:11 p.l. #295432
    hehee
    Member

    Ega piima sisse ei topitagi säilitusaineid, vaid säilivusaeg sõltub pastöriseerimise meetodist. UHT- (ultra high temperature) töödeldud(ehk pastöriseeritud) piim säilibki kauem.

    Ma muus osas ei oska kaasa rääkida, kui selles, et toorpiima säilivusaeg sõltub suuresti sellest, kui kiiresti ja kui tõhusalt see maha jahutatakse. Mul säilib toorpiim klaaspurgis külmkapis nädala. Alma kilepiim nii kaua vastu ei pidanud, hakkas venima.

    märts 31, 2011 at 8:49 p.l. #295454
    gmaster
    Member

    Ma ootasin ka, et millal keegi selle lausega välja tuleb. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui Alan B´Stard seda teemat loeb, siis võiks öelda, mitu % umbes pastöriseeritud piim tavapiimast halvema omastamisega on(valkude denatureerumise jms poolest).

    Ennustan, et ta ütleb, et homogeniseeritud piim on parema (kiirema) omastatavusega <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 31, 2011 at 10:14 p.l. #295461
    AlanBStard
    Moderator

    Ennustan, et ta ütleb, et homogeniseeritud piim on parema (kiirema) omastatavusega <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aga see ei ole kohe üldse hea kui piimavalk seedimata kujul verre läheb, ja homogeniseeritud piimast läheb teda rohkem <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Pastöriseerimine seejuures ilmselt nii halb ei olnud sest rahvas oli tervem… homogeniseerimisega samal ajal on muidugi tulnud palju muid asju mis pildi segaseks löövad.

    Igatahes mina joon lehmapiima kui saan.

    aprill 1, 2011 at 9:38 e.l. #295497
    Pori
    Member

    Küsimusele, et miks täiskasvanud lehmad siis oma piima ei joo…

    Kommentaar: See on müüt, et piim on imiku toit. Täiskasvanud lehm joob võimalusel lüpsiku tilgatumaks. Ka kass joob ju täiskasvanuna piima. Samuti koer, kuigi eelistab hapendatud varianti.

    Piima tuuakse sageli esile kui vajaliku kaltsiumiallikat…

    Kommentaar: Õige, kuid väga ühekülgne lähenemine. Piimas on sadu kasulikke komponente ja bioaktiivseid ühendeid. Ega asjata ole loodus meile ette seadnud, et sünnijärgselt saame kõik vajaliku kätte piimast. Kui kaua seda oma lastele võimaldatakse on igaühel enda vastutuse ja südametunnistuse küsimus.

    Jutt ei käi vanaisa lehmast, kes toitub oma karjamaal vaid lehmadest kes söödetakse teraviljaga ja jumal teab millega söödetakse, et toodang suurem oleks.

    Kommentaar: Ka see piim sünteesitakse ju piimanäärmes. Seega ei midagi kunstlikku või kahjulikku.

    Peab jälgima et D-vit ja muid mineraale ka piisavalt saaks, et see siiski luude koostisesse läheks, mitte veresoonte seintesse.

    Kommentaar: Oled sa ikka kaine või arvad tõemeeli nii?

    Keefir peaks juba ka mao mikrofloora jaoks vajalike baktereid sisaldama, olen ise soovitanud just neile kellel on kõhu läbikäimisega probleeme.

    Kommentaar: Väga õige. Kraanikaussi Actimel-id ja Danone-d. Kõige tavalisem keefir on parim probiootiline piimatoode. Ka meie tavalised jogurtid sisaldavad rohkem probiootilisiste omadustega piimhappebaktereid kui eelpool mainitud reklaamirahadega promotud kaubamärgid.

    Nässu on ja aetud selle töötlemisega poes müüdav piim! Soomes ka töökaaslased jõid seda helesinist ollust…

    Kommentaar: Näed, ise sa siin ju ka kultiveerid poes müüdava piima justkui kahjulikkust selle “sinise olluse” jutuga. Eestis on täiesti korralik piim lettidel (kui see on Eesti tootjatelt pärinev).

    …paljud soomlased, kes eestit külastades siinset piima on joonud, on saanud vahava kõhulahtisuse – meie piimas (eriti ÕIGES lehmapiimas) on selline mikrofloora, mis nende soolestiku jaoks täiesti tundmatu…

    Kommentaar: Paljudel soomlastel on välja kujunenud laktoositalumatus, mitte pole kõhulahtisus põhjustatud Eestis joodud piimast. Selle vältimiseks on neil laktoosivabad piimad ja sobivad ka hapendatud piimatooted.

    UHT- (ultra high temperature) töödeldud(ehk pastöriseeritud) piim säilibki kauem.

    Piima lisatakse muid lisaaineid- nt: Soomes lisatakse tava piima ka vitamiin D, mis on täiesti õigustatud.

    Kommentaar: UHT piim pole tõesti suurem asi. Kuid teatud piirkondades ainuke võimalus.

    Kui piimale lisatakse midagi füüsiliselt juurde, siis nimetatakse seda piimalaadseks tooteks. On ka Se-rikastatud, omega3-rikastatud või CLA-rikastatud piimasid. Siin tuleb jälgida, kas neid on piimale lihtsalt näpuotsaga sisse pudistatud või on tulemus saadud loomade erinevate söötmise võtetega. Viimasel juhul sünteesitakse piim piimanäärmes ja tegu lisandväärtusega korraliku piimaga. Esimesel juhul on tegemist juba mainitud piimataolise tootega.

    Aga see ei ole kohe üldse hea kui piimavalk seedimata kujul verre läheb, ja homogeniseeritud piimast läheb teda rohkem

    Pastöriseerimine seejuures ilmselt nii halb ei olnud sest rahvas oli tervem… homogeniseerimisega samal ajal on muidugi tulnud palju muid asju mis pildi segaseks löövad.

    Kommentaar: Piima homogeniseerimine on piima rasvakuulikeste pihustamisel selle peenestamine ühtlase suurusega osakesteks (selliselt töödeldud piimal ei tõuse näiteks koor pinnale). Seega, ärge nähke tonti seal, kus seda ei ole.

    Kommentaarid lihtsalt selgituseks, et ei tekiks asjatult müüte. Ja kui võimalus, jooge piima, mis pärineb otse tootjalt(vanaemalt, farmerilt). Kui ei ole sellist võimalust, siis ostke poest. Kui kere piima ei kannata, siis tarbige selliseid piimatooteid, mis teile sobivad. Ja soovitatavalt meie oma tootjaltel/töötlejatelt. Põhiline, et tarbite ja tarbite mitmekesiselt.

    aprill 1, 2011 at 4:19 p.l. #295552
    eesti mees
    Member

    Jah piim on küll hea ja pean isegi tunnistama et piimal ja piimal on vahe <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Näituseks, ise joon elades siin Šotimaal 2,5% piima, mis seisab avatuna külmkapis 3 päeva aga olles eelmisel suvel Eestimaal siis sain omale kõhulahtisuse juues värskelt poest ostetud piima :o .

    Olen täisesti Ott Kiivikasega nõus et keefir on kõhukinnsuse puhul parim ravim, mäletan isegi vanaema kunagi jootis mulle kui kõht kinni oli <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

    Mis puutub sellesse et lehmad ise oma piima ei joo või joovad kui antakse on nii ja na. Mäletan et kui sai veel maapoiss oldud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ,sai küll nähtud kuidas lehm tõstab oma tagumise jala ülesse ja imeb omale nisa suhu ja laseb maitsta <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Pärast imseta kuhu see piim kadus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

    Kui ma mäletan veel õieti koolist õpitud siis piima säilivust parandati pastöriseerimise ehk siis kuumutamise teel, et hävitada piimabaktereid <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    aprill 1, 2011 at 5:35 p.l. #295561
    Patella
    Member

    Kas niimoodi jah? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    post-17908-1301679337_thumb.jpg

    aprill 3, 2011 at 7:50 e.l. #295720
    eesti mees
    Member

    Kas niimoodi jah? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Just, vägagi täpne pilt <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Puust ja punaseks kohe ette tehtud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    aprill 3, 2011 at 9:32 e.l. #295723
    AlanBStard
    Moderator

    Jutt ei käi vanaisa lehmast, kes toitub oma karjamaal vaid lehmadest kes söödetakse teraviljaga ja jumal teab millega söödetakse, et toodang suurem oleks.

    Kommentaar: Ka see piim sünteesitakse ju piimanäärmes. Seega ei midagi kunstlikku või kahjulikku.

    Üks kindel erinevus on rasvhappeline koostis, nt põletikke soodustava omega-6 sisaldus.

    Keegi võiks uurida ka lektiinide sisaldust teravilja vs karjamaa-ja-heinatoiduliste piimas.

    Peab jälgima et D-vit ja muid mineraale ka piisavalt saaks, et see siiski luude koostisesse läheks, mitte veresoonte seintesse.

    Kommentaar: Oled sa ikka kaine või arvad tõemeeli nii?

    Magneesium kontrollib veresooneseinte kaltsifikatsiooni, aga ma ei imestaks kui D-l ka roll on. Luude osas igatahes on.

    Nässu on ja aetud selle töötlemisega poes müüdav piim! Soomes ka töökaaslased jõid seda helesinist ollust…

    Kommentaar: Näed, ise sa siin ju ka kultiveerid poes müüdava piima justkui kahjulikkust selle “sinise olluse” jutuga. Eestis on täiesti korralik piim lettidel (kui see on Eesti tootjatelt pärinev).

    Homogeniseeritud ja pastöriseeritud piim.

    Ehkki nüüd on poes ka töötlemata mahepiim täitsa olemas.

    Aga see ei ole kohe üldse hea kui piimavalk seedimata kujul verre läheb, ja homogeniseeritud piimast läheb teda rohkem

    Pastöriseerimine seejuures ilmselt nii halb ei olnud sest rahvas oli tervem… homogeniseerimisega samal ajal on muidugi tulnud palju muid asju mis pildi segaseks löövad.

    Kommentaar: Piima homogeniseerimine on piima rasvakuulikeste pihustamisel selle peenestamine ühtlase suurusega osakesteks (selliselt töödeldud piimal ei tõuse näiteks koor pinnale). Seega, ärge nähke tonti seal, kus seda ei ole.

    Oled sa ikka kaine või arvad tõemeeli nii? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Pihustatud suure eripinnaga rasvagloobulid pakivad valgu enda vahele ja viivad läbi sooleseina.

    (Muidugi suurendab pihustamine ka seeditud aminohapete transporti).

    Kerge vihje võiks anda ka see, et piimavalgutalumatus viimasel ajal pidevalt kasvab. Ja see, et ENSV-s, kus piima ei homogeniseeritud, oli talumatusi palju vähem kui Skandinaavias.

    Kommentaarid lihtsalt selgituseks, et ei tekiks asjatult müüte.

    Sama siin

    aprill 4, 2011 at 6:46 e.l. #295813
    haubits
    Member

    Müüdimurdjate vastasseis.

    Ma julgeks ka arvata, et luude puhul oluline kolmik Dvit, kaltsium, fosfor pole ainult seal otstarbekad. Vaevalt, et kaltsium, või üldse piim, on aterosklerootiliste naastude põhjuseks.

    aprill 4, 2011 at 7:04 p.l. #295915
    AlanBStard
    Moderator

    Kaltsium võib neile sadeneda ja need jäigemaks muuta… magneesium piirab seda.

    aprill 13, 2011 at 1:57 p.l. #297270
    Sweetness
    Member

    Kas see tõsi, et piimaga tehtud proteiini shake, ei imenud organismi nii hästi kui veega? Nagu kas midagi läheb siis kaotsi ka?

    aprill 13, 2011 at 7:52 p.l. #297333
    vaet
    Member

    Piimaga tehtud proteiinishake imendub probleemideta, küsimus on lihtsalt seedimise ajas. Piim nõuab seedimist vesi aga mitte! Sellepärast soovitataksegi peale trenni valku kas vee või mahlaga, et kiirelt varustada organismi vajalike ainetega. Kui vaja toidukorda asendada siis teha shake piimaga (täiskõhu tunne säilib kauem).

    aprill 14, 2011 at 9:07 e.l. #297392
    AlanBStard
    Moderator

    Piimaga tehtud proteiinishake imendub probleemideta, küsimus on lihtsalt seedimise ajas. Piim nõuab seedimist vesi aga mitte! Sellepärast soovitataksegi peale trenni valku kas vee või mahlaga, et kiirelt varustada organismi vajalike ainetega. Kui vaja toidukorda asendada siis teha shake piimaga (täiskõhu tunne säilib kauem).

    Mis-mis ? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Valk ongi see mida sa seedid. Piimarasv kiirendas imendumist vähemalt ühes uuringus.

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 30 total)
1 2
  • You must be logged in to reply to this topic.