Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?
- This topic has 168 replies, 33 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kogenenumad võiksid ka nüüd mõista, et ehk soovib teema algataja saada lihtsalt tunnustust oma niivõrd radikaalsele ning kindlasti küsimusi õhku jätnud otsusele
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja millest sellised järeldused, et teadlased üldpilti ei näe?
Ja miks sa arvad, et professorid internetti ei loe?
Sa muutsid küsimused absoluutseks, aga ma ei väitnud, et teadlased ei näe üldpilti, vaid, et sageli näevad tavainimesed/praktikud seda paremini, kui nad mõtlevad.
Miks?
1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikutel.
Seega, kuigi teadlased on väga targad, ei maksa alahinnata ka praktikute rolli. Praktikutest on kasu ka mõtlemisel ja ideede genereerimisel, mitte ainult ideede elluviimisel.
Iga uue idee vastu võtmine on keeruline, nagu näitab ka antud teema. Vanematel inimestel on kindlasti keeruline enda arvamust 360 kraadi muuta. Kui sa oled kogenud ja tark professor, siis on keeruline muuta enda põhimõtteid hoopis teiseks. Aga õnneks on suurepäraseid professoreid, kes tahavad haridussüsteemi muuta. Tuntud Eesti professor, keda teist palju kindlasti teavad, Kristjan Port, rääkis hiljuti Terevisioonis sellest, kuidas haridussüsteem on väga traditsioonides kinni ja selle tõttu on seda keeruline uue ajaga kohandada. Nii et on selliseid professoreid ka, kes suudavad vanadest põhimõtetest üle olla ja teistmoodi mõelda. Antud diskussioon oli mängude kasutamisest õppimiseks. Tema arvamus oli, et õpe võiks kaasata mängude omadusi.
Kogenenumad võiksid ka nüüd mõista, et ehk soovib teema algataja saada lihtsalt tunnustust oma niivõrd radikaalsele ning kindlasti küsimusi õhku jätnud otsusele
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tunnustuse vastu pole mul midagi, aga võltstunnustust ma samuti ei taha. Kui keei pole minu ideedega nõus, siis ma hindan seda, et ta arutleb ja püüab näidata, miks need väärad on. Ma soovin, et ta jääks selle käigus positiivseks ja tema eesmärk oleks õppida/õpetada, mitte teisele kohta kätte näidata.
Ma ootan alati nõuandeid ja tagasisidet, sest iga päev on võimalus õppida. Kunagi ei saa kindel olla, et su väited ja otsused jäävad kõigest hoolimata parimaks.
Aga endiselt — pärast kõike seda kriitikat ja ründamist — tunnen ma, et antud olukorras minu huvisid, eesmärke, väärtusi, tõekspidamisi silmas pidades, olen ma teinud õige otsuse. Ja mulle tundub, et paljud inimesed, kes mu postitust laikisid ja jagasid, arvavad samamoodi. Seega, ma olen enda postituse tegemise üle üsna rõõmus. Ma olen saanud kriitika kõrvale ka veel rohkem positiivset tagasisidet. Ja minuga on võtnud isegi vanemaid inimesi ühendust, kes ise on kraadi juba väga ammu omandanud, aga sellegipoolest hindavad minu julgust, iseseisvust ja janu teadmiste omandamise järele.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
Not sure if trolling or serious?
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
Jah, sest tavainimesel pole mikroskoopi.
Sa muutsid küsimused absoluutseks, aga ma ei väitnud, et teadlased ei näe üldpilti, vaid, et sageli näevad tavainimesed/praktikud seda paremini, kui nad mõtlevad.
Miks?
1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikutel.
??????????????? Oh jah!
Miks?
1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikutel.
Otsi viited juurde ja ehk antakse ka konstruktiivsemat vastuargumentatsiooni
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Iseenesest midagi taolist(sõnastus ehk teine, mis muudaks edasi antavat mõtet täpsemaks) on päris tuttavad argumendid teadlaste pihta ning üpris mitmes (üllatus, üllatus) õppeaines läbi jooksnud.
Sa muutsid küsimused absoluutseks, aga ma ei väitnud, et teadlased ei näe üldpilti, vaid, et sageli näevad tavainimesed/praktikud seda paremini, kui nad mõtlevad.
Miks?
1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikutel.
Mis vahe on rumalal ja targal (haritud) inimesel? Rumal arvab tihti, et tema ongi kõige targem, kuid tark (haritud) inimene teab, et õppides saab ainult targemaks, kuid mitte kunagi kõige targemaks! Archangel on oma lahmivates postitustes seda piisavalt tõestanud.
Ära solvu, kuid sinu blogi ja postitusi (argumente) lugedes jäi mulje, et ülikooli katkestamine toimus I või II kursusel. Anna andeks, aga minu teada õpetatakse selles staadiumis baastõdesid, mis ei muutu ka siis kui maailm ja teadus areneb. Isegi tehnoloogia ülikiire areng ei muuda seda, et 1+1=2 ja 1×1=1 jne. Sama kehtib ka teiste distsipliinide kohta.
Väide, et õppejõudude silmaring on kitsas ja sinu oma on laiem, sest oskad kasutada internetti on lihtsalt rumal. Usu mind, õppejõud uurivad oma ainet oluliselt rohkem, kui sina suudad lugeda pinnapealseid artikleid.
Lõpetuseks arvan, et kui suudaksid koolis õpetatavale keskenduda, siis saaksid ka seal hakkama.
Rääkides spordist…. selleks, et olla edukas, ei pea treener ilmtingimata omama ülikooliharidust. Nii lihtne see ongi!
Professorid, kes on õpetanud võib-olla aastakümneid, ei pruugi olla ajaga kaasas samamoodi nagu tänapäeva noored. Selles suhtes võivad tõesti minu teadmised olla paremad, kuna ma saan paremini aru, et maailm on muutuv, sest ma elan ise sellises ajastus ja pole seda väga raamides kinni ühiskonda näinud.
Keskharidusega inimene, kes arvab, et tema teadmised on paremad kui aastakümneid õpetanud professoril.
Selle haiguse nimi on mania grandiosa. Kui sa õigel ajal pöördud abi saamiseks spetsialistide poole, siis ma arvan, et võimalik on veel terveneda. Ja ma kirjutan seda tõsiselt.
Mulle ei meeldi püüda kellelegi ära panna. Juba korduvalt püüavad teatud kasutajat mind, mitte mu ideid, rünnata. Aga sellegi poolest jään ma professionaalseks ja püüan arutleda teemal, mitte muutuda isiklikuks. Paljud väited mitmelt kasutajalt on väga silmakirjalikud ja nõrgad — nii nõrgad, et ma suudaks neid naeruvääristada, kui ma tahaks.
Näited?Argumendid?Tõestused?
Praegusel kuju on see väide lihtsalt ärapanemine.
See on nii tavaline, et kui inimesed ei oska argumente tagasi lükata, siis rünnatakse inimese kogemust. “Kas sa tõesti arvad, et sa oled targem kui professorid?” Ei arva, aga ole hea ja põhjenda, miks mu argumendid väärad on. Ära ründa mu kogemust, vaid mu väiteid. Kogemus ei huvita kedagi, väidete õigsuse üle on arutelu. Imelik on öelda, et “Su väide ei saa olla õige sellepärast, et sul pole piisavalt kogemusi ja teadmisi.”Mõni näide?
Kui me lähtuks põhimõttest, et kõigepealt tuleks kast omandada, et rääkima hakata, siis see foorum tuleks kinni panna. Siin pole ühelgiinimesel piisavalt teadmisi võrreldes teadlastega. Mitte ühelgi inimesel. Aga praktikutel ja inimestel, kellel justkui on vähem teadmisi, on üks eelis — nad näevad üldpilti tihti paremini kui teadlased, sest nad ei vaata väga pisikesi detaile. Aga see on võimalik ainult siis, kui need inimesed mõtlevad, mitte ei hoia ennast kinni eelarvamustes.Sellest jutust sain mina aru niipalju, et teadlased sinu arvates inimesed ei ole.Kastijutt jäi segaseks.Kas teadmised on sinu arvates mingi kast, mida saab omandada nagu kasti, mitte protsess?
Mis nüüd puutub kooliõppesse, ei räägi me seal anatoomia ega füsioloogia teadmistest, vaid õpetamisest. Õpetamine on suurel määral hoopis psühholoogia. Ma ei ole kunagi väitnud, et mul on professoritest rohkem teadmisi anatoomias ja füsioloogias. Aga mõtle nüüd veidi, kes teab minust endast rohkem, kas mina või keegi teine? Minu õppimisstiilist, minu tähelepanuvõimest, minu huvidest ja minu eesmärkidest? Professorid, kes on õpetanud võib-olla aastakümneid, ei pruugi olla ajaga kaasas samamoodi nagu tänapäeva noored. Selles suhtes võivad tõesti minu teadmised olla paremad, kuna ma saan paremini aru, et maailm on muutuv, sest ma elan ise sellises ajastus ja pole seda väga raamides kinni ühiskonda näinud.Millele põhineb väide, et professorid ei käi ajaga kaasas?
Ahjaa – see oli kõigest oletus …millele põhinev edaspidine.
Ja see edaspidine on eriti kõva sõna:sinu teadmised on paremad, kuna sina elad sellises ajastus ja pole seda väga raamides kinni ühiskonda näinud.
Millises ajastus?Elad oma isiklikus ajastus?Kas professorid enam ei elagi või?Kuskohast sina tead, milline oli ühiskond, kui professorid olid tänapäeva noored – sind ju siis ei olnud ja õppinud sa seda ei ole – õppida sa ju ei taha …, rõhud vaid kogemustele kui teadmiste allikale.Seega, ühiskonnavormide koha pealt, mis olid enne sind, ära palun sõna võta – sa lihtsalt ei tea neist midagi, no kogemus puudub ju,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oi, krt, ma ei pannud su järgmist argmenti tähelegi – professoreid muudavad nende kogemused rumalamaks, sinu kogemused sind aga targemaks.No vähemalt sina nii väidad.
Selle lõigu kokkuvõtteks – sinu “suuremad teadmised kui professoritel” põhinevad sellele, et sina oled noor,
Kas me peame sellest järeldama, et vastsündinul on sinust veel paremad teadmised, kuna tema on veel noorem ja tema elab sellises ajastus ja ei ole üldse mingit ühiskonda näinud?
Ma tõenäoliselt annaks alla, aga kuna ma näen, et mitmed inimesed arutlevad ideede üle, mitte ei ründa teisi (nagu näiteks Archangel, IVARK ja mitmed teised), siis ma püüan edasi. Kui sul pole uut materjali, siis ma kutsun sind üles enam mitte postitama. Tõsiselt, miks sa tahad mind või kedagi teist rünnata? Ma isegi ei tunne sind. Kas sa tõesti arvad, et see tuleb sulle kuidagi kasuks? Proovime lihtsalt kõik siit õppida ja vaatame, mis välja tuleb. Sa ei pea ühtegi ebatraditsioonilist ideed vastu võtma, kui sa usud, et see pole tõene. Lihtsalt tee oma asja ja naudi neid tulemusi. Mul on hea rõõm, kui sul meeldib ülikoolis käia ja sa saad sellest väga palju, aga mulle meeldib vabadus ja iseseisvus.Jajahh.Sulle meeldivad need, kes on sinuga nõus.Muuseas – samuti ilma hariduseta …,
1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikute
Karm värk.Kui ma lasteaias käisin, oli mul teadlaste tööst umbes samasugune ettekujutus,
Keskharidusega inimesel võivad olla uuemad,täpsemad teadmised mida näiteks mõnel professoril pole.Samuti võib tal olla julgust oma vigu tunnistada mida tihti väga kauaaegsed omaala spetsid ei taha aga suuda tunnistada.loomulikult on inimesi igasuguseid,paljud täiendavad oma teadmisi jne.
Mida enamus ei taha siin mõista on see,et pole öeldud,et ülikool on mõttetu!Mina sain aru,et juttu oli eranditest,teistest alternatiiv viisidest jne.Igaüks tunneb end aga kummalisel kombel puudutatuna vastavalt selle mis meetodil tema oma teadmised omandas.
Lugege oma tekst läbi mille kirjutasite ning näete,et peale demagoogitsemise ning väära loogika siin suurt enam midagi ei olegi.
Keskharidusega inimesel võivad olla uuemad,täpsemad teadmised mida näiteks mõnel professoril pole.Samuti võib tal olla julgust oma vigu tunnistada mida tihti väga kauaaegsed omaala spetsid ei taha aga suuda tunnistada.loomulikult on inimesi igasuguseid,paljud täiendavad oma teadmisi jne.
Too näiteid või lahmid niisama.
Professorid peavad juhendama aspirante ja avaldama regulaarselt artikleid eriala ajakirjades. Kui nad teaduse uusimate saavutustega kursis ei ole, siis nad seda ei suudaks.
Teie kirjutatud vastus minule näitab,et te ei saanud üldse pihta sellele mida mina kirjutasin.Lugege uuesti!
Keskharidusega inimesel võivad olla uuemad,täpsemad teadmised mida näiteks mõnel professoril pole.
Et tuled keskkoolist ja paned füsioloogiaprofessori paika? Whoa Et tuled keskkoolist ja paned füsioloogiaprofessori paika? WhoaWhoa.
Ei tasu nüüd päris segaseks ka minna. Proovime ikka tunnistada, et Professor on nagu iga teine inimene, kes võib teha vigu ning samamoodi võib keskkoolist tulla piisavalt tarkasid inimesi, et ka kõige tublimal Professoril ei jää muud üle, kui oma teadmatust tunnistada.
Tuleb ette hetki, kus indu täis nooruk on suutnud tänapäeva ühiskonna mingi valdkonna detaile paremini mõista, kui aastakümneid alaga tegelenud Professor. See, et puhtalt statistiliselt juhtub seda harva ning Professorid oma elu jooksul omandatud teadmistega teevad enamikele kiiresti silmad ette – ei ole mingi eriline argument.
Lõpetagem nende Professorite üleüldine ülistamine ära, sest IMO on see tobe. Pole kellegi staatus ühiskonnas mingi näitaja tema teadmiste õigsuse kohta. Nii võiks ju eeldada ning paljud seda ka teevad – aga see staatus on meie ühiskonna poolt külge kleebitud omadus, mis ei ole eksimatu ning mida mõjutavad liialt paljud asjad, et alati seda pimesi usaldada.
Elage maailmas täpselt nii nagu te heaks arvate aga ärge keegi arvake, et Arsti poolt välja käidud ravi või Kirurgi operatsiooni-metoodika on vääramatult “õige”, ainult selle pärast, et tegemist on nende eri-alaga.
- You must be logged in to reply to this topic.