Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?
- This topic has 168 replies, 33 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
POle mõttet tuua lolli ja ebasobivat näidet.
koristamisega on inimene tegelenud aastatuhandeid.enamus töövõtteid saab omandada kohapea ning väga kiiresti.
Koristamisel ja koristamisel on vahe. Tänapäeval on väga palju keemilisi aineid ja kasutades neid valedel pindadel võib effekt olla olematu või midagi hoopiski ära rikkuda.
ära üle pinguta.tavalise põranda koristamisega kuskil marketis saab igaüks hakkama kui vajadust,tahtmist on.mingist väga spetsiifilisest asjast ei räägi…
ära üle pinguta.tavalise põranda koristamisega kuskil marketis saab igaüks hakkama kui vajadust,tahtmist on.mingist väga spetsiifilisest asjast ei räägi…
Tänapäeva koristaja e. puhastusteenendaja peab hakkama saama nii põranda koristamisega WC -s kui ka arvutiekraani puhastamisega. Ja mis sa arvad, kas kasutusel on üks puhastusvahend või mitu?
Ma pole kuskil koristamist kui sellist eraldi õppinud aga iga sinu väljatoodud näitega saaks ilusti hakkama.
kas tõesti arvate,et iga töö vajab eraldi koolis käimist ja kutse omandamist?? väga paljud tööd saab ÜHE AINSA päevaga selgeks ja nii ongi.koristaja töö on aastast aastase siiski ühesugune ning igasugune muutus on ülimalt väike ning kiirelt omandatav,õpitav.
See ongi see koht kus tänapäeva tööturul tugevasti ÜLEpingutatakse.
Ma ei räägi siin kirurgist,IT spetsist ega ka mitte treenerist..
Ma pole kuskil koristamist kui sellist eraldi õppinud aga iga sinu väljatoodud näitega saaks ilusti hakkama.
kas tõesti arvate,et iga töö vajab eraldi koolis käimist ja kutse omandamist?? väga paljud tööd saab ÜHE AINSA päevaga selgeks ja nii ongi.koristaja töö on aastast aastase siiski ühesugune ning igasugune muutus on ülimalt väike ning kiirelt omandatav,õpitav.
See ongi see koht kus tänapäeva tööturul tugevasti ÜLEpingutatakse.
Ma ei räägi siin kirurgist,IT spetsist ega ka mitte treenerist..
Keskmise ja kõrgema IQ-ga inimesed valivad reeglina tasuvama ja prestiižikama töö ja ülejäänutes saab kindel olla tõesti ainult siis, kui nad on mingi koolituse läbinud.
Võiks veel küsida nii ..kas kutseoskus=intelligentsus?
Tark saab isegi aru, mida öelda tahetakse, aga lollidele ei ole mõtet nagunii seletada.
Töö pole ainuke koht kus oma keskmisest kõrgemat IQ-d kasutada/realiseerida.
üleüldse mõõdetakse tänapäeval inimese väärtust tema töö ja hariduse järgi mis on suur viga.Paljud väga targad inimesed on valinud just nimelt tahtlikult kergema töö,et realiseerida oma ajupotensiaali muul ajal mis neile sobib.
Samuti ei sobi igaühele kohati haiglaselt konkureeriv ning närvesööv töökeskkond.
Töö pole ainuke koht kus oma keskmisest kõrgemat IQ-d kasutada/realiseerida.
üleüldse mõõdetakse tänapäeval inimese väärtust tema töö ja hariduse järgi mis on suur viga.Paljud väga targad inimesed on valinud just nimelt tahtlikult kergema töö,et realiseerida oma ajupotensiaali muul ajal mis neile sobib.
Samuti ei sobi igaühele kohati haiglaselt konkureeriv ning närvesööv töökeskkond.
Mille järgi sa ikka inimese väärtust hindad? Sisemise ilu järgi?
nii,et teie olete see kes määratleb inimest tema hariduse ja töö järgi.kahju,et teil nii piiratud mõttemaailm on.
Ma ei saa ikka üle ega ümber sellest teemapüstitusest, mis esitab küsimuse väärtustest. Puhtalt sellele vastates jääb ülikool kindlasti välja, ülikool tühjale kohale küll väärtusi ei loo, sest kus pole olnud sinna ei tule ka. Maailmale väärtust toonud inimesed nagu Mozart või Bach ei käinud ülikoolis kuid sellel ajal polnud muidugi ka vastavat õppekava ja teooriatki, Bach näiteks on loonud väga suure osa muusikateooriast. Samas ei saa me väita, et nad ei oleks väärtust loonud kui nad oleks siiski ülikoolis õppinud. Steve Jobs oli kahtlemata andekas itimees ja oleks fenomenaalne olnud ka omal käel aga ülikool pakkus talle kindlasti ohtralt materjali, pinnast, mille pealt areneda – samuti leidis ta sealt eluagse sõbra ja äripartneri. Need on muidugi nö. superajud aga ka tavaline inimene võib VÄÄRTUST luua, tehes väiksemaid tegusid ja selleläbi muuta nii mõndagi. Ülikool vaevalt, et selles osas kuidagi takistuseks saab olla, lihtsalt annab võimaluse ühiskonnas aktsepteeritud ja mõõdetavad tulemused omandada, mile pealt on lihtsam edaspidi veelgi areneda.
Ma ei saa ikka üle ega ümber sellest teemapüstitusest, mis esitab küsimuse väärtustest. Puhtalt sellele vastates jääb ülikool kindlasti välja, ülikool tühjale kohale küll väärtusi ei loo, sest kus pole olnud sinna ei tule ka. Maailmale väärtust toonud inimesed nagu Mozart või Bach ei käinud ülikoolis kuid sellel ajal polnud muidugi ka vastavat õppekava ja teooriatki, Bach näiteks on loonud väga suure osa muusikateooriast. Samas ei saa me väita, et nad ei oleks väärtust loonud kui nad oleks siiski ülikoolis õppinud. Steve Jobs oli kahtlemata andekas itimees ja oleks fenomenaalne olnud ka omal käel aga ülikool pakkus talle kindlasti ohtralt materjali, pinnast, mille pealt areneda – samuti leidis ta sealt eluagse sõbra ja äripartneri. Need on muidugi nö. superajud aga ka tavaline inimene võib VÄÄRTUST luua, tehes väiksemaid tegusid ja selleläbi muuta nii mõndagi. Ülikool vaevalt, et selles osas kuidagi takistuseks saab olla, lihtsalt annab võimaluse ühiskonnas aktsepteeritud ja mõõdetavad tulemused omandada, mile pealt on lihtsam edaspidi veelgi areneda.
Teema püstitus on minu meelest väga kohane. Mis on formaalse hariduse eesmärk? Õpetada, et süsteemi paremaks muuta ja et inimeste elukvaliteeti tõsta ehk maailmale väärtust luua.
Kui ülikool pärsib loovust, takistab inimeste tugevuste ja kirgede arenemist, vähendab motivatsiooni, et tahta maailma rohkem väärtust luua, siis sellisel juhul on ju ülikool inimesele kahjulik. Selle üle, kas ta selliseid negatiivseid omadusi tekitab, võib muidugi sügavalt arutleda.
nii,et teie olete see kes määratleb inimest tema hariduse ja töö järgi.kahju,et teil nii piiratud mõttemaailm on.
Well done. Kui hakatakse väitluses alla jääma, siis muututakse kohe isiklikuks. See on nii tüüpiline selle foorumi jaoks.
Kelle jaoks mis väärtus on – kellel suur lambakari, kellel BMW, kellel naftamaardla, kellel haarem, kellel luksusjahid, kellel 10 last, kellel kunstikogu, kellel elu ajal püstitatud ausammas, kellel olümpiamedal, kellel avaldatud raamat, kellel lihased, kellel vabadus, kellel trellid, kellel tühi hing, kellel kuulsus.
Teema püstitus on minu meelest väga kohane. Mis on formaalse hariduse eesmärk? Õpetada, et süsteemi paremaks muuta ja et inimeste elukvaliteeti tõsta ehk maailmale väärtust luua.
Kui ülikool pärsib loovust, takistab inimeste tugevuste ja kirgede arenemist, vähendab motivatsiooni, et tahta maailma rohkem väärtust luua, siis sellisel juhul on ju ülikool inimesele kahjulik. Selle üle, kas ta selliseid negatiivseid omadusi tekitab, võib muidugi sügavalt arutleda.
Ühiskonna suur väärtus on inimesed. Ja need kes loovad ühiskonnale lisaväärtust on olemuselt loovad inimesed. See tegelikult on tühine osa elanikkonnast. Eestiga on tänapäeval kahjuks nii need keda ühiskonnale loetakse väärtuse loojateks (lugege töökohtade loojateks) on liigkasuvõtjad ja äärmiselt madlalate töökohtade loojad valdav enamus. Ei soovi et keegi hakkab siin Skyipi või Playtech eeskuju tooma kuna need on erandid! Üleüldse ongi ühiskond üles ehitatud eestis nii nagu mul kadunud sugulasest majandusdoktor ütles et kapital liigub lollide käest tarkade kätte nii on ja nii see jääb.
Ilmselgelt on teema muutumas selliseks nagu igaüks seda ise näha tahab.lugedes välja just endale vaidlemiseks sobiva vaatenurga.
Ülikool iseenest on ju ainult mõiste,ideoloogia.Selliseks milline ta reaalselt on siiski antud hetkel juhtivate isikute poolt ülesehitatud.Ning just need samad tegelased ei pruugi sugugi näha kogu selles asjas seda üllamat mõttet.
tuimalt trampides ning jäärapäiselt ühte jura ajades võib tõesti välja jõuda sinna kus õpetatavad teadmised on iganenud,kallutatud jne…
Kindlasti on koolid erinevad ning õppejõud samuti erinevad ning lõplik otsus jätkata või lahkuda sünnib seoses antud olukorraga.See ei tähenda muidugi,et pärast peaks hirmasti ülikooli maha tegema kuid samuti ei pea kõike toleriseerima ning taevani kiitma.
Vabandust aga ROtter mida te ise aastaid siin foorumis olete teinud?? kaudselt või otseselt teinud sarkastilisi-iroonilisi märkusi.On see mingisugune strateegia,et kedagi mõistlikumalt mõtlema panna??sügavalt kahtlen selles.
nüüd kui teie kohta öelda pisut tundsite end kohe solvatuna.
Sellel teemal ma muidugi enam ei jätka.
- You must be logged in to reply to this topic.