Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?
- This topic has 168 replies, 33 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
maailmale annab väärtust luua siis, kui tudeng teab oma prioriteete, on kindel oma erialas. millegitõttu lähevad paljud ülikooli just paberi järgi, aga iseenesest õpitud eriala midagi erilist ei paku. isa rääkis, et tema töö juurde tuli autojuhiks äsja ülikooli lõpetanud noormees, kes õppis humanitaaraineid. isal mul kõrgharidust pole, aga on samuti autojuht. mina leian, et värskelt tudengielust väljaastunu peaks leidma tööd oma erialavallas, et praktiseerida õpitut.
Ma ei ütle, et kõik peavad koolis käima, on vaja ka koistajajaid ja muid abitöölisi:-).
Tänapäeval peavad ka koristajad koolis (kursustel) käima, sest muidu võivad vale kemikaaliga jumal teab mida korda saata.
 ei ole, siis kuhugi sa tööle ei saa.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
No sel puhul on ikkagi inimese end LOOGIKA see mida tuleb kasutada.igaks juhtumiks ei saa elus valmistuda ja õppida.lihtsamaid asju peab loomulikust intelligentsist ka oskama.
Sind huvitab sport ja treeneritöö, sulle soovitati kehakultuuri õppida, kuid sellegi poolest valisid sa ärinduse, mis sind absoluutselt ei huvita ning mille maksumus käis sulle üle jõu. Kus on siin loogika? Kui sa ei olnud endas kindel, milline eriala sind huvitab, siis oleksid pidanud endas selgusele jõudma, mitte uisapäisa tormama ning valima enda jaoks täiesti ebahuvitava eriala. Nüüd on teised süüdi ja ülikoolid pahad.
Kas pead ennast tõesti targemaks inimestest, kes on vastavate erialade õppekavad koostanud? Mis siis saaks, kui kõik siin maailmas õpiksid ja elaksid nii nagu neile endile sobib? Natuke siit, natuke sealt. Tahan teen, tahan ei tee. Mainisid, et kehakultuuri õppekavast moodustab 20 EAP mahus personaaltreeneritele spetsiifilist materjali. On sul aimu, kui suur maht on 20 EAP-d? Jõudsid sa selle mahu üldse oma koolitee jooksul täis saada? Loodan, et jõudsid.
Suur osa minu treeneriks õppimisest käib tegelikult läbi inglisekeelsete materjalide. Eestis lihtsalt pole palju häid õppematerjale, mis räägiks üldfüüsilisest treeningust. Selle asemel, et jääda rahule kehvade õppematerjalidega, olen ma küsinud tuntud USA treeneritelt, mis raamatuid nemad loevad ja hankinud endale ka need samad raamatud.Kuidas sa üldse sellist asja öelda saad? Kas Eestis on vähe häid treenereid? Kuidas teised treenerid on hakkama saanud ja sina mitte, vaata kasvõi neid samuseid, keda siit portaalist leida võib. Tõenäoliselt pole pole sa treenerite üldaineidki läbi võtnud, rääkimata kutsekoolitustest ning kehakultuurist endast. Selleks, et treeneriks saada, tuleb samuti alguses läbi võtta üldained, et üldse edasi spetsialiseeruda, sama ka kehakultuuriga ülikoolis. Mainisid 550-eurost koolitust, nüüd vaata, kui palju maksavad EOK poolt läbi viidavad koolitused. Aga, noh, eks need pole piisavalt kvaliteetsed sinu jaoks, liiga palju viletsaid ning vähe häid õppematerjale.
Artiklist jääb mulje, et oled teinud vale valiku eriala suhtes ning veel rumalamalt, et selle pooleli jätsid pärast seda, kui ligi pool teed oli juba läbi käidud. Nüüd oled laenudes ja diplomita – jah, diplom ei oma sinu silmis mingit väärtust, kuid mainin selle ikkagi ära. Mitte kunagi ei tea ette, kas see eriala oleks sulle tulevikus kasuks tulnud või mitte. Teadmine, olgu ta ükskõik milline, rohkem või vähem huvitav, ei jookse mitte kunagi mööda külge maha. Teine asi on see, et sulle ei kõlvanud õpetamismeetodid ega õppematerjalid. Ka see, et sa ei viitsinud loengutes käia ega eksamitekski õppida.
Mina leian, et sa lihtsalt petad ennast, sisimas tead siiski, et oled teinud valesti.
Väga huvitav oli lugeda. Arukad mõtted, loodan selliste postituste jätku. Isiklikult kavatsen ülikooli astuda.
Mina olen õppinud treeneriks läbi kehakultuuri täiendkoolituste. Olen läbinud esimese taseme üldianeid ja eriala, teinud eksamid, esimese taseme paberid on juba ammu käes, teisest tasemest on üldained tehtud. Esimese taseme kulud läksid kõik mul kokku (koos eriala ja eksamiga) umbes 3000EEK, ehk siis umbes 200€, aga nüüd kui uurisin asja, siis on võimalik saada ka soodushinnaga, mis oli mingiaeg 50€ üldianed. ei ütleks, et see rahaline pool oli väga kulukas, sest üldainete loengud olid väga põnevad ja põhjalikud
Sind huvitab sport ja treeneritöö, sulle soovitati kehakultuuri õppida, kuid sellegi poolest valisid sa ärinduse, mis sind absoluutselt ei huvita ning mille maksumus käis sulle üle jõu. Kus on siin loogika? Kui sa ei olnud endas kindel, milline eriala sind huvitab, siis oleksid pidanud endas selgusele jõudma, mitte uisapäisa tormama ning valima enda jaoks täiesti ebahuvitava eriala. Nüüd on teised süüdi ja ülikoolid pahad.
Sa teed ootamatuid järeldusi. Aga ole hea, kui järgmine kord minu materjalidele viitad, siis kasutada täpseid sõnu, mitte mõtle asju välja. 1) Kui keegi soovitab sulle midagi, siis kas sa tegutsed alati selle nõu järgi? Ja kas sa peaksid alati selle nõu järgi tegutsema? Kas tõesti teavad teised sinust rohkem kui sina ise? 2) Ma ei maininud, et mind huvitas treeneritöö, ma mainisin, et mind huvitas sport. Ja mind kindlasti huvitas mind ka majandus/ettevõtlus. 3) Ma ei öelnud ka, et teised on milleski süüdi, vaid lihtsalt arutlesin selle üle, miks ma vale valiku tegin. Näed erinevust?
See on muidugi õige, et oleks pidanud pikemalt enda valiku üle mõtlema. Aga seda ma enda postituses ka kirjutasin, seega ei anna sa siin mingit uut infot.
Kas pead ennast tõesti targemaks inimestest, kes on vastavate erialade õppekavad koostanud? Mis siis saaks, kui kõik siin maailmas õpiksid ja elaksid nii nagu neile endile sobib? Natuke siit, natuke sealt. Tahan teen, tahan ei tee. Mainisid, et kehakultuuri õppekavast moodustab 20 EAP mahus personaaltreeneritele spetsiifilist materjali. On sul aimu, kui suur maht on 20 EAP-d? Jõudsid sa selle mahu üldse oma koolitee jooksul täis saada? Loodan, et jõudsid.Ma ei pea ennast kellestki targemaks ega ei näe vajadust mingiks kiitlemiseks. Ma teen oma asja ja teen seda, mis mulle huvi pakub ja mis mulle kõige parem tundub. Elus pole mingeid garantiisid — ei saa öelda, et üks tee on ilmtingimata õige ja ainus tee. Küll aga tean, et mulle see tee, mida traditsiooniliselt soovitatakse, ei sobi.
Ma arvan, et ma jõudsin ligi 70-80 EAPd tehtud. Seega, ikka tean, mida 20 EAPd tähendab. Aga tee nüüd arvutus 20/180 ja siis saad aru, kui väike osa sellest personaaltreenerile oluline on.
Kuidas sa üldse sellist asja öelda saad? Kas Eestis on vähe häid treenereid? Kuidas teised treenerid on hakkama saanud ja sina mitte, vaata kasvõi neid samuseid, keda siit portaalist leida võib. Tõenäoliselt pole pole sa treenerite üldaineidki läbi võtnud, rääkimata kutsekoolitustest ning kehakultuurist endast. Selleks, et treeneriks saada, tuleb samuti alguses läbi võtta üldained, et üldse edasi spetsialiseeruda, sama ka kehakultuuriga ülikoolis. Mainisid 550-eurost koolitust, nüüd vaata, kui palju maksavad EOK poolt läbi viidavad koolitused. Aga, noh, eks need pole piisavalt kvaliteetsed sinu jaoks, liiga palju viletsaid ning vähe häid õppematerjale.Mul on I taseme treeneritunnistus käes. Loe selliseid raamatuid nagu Supertraining, Strength&Conditioning:Biological Principles and Practical Application ja Science and Practice of Strength Training ja saad aru, mida ma mõtlen selle all, et Eestis pole eriti häid õppematerjale. Ütle, millised eestikeelsed raamatud on võrdväärsed vastased neile meistriteostele?
Artiklist jääb mulje, et oled teinud vale valiku eriala suhtes ning veel rumalamalt, et selle pooleli jätsid pärast seda, kui ligi pool teed oli juba läbi käidud. Nüüd oled laenudes ja diplomita – jah, diplom ei oma sinu silmis mingit väärtust, kuid mainin selle ikkagi ära. Mitte kunagi ei tea ette, kas see eriala oleks sulle tulevikus kasuks tulnud või mitte. Teadmine, olgu ta ükskõik milline, rohkem või vähem huvitav, ei jookse mitte kunagi mööda külge maha. Teine asi on see, et sulle ei kõlvanud õpetamismeetodid ega õppematerjalid. Ka see, et sa ei viitsinud loengutes käia ega eksamitekski õppida.Mina leian, et sa lihtsalt petad ennast, sisimas tead siiski, et oled teinud valesti.
Kuigi ma hindan konstruktiivset kriitikat, arvan ma, et sinu kommentaar on pigem destruktiivne. Sa justkui tahad mulle kohta kätte näidata, mitte anda näpunäiteid ja soovitusi. Milleks? Suur osa su kommentaaridest põhineb eeldustel ja hinnangutel, mitte faktidel. Vaata kui paljudele inimestele andis see artikkel positiivseid mõtteid. Ja sina tuled siia ja lihtsalt tambid selle täiesti maha.
Vaata kommentaare minu blogi all ja näed, kuidas tuleb konstruktiivset kriitikat anda. Seal ei olnud inimeste eesmärke solvata, vaid panna mõtlema ka punktidele, mida ma võib-olla arvesse ei võta.
Väga huvitav oli lugeda. Arukad mõtted, loodan selliste postituste jätku. Isiklikult kavatsen ülikooli astuda.
Aitäh! Ma ei oodanudki ega tahtnudki, et terve hunnik inimesi järsult ülikooli minema jätavad või sealt ära tulevad. Ma tahtsin, et inimesed lihtsalt mõtleksid enda valikute üle pikemalt. Mina mingis punktis seda ei teinud ja see oli viga. Edu ülikoolis!
Ise TTÜs õppides ja teades mis koormus on ärindusel, ei teki mingit erilist respecti Teie vastu,sama ülikooli teises tiimvas on elu hoopis teistsugune,seal tehnika poolel.Ärindus on TTÜs tõesti selline kinnimakstud tüüpide, kes ise ka ei tea mida tahaks mängumaa. Kui sa päriselt õppida tahaks, noh kehakultuur on teine tee ja treeneriametka, siis tehnikaülikool keskendub ikka nemasti reaalainetega seotud aladele.Ma olen suhteliselt kindel, et inseneriks ei sünnita, olgu sul kuistahes palju loogikat.Tõsi ta on, et leidub väga mittepädevaid proffessoreid, aga sellepärast ei saa veel kogu süsteemi huka mõista. Ise ma õpin erialal kuhu sissesaamiseks piisab matemaatika eksamil 37 punktis, aga 90 sisseastujast lõpetab nominaalajal 9. See on ränkraske, on palju ained mille väärtusest ma olen hiljem,ja ka aineid mille väärtusest ma ei usu et ma aru saan.
Kui sulle meeldib nii ja keegi sulle ei tee takistuseks mõne diplomi puudumist, siis hästi, aga ei ole mõtet teha päris sellist propogandat TTÜ kohta kui kõik mis sa näinud oled on motivatsioonitute õpilastega, motivatsioonitu õpetamine ärinduses. Mille õppimist ülikoolis, või üldse sellisel viisil seatakse tugeva kahtluse alla.
Sinu teema on sarnane nagu Holgeril,tema tehnika võib toimida, aga lõppu tuleks panna hoiatus, et see on rangelt minu tehnika ja loogika mis teiste puhul ei pruugi nõnda toimida ja kasu tekitada. Nagu sega teeb Imre Vähi.
Sinu teema on sarnane nagu Holgeril,tema tehnika võib toimida, aga lõppu tuleks panna hoiatus, et see on rangelt minu tehnika ja loogika mis teiste puhul ei pruugi nõnda toimida ja kasu tekitada. Nagu sega teeb Imre Vähi.
See on juba teiste viga, kui sellest ei suudeta aru saada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Suur viga.Sinu teema on sarnane nagu Holgeril,tema tehnika võib toimida, aga lõppu tuleks panna hoiatus, et see on rangelt minu tehnika ja loogika mis teiste puhul ei pruugi nõnda toimida ja kasu tekitada. Nagu sega teeb Imre Vähi.
Ma kirjutasin ühe sellise lõigu enda postitusse ka:
Ma ütlen hoiatuseks, et ma ei soovita kellelgi ilmtingimata ülikoolist ära tulla või ülikooli minemata jätta. Ma ei ole ju tegelikult mingi edu näide, et minu sõna uskuda. Ja ma soovitangi skeptiline olla.
Aga ma soovitan kindlasti ka rohkem mõtiskleda. Mõtle, miks sa ülikooli minna tahad või miks sa seal üldse käid. Sul on vaja palju informatsiooni, et teha üks korralik otsus. Minul oli väga vähe infot ja ma tegin selle otsuse lihtsalt kõhutunde järgi. See oli suur viga.
Ja tõesti ei tasu kellegi infot/nõuandeid ilma mõtlemata kasutada.
Mul on I taseme treeneritunnistus käes. Loe selliseid raamatuid nagu Supertraining, Strength&Conditioning:Biological Principles and Practical Application ja Science and Practice of Strength Training ja saad aru, mida ma mõtlen selle all, et Eestis pole eriti häid õppematerjale. Ütle, millised eestikeelsed raamatud on võrdväärsed vastased neile meistriteostele?
Sa oled ka üks seda tüüpi inimene, et Eestis on kõik paha ja välismaal on kõik hea. Üks on veel siin foorumis.
Aga arvesta mastaapsust ka. Väikese riigi eripära ongi see, et tuleb lugeda palju inglise keeles.
Mis sel õpikul viga on:
http://kulturism.ee/downloadable/SpordiYldained3.pdf
Samuti on head J.Loko koostatud õpikud.
No sel puhul on ikkagi inimese end LOOGIKA see mida tuleb kasutada.igaks juhtumiks ei saa elus valmistuda ja õppida.lihtsamaid asju peab loomulikust intelligentsist ka oskama.
Vaata, matroxx, trammijuhil peab ka tunnistus oli, kuigi tramm sõidab kogu aeg mööda rööpaid ja kuhugi mujale minna ei saa. Ja intelligentsusega ei ole siin mingit pistmist.
Vaata, matroxx, trammijuhil peab ka tunnistus oli, kuigi tramm sõidab kogu aeg mööda rööpaid ja kuhugi mujale minna ei saa. Ja intelligentsusega ei ole siin mingit pistmist.
Võiks veel küsida nii ..kas kutseoskus=intelligentsus?
POle mõttet tuua lolli ja ebasobivat näidet.
koristamisega on inimene tegelenud aastatuhandeid.enamus töövõtteid saab omandada kohapea ning väga kiiresti.
- You must be logged in to reply to this topic.
