Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?
- This topic has 168 replies, 33 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Vastus teemaalgataja küsimusele on – ei ole kuid ennekõike loob väärtusi nendele, kes seda soovivad ja oskavad hinnata. Omandasin ise juristidiplomi ja kahjuks või õnneks ei tea ühtegi kohtus esinevat juristi, kellel puuduks ülikoolidiplom. Kohtusse lihtsalt ei lasta ilma akadeemilise hariduseta. Õigusalaseid teadmisi võib omandada edukalt omal käel mingil kitsal alal, nt. valdavad paljud raamatupidajad edukalt raamatupidamist puudutavat seadusandlust kuid ei tea kedagi, kes omandaks omal käel retoorika, esinedes üksi kodus seinale või õpiks argumenteerima ja loogikareegleid ilma õppejõuga vestlemata ja seminaridel osalemata, see pole lihtsalt võimalik. Omal käel õppides ei kuule sa nimekate õigusteadlaste (paljud peaks tundma taasiseseisvunud EV esimest õiguskantslerit Truuvälja) loenguid, mis on tõeline nauding, pluss suuline eksam nendega ja ma mõtlen vahetut vestlust, mitte youtube virtuaalloenguid. Ülikoolis omandatu ei ole siiski kuivalt konspektide valmistamine ja faktide pähe tampimine, paljud sellise mentaliteediga langevad lihtsalt välja. See on kõigest õigusteadus, paljud teised erialad omavad samu väärtusi, mida ise ja omal käel ei omanda.
Oleme ausad, ühtegi omal käel õppinud kirurgi enda kallale ka ei laseks.
Sa mainid enda postituses väga olulisi punkte:
– Neile, kellele meeldib.
– Neile, kellel on spetsiifiline valdkond, kus formaalse hariduseta lihtsalt ei saa.
– Neile, kellel on väga keeruline mingeid oskusi iseseisvalt omandada. (Aga ega minu näite puhul treeneriks ka ei saa iseseisvalt treenides. Ikka on vaja teisi, keda treenida, ja juhendajaid. Lihtsalt need olen ma ise leidnud ja leian edaspidi.)
Ma arvan, et see teine punkt on midagi sellist, mille üle tuleks arutleda ja seda selgemaks muuta, kuna mõnel juhul võiks isegi sellises valdkonnas saada edukalt töötada. Näiteks õpetaja ei peaks minu meelest ilmtingimata “kõrgelt haritud” olema.
Sa mainid enda postituses väga olulisi punkte:
– Neile, kellele meeldib.
– Neile, kellel on spetsiifiline valdkond, kus formaalse hariduseta lihtsalt ei saa.
– Neile, kellel on väga keeruline mingeid oskusi iseseisvalt omandada. (Aga ega minu näite puhul treeneriks ka ei saa iseseisvalt treenides. Ikka on vaja teisi, keda treenida, ja juhendajaid. Lihtsalt need olen ma ise leidnud ja leian edaspidi.)
Ma arvan, et see teine punkt on midagi sellist, mille üle tuleks arutleda ja seda selgemaks muuta, kuna mõnel juhul võiks isegi sellises valdkonnas saada edukalt töötada. Näiteks õpetaja ei peaks minu meelest ilmtingimata “kõrgelt haritud” olema.
Väärtust loovad ja on loonud maailmale tegelikult need, kellel on kirge ja huvi oma ala vastu. Mis on see väärtus, sõltub jälle inimesest. Ülikooli osa selles on tegelikult väike, enamus teeb inimene. See, miks mõni inimene kehakultuuri õppides toitumisest midagi ei tea, on tema enda probleem. Seal õpib ka selliseid, kes teavad ja tahavad teada. Kui inimene ise midagi omandada ei viitsi, siis ülikool kolba sisse väärtusi ja teadmisi ka ei pane ja kahtlemata ei loo selline kodanik maailmale mingit väärtust.
Tahest-tahtmata meenuvad elukutseliste sõjaväelaste seisukoht, kus mehed on mitu aastat rindel olnud ja siis tulevad uued peale ning öeldakse uutele: “Kui tahate siin põrgus ellu jääda, siis unustage kohe ära kõik, mis te siiani Sõjaväeakadeemias õppisite”. Põhjus imelihtne- need, kes noori õpetasid ja juhendasid, ei olnud ise hetkegi reaalselt lahinguväljal käinud. Usun, et sama kehtib väga paljudes valdkondades.
See lause muide on mujalgi valdkondades levinud. Värskelt koolist tulnu kipub mõtlema võibolla liialt kastis ja ka idealistlikult aga enam pole tehiolusid vaid reaalne maailm ja ta peab sellega kohanema, vastupidisel juhul saavad teadmised talle saatuslikuks. “Absorb what is useful” (Bruce Lee)
Väärtust loovad ja on loonud maailmale tegelikult need, kellel on kirge ja huvi oma ala vastu. Mis on see väärtus, sõltub jälle inimesest. Ülikooli osa selles on tegelikult väike, enamus teeb inimene. See, miks mõni inimene kehakultuuri õppides toitumisest midagi ei tea, on tema enda probleem. Seal õpib ka selliseid, kes teavad ja tahavad teada. Kui inimene ise midagi omandada ei viitsi, siis ülikool kolba sisse väärtusi ja teadmisi ka ei pane ja kahtlemata ei loo selline kodanik maailmale mingit väärtust.
Nii on.
Ülikool on minu silmis, kui koht, kus sa võid omandada uusi teadmisi, kui vaid soovid sellesse panustada.
Mis on aga ülikool teistele? Paljudele Tööandjatele on see koht, kus antakse pabereid, mis kinnitavad(peaksid kinnitama) mingi isiku pädevust mingis valdkonnas. Paljude Noorte jaoks on see koht, kus saadakse see paber, et keegi sind tööle võtaks.
Ammu on juba selge, et suure hulga inimeste jaoks on ülikool lihtsalt koht kuhu ühiskond sunnib sind minema, et tööturul hakkama saada ning endale sissetulek tuleviku jaoks kindlustada.
Ei ole ülikool enam lihtsalt koht, kus teadmisi omandada maailma väärtuste edendamiseks. Sellest on ju kahju tegelt. Kui paljud käivad ülikoolis, kuigi absoluutselt ei huvitu sellest? Vaid tunnevad ühiskonna survet hariduse nõudmistes.
Ise läksin kunagi samamoodi kõrgkooli, et saada see paber kätte. Huvi oli ümmargune 0. Aga tulevik ja ühiskond kisasid, et õppima peab, peab paberid kätte saama, sest muidu ei saa tööd, ei saa teenida elatist ega ei midagi sellist… Jube surve lihtsalt.
Ning kuna tõesti keskkool andis endast parima, et kogu minu huvi uute teadmiste vastu minust välja peksta siis olingi peale kooli lõppu täielik juurvili, kes tundis huvi väheste asjade vastu.
Nüüd tagasivaadates olen õnnelik, et otsustasin kiiresti tööle minna, sest see andis võimaluse igasugu huvidel taastekkida. Kuna puudus “vajadus” või “Nõue” pidevalt õppida, siis hakkas kasvama minu enda naturaalne huvi teatud asjade vastu. Hakkasin erinevaid asju õppima mitte, et keegi sundinud oleks, vaid kuna tahtsin. Hoopis teine tera.
Mulle meeldib see inglisekeelne lause siinkohal:
“I hate to Study, but I love to Learn”
Umbestäpselt tähendab siis seda, et meeldib omandada uusi teadmisi, kuid puudub soov kuivalt õppida/tuupida.
Ning hetkel on minu elu just selline nagu soovin. Omandan uusi teadmisi iga päev – kuid enda graafiku järgi ning kunagi ei sunni ma end midagi “õppima”. Loen ja omandan uusi teadmisi asjade kohta, mis huvitavad.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sest sina annad neile vastuse kandikul ja sarnaselt oma eeskujudele ütled, et “asi on nii”, samas kui Ülikoolis teadusliku mõtteviisi kontekstis on eri arvamusi, öeldakse tihti, et “täpselt ei tea” ja infot on palju ning peab ise mõtlema. Mõtlemine on kurnav ju!
Sama arutelu nagu “kas ennem oli muna või kana”. On väga võimekaid ja edukaid inimesi 6kl haridusega ja samas ka mitme kõrgharidusega idioote. Pigem on asi intelligentsis ja HARITUSES.
Sest sina annad neile vastuse kandikul ja sarnaselt oma eeskujudele ütled, et “asi on nii”, samas kui Ülikoolis teadusliku mõtteviisi kontekstis on eri arvamusi, öeldakse tihti, et “täpselt ei tea” ja infot on palju ning peab ise mõtlema. Mõtlemine on kurnav ju!
Words of wisdom.
Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan aru, kui palju on veel õppida ja teada. Iga aine alguses on kõik nii lihtne ja loogiline.
Kas ma siis järelikult lähen lollimaks
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Words of wisdom.
Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan aru, kui palju on veel õppida ja teada. Iga aine alguses on kõik nii lihtne ja loogiline.
Kas ma siis järelikult lähen lollimaks
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Küllap vist.
Kusagile tuleb tõmmata piir ja öelda, siiamaani ja kõik.
Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eeldan, et sa oled Tallinna inimene ning need kaks õpivad Tallinna Ülikoolis kehakultuuri. Lõpetasin ise seal magistrantuuri aastal 2011. Seal on selliseid treeningõpetuse ja toitumise aineid ikka väga minimaalselt. Toitumist põhimõtteliselt ei eksisteerinud, kui va. paar loengut Raivo Voki poolt bakalaureuse õppes.
Kui juhuslikult pole see sõber sul vabaainena võtnud atleetvõimlemist, siis loomulikult ei ole ta triitsepsi treenimisega kursis. Seal ülikoolis tehakse sind kehalise kasvatuse õpetajaks. Palju pedagoogika aineid, kuid baka õppes saab teadmised ka inimese anatoomiast, füsioloogiast ja kinesioloogiast. Igaüks on täpselt nii haritud ja laiapõhjaliste teadmisega, kui ta olla soovib. Paljud käivad seal niisama paberi pärast kohal, kuid on ka neid, kes tõesti targemaks tahavad saada.
Ja tee, mis tahad. Tänapäeval on ka paber oluline. Keegi ei võta sind kehalise kasvatuse õpetajaks, kui sul pole mingit paberit ette näidata.
Nii on.
Ülikool on minu silmis, kui koht, kus sa võid omandada uusi teadmisi, kui vaid soovid sellesse panustada.
Mis on aga ülikool teistele? Paljudele Tööandjatele on see koht, kus antakse pabereid, mis kinnitavad(peaksid kinnitama) mingi isiku pädevust mingis valdkonnas. Paljude Noorte jaoks on see koht, kus saadakse see paber, et keegi sind tööle võtaks.
Ammu on juba selge, et suure hulga inimeste jaoks on ülikool lihtsalt koht kuhu ühiskond sunnib sind minema, et tööturul hakkama saada ning endale sissetulek tuleviku jaoks kindlustada.
Ei ole ülikool enam lihtsalt koht, kus teadmisi omandada maailma väärtuste edendamiseks. Sellest on ju kahju tegelt. Kui paljud käivad ülikoolis, kuigi absoluutselt ei huvitu sellest? Vaid tunnevad ühiskonna survet hariduse nõudmistes.
Ise läksin kunagi samamoodi kõrgkooli, et saada see paber kätte. Huvi oli ümmargune 0. Aga tulevik ja ühiskond kisasid, et õppima peab, peab paberid kätte saama, sest muidu ei saa tööd, ei saa teenida elatist ega ei midagi sellist… Jube surve lihtsalt.
Ning kuna tõesti keskkool andis endast parima, et kogu minu huvi uute teadmiste vastu minust välja peksta siis olingi peale kooli lõppu täielik juurvili, kes tundis huvi väheste asjade vastu.
Nüüd tagasivaadates olen õnnelik, et otsustasin kiiresti tööle minna, sest see andis võimaluse igasugu huvidel taastekkida. Kuna puudus “vajadus” või “Nõue” pidevalt õppida, siis hakkas kasvama minu enda naturaalne huvi teatud asjade vastu. Hakkasin erinevaid asju õppima mitte, et keegi sundinud oleks, vaid kuna tahtsin. Hoopis teine tera.
Mulle meeldib see inglisekeelne lause siinkohal:
“I hate to Study, but I love to Learn”
Umbestäpselt tähendab siis seda, et meeldib omandada uusi teadmisi, kuid puudub soov kuivalt õppida/tuupida.
Ning hetkel on minu elu just selline nagu soovin. Omandan uusi teadmisi iga päev – kuid enda graafiku järgi ning kunagi ei sunni ma end midagi “õppima”. Loen ja omandan uusi teadmisi asjade kohta, mis huvitavad.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga hästi öeldud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõik on võimalik tahtejõuga. Kuid samas peab olema piisavalt loogilist mõtlemist ja oskusi lahendada probleeme ka väljaspool “kasti”. Neid õpetabki kõrgkool/ülikool. Selleks, et saavutada edu, pead ise õppima, kool omab vaid suunavat osa protsessis. Mul on kõrgharidus, lisakoolitusi mitu-setu, sügisest ilmselt uuele ringile õppima. Aga need teadmised ja see lähenemine, mis mul praegu on oma eriala suhtes, on nõudnud mu oma pingutust ja seda, et ise õpiksin. Ja nõuab seda ka edaspidi, muidu ma ei areneks. Sellele küsimusele ei ole otsest vastust, sest ei ole olemas õiget ja vale arvamust. Kõike saab, tuleb lihtsalt tahta ja olla valmis pingutama selle nimel.
Mingisse õppeastmesse sissesaamine ja selle lõpetamine eeldab üha kõrgemat üldintelligentsust. Keskmiselt. Seega midagi see ikkagi näitab. Ei usu Risto, et päris “chuck norris” igale valikvastustega testile vastasid või lemmikbänd ACDC mängu mängisid. Ilmselt ikka nt. välistasid vähemalt 1-2 varianti, mis olid tobedad või vähetõenäolised, MIDAGI ikka loengutest meelde oli jäänud jne.
Mingisse õppeastmesse sissesaamine ja selle lõpetamine eeldab üha kõrgemat üldintelligentsust. Keskmiselt. Seega midagi see ikkagi näitab. Ei usu Risto, et päris “chuck norris” igale valikvastustega testile vastasid või lemmikbänd ACDC mängu mängisid. Ilmselt ikka nt. välistasid vähemalt 1-2 varianti, mis olid tobedad või vähetõenäolised, MIDAGI ikka loengutest meelde oli jäänud jne.
Chuck Norris on väidetavalt Interneti otsast lõpuni läbi lugenud.
Sama arutelu nagu “kas ennem oli muna või kana”.
Siin pole midagi arutleda – kana oli ennem.
Siin pole midagi arutleda – kana oli ennem.
Ei olnud, Chuck Norris oli ennem.
- You must be logged in to reply to this topic.
