Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?
- This topic has 168 replies, 33 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ometigi sa loed raamatuid, artikleid, katseid, mida need teadlased ja professorid teinud, kirjutanud ja avaldanud on. Ära loe neid rohkem ega too siia tõestuseks. Simple.
No sa ju peaksid mõistma, et need kaks asja pole niimoodi võrreldavad.
Üks vahe on see mida Professor omaenda loengus, interneti artiklis või raamatus jutustab, kus lubatud on talle palju… võrreldes siis sellega mida tehakse teaduslikel katsetel, kus emotsioonid ja subjektiivsus on asjad mida lihtsalt ei pea “üritama” vältida vaid mille kaasamisega sinu tehtud katseid ja uuringuid lihtsalt pärast enam teaduslik kolleegium ei tunnista.
Teaduslik uuring, kus sa uurid midagi näiteks rakutasandil – seal on väga raske faktidega puusse panna. Sa ju jäädvustad katse tulemusi – sinu JÄRELDUSED võivad täiesti mööda olla, kuid katse tulemused õigete protokollide puhul on ju siiski faktid mida ümber ei muuda.
Ehk, kui ma loen teaduslikke uuringuid ja igasugu katseid siis mul suht kama kaks sellest mida uuringu teostajad ARVASID, et nad leidsid või tõestasid. Absull ei puutu asjasse. Analüüsida tuleb tulemusi.
Ning artiklite, raamatute ja kõige muuga sama asi. Ma võin lugeda mida mõned inimesed kirjutavad, kuid nende otsene arvamus on vähe väärt, kui see ei ole toetatud vastavate viidetega uuringutele.
Seetõttu, kui ma ka loen ja kasutan mingeid artikleid – annan endast parimat, et alati teha kindlaks et see põhineb ka teaduslikel viidetel ning võimaluse korral kõik ka ise läbi lugeda ja analüüsida.
Alati see muidugi ei õnnestu ning teinekord tõesti langen ise-enda poolt taunitava tegevuse alla, kus kasutan materjali, kus viited pole alati kõige paremini välja toodud. Aga pole keegi täiuslik.
Selles see asi ongi.
Professoril on oma loengutega ikka suhteliselt vabad käed, kuidas ta täpselt õpetab ning millistele allikatele viitab. Ehk mida sa ülikoolis Professori suust kuuled?
Tema ARVAMUST, mis põhineb teatud teaduslikele viidetele. Kui aga tema tehtud järeldused on valed, või viited allikatele ebasobivad antud argumendile siis tulemuseks ongi see, et Info Moondub.
Kaks professorit võivad täpselt samasugusest uuringust teha hoopis teised järeldused. Ning olenevalt professorist saavad ka nende õpilased koolis erineva loengu osaliseks. Pealtvaadates on kõik justkui õige. Professor viitab sellele ja tollele uuringule – kõik nagu klapiks…. Aga reaalselt ei ole kõik alati nii roosiline.
Mul oli juhtum, kus tuttav planeeris 2 kuuga alla võtta 4kg rasva arvelt, et olla vormis oma puhkuse alguseks…küsisin et kuidas ta seda planeerib, vastas siis mulle ja küsisin et kus sa nii lolli juttu kuulsid…tema veidi ärritatuna vastas et õppis kehakultuuri 4a(lõpetas ikka ka), siis ma rääkisin kuidas ta seda teha võiks ning saavutaksid tulemuse max 4ja nädalaga ja tyyp naeris ja ytles et sina, kes sa pole ülikooli lõpetanud, pöörad õppejõudude ja kogu tema 4 aastaga omastatud teadmised ümber…lühidalt, mul oli õigus, kui ta nõu vajab siis alati pöördub minu poole ja on ülikoolis pettunud NING mõistab et ajad muutuvad.
See oli mu esimene juhtum, aga mitte viimane
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Organismi võimel mobiliseerida depoorasva energia saamiseks on paraku piirid. Kindlasti võivad siin olla päris suured individuaalsed erinevused. N-ö keskmise inimese rasvkoe vähenemise maksimaalseks tempoks on pakutud 100–150 g ööpäevas.
Sellele vastaks energiahulk ca 700–1000 kcal. (1 g depoorasva annab ca 7 kcal). Selle energiahulgaga ei kataks isegi ainevahetuse põhikäivet. Järelikult saadakse puudujääv energia teistest allikatest, eelkõige lihaskoe valkudest, mida on suhteliselt palju ja mille vähenemine ei kujuta organismile elulist ohtu (vähemalt esialgu). Niisiis võime teoreetiliselt kaotada nädalaga maksimaalselt 0,7–1 kg rasva.
Copy-paste.
Aa, et professor avaldab arvamust, sina vaieldamatut teaduslikku tõde, mida pole isegi vaja enam analüüsida …
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aa, et professor avaldab arvamust, sina vaieldamatut teaduslikku tõde, mida pole isegi vaja enam analüüsida …
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Just, just. Täpselt seda ma ütlesingi.
Analüüsimine ongi kõige alus. Kahjuks loeb siiani meediast selliste tegelaste nagu Lustig, Mendola, Dr.Oz vms arvamusi, kelle analüüsimisvõime on vist lasteaia lapse tasemel või soov raha järele niivõrd suur, et arvatakse siiani, et Rotid on inimesed ning üks rotiuuring on põhjus telekasse ronida ja kõigile kuulutada oma teadmiste taset… lol.
Ma lihtsalt annan endast parimat, et mitte promoda teguviise millel pole teaduslikult kindlat alust. Aga mõned teised isikud leiavad, et kõik uuringud on võrdväärsed ning kui ikka Rottidele antud fruktoos nad paksuks tegi siis peab ilmselgelt Kella lööma ning alustama kampaaniat fruktoosi mürgisuse üle, lol.
Okei, teen siis ettepaneku moodustada Teadusliku Tõe komitee ja sind sinna etteotsa määrata.
Ühtlasi kõigile “teadlastele” aine “Uurimistöö metoodika ABC” kohustuslikuks, lektoriks hr. A. Angel
Point siin on lihtne ju tegelt. Teadmiste/väidete õigsus ei sõltu inimesest, kes neid teeb. Ning puhtalt selle fakti järgi ei saa ükski Professor vääramatult olla targem kõikidest mitte-professoritest puhtalt oma staatuse tõttu ühiskonnas. Ning samamoodi tähendab see seda, et ükskõik, mis formaalse haridustasemega või ühiskonna staatusega isik võib olla targem, tema väited õigemad, kui ükskõik, kui tunnustatud Professoril.
Et nagu seisev kell, mis näitab 2Xpäevas õiget aega?
Sa unustad peamise – iga väide vajab tõestamist.Seda paraku suvaline tüüp ei suuda, ükskõik kui kenjaalseks ta ka ennast ei pea,
Ja seetõttu hakatakse tõestamise asemel oponente sõimama, ärritutakse, ülbitsetakse …
on ju nii,
Enda jaoks ma lihtsalt ei näe traditsioonilisel Ülikoolil mõtet, sest olgugi, et seal saaks personaalset juhendamist tihtipeale ülimalt kogenud ja palju teadmisi omandatud isikutelt – siis tänapäeva info-ajastus puudub vajadus selleks mingisse asutusse minna või selle eest sageli ka raha maksta. Mingi paberilipik, mis peaks näitama minu teadmisi mind ei huvita – sest selle väärtus on liialt sageli valesti mõistetav ning vajalik ainult selleks, et Ühiskonnas sinu teadmisi rohkem respekteeritakse – olgu see siis tööandjate või muude inimeste poolt.
Väga revolutsiooniline seisukoht,
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>150 aastat tagaski väitis talumeest, et koole pole vaja, seal õpitakse hobusevargaks.
Nagu ma aru saan, tuleb sinu arust auto ja lennukirooli lubada suvalise soovija, sama ka arstidega …
üleüldse suvalise ametiga …
sa ntx minu juurde operatsioonile ei taha tulla?
Saaksid oma väljakilgatud vaateid kohe praktikas tõestada – no ja minul kah ‘uvitav; ikkagi esimene kord inimest lahti lõigata …
Eks ma teeksin sama, kui veedaksin mingi 10a, lugematud summad raha ja vaeva oma Doktorikraadi püüdlustes ning et siis lõpuks avastada, et mingi Entusiast, kes lihtsalt oma vabast ajast asja uurinud ja teadmisi omandanud suudab minuga võrdväärselt sammu pidada.
Mõni näide oleks omal kohal.
Just, just. Täpselt seda ma ütlesingi.
Organismi võimel mobiliseerida depoorasva energia saamiseks on paraku piirid. Kindlasti võivad siin olla päris suured individuaalsed erinevused. N-ö keskmise inimese rasvkoe vähenemise maksimaalseks tempoks on pakutud 100–150 g ööpäevas.
Sellele vastaks energiahulk ca 700–1000 kcal. (1 g depoorasva annab ca 7 kcal). Selle energiahulgaga ei kataks isegi ainevahetuse põhikäivet. Järelikult saadakse puudujääv energia teistest allikatest, eelkõige lihaskoe valkudest, mida on suhteliselt palju ja mille vähenemine ei kujuta organismile elulist ohtu (vähemalt esialgu). Niisiis võime teoreetiliselt kaotada nädalaga maksimaalselt 0,7–1 kg rasva.
Copy-paste.
Kas sa ei oska (mõttega)lugeda…õige jah, et ei oska, aga äkki sul jälle mingi vahva taktika kasutusel, et teadmisi ammutada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ma ei väsi kordamast, mis toitumise soovitaja sa olid mõned aastad tagasi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ma olin siis juba seal kuhu sina hiljuti saabusid.Kas see ei pane sind avatumalt mõtlema?
Kas sa ei oska (mõttega)lugeda…õige jah, et ei oska, aga äkki sul jälle mingi vahva taktika kasutusel, et teadmisi ammutada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ma ei väsi kordamast, mis toitumise soovitaja sa olid mõned aastad tagasi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ma olin siis juba seal kuhu sina hiljuti saabusid.Kas see ei pane sind avatumalt mõtlema?
Järjekordne “ärapanija”, kes üritab midagi tõestada.
Järjekordne “ärapanija”, kes üritab midagi tõestada.
Ouch….NOT
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga eks ma olen tulevikus leebem, aeg-ajalt sa lihtsalt astud mu närvi peale, aga see tuleb ja läheb sama kiirelt.
Nagu ma aru saan, tuleb sinu arust auto ja lennukirooli lubada suvalise soovija, sama ka arstidega …
üleüldse suvalise ametiga …
sa ntx minu juurde operatsioonile ei taha tulla?
Saaksid oma väljakilgatud vaateid kohe praktikas tõestada – no ja minul kah ‘uvitav; ikkagi esimene kord inimest lahti lõigata …
Kas enam tooremalt saab midagi kontekstist välja rebida???
Hea huumor päeva lõppu, tänud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kuigi usun et all on millalgi sinu kasutajanime näha, aga poste sa vist tõesti ei kirjuta ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aga tegelt ka, mismoodi siis näeks välja 4 nädalaga 4 kg rasva põletamine
tundub liiga optimistlik
Võimalik. Kui sul on ntx 50 kilo rasva üle, siis leian, et selles ei ole midagi võimatut. Kui sul aga 5 kilo võistlusvprmini on, siis ebareaalne.
- You must be logged in to reply to this topic.
