Kas me oleme üksi siin Universumis?
- This topic has 119 replies, 56 voices, and was last updated 18 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kuup: mitmedimensionaalsed ruumid tegelikult mõistmatud ei ole nende jaoks, kes vähegi matemaatikat uurinud on kunagi. Kogu geomeetria on laiendatav n-dimensionaalseks. Hoopis huvitavamad on mitteeukleidilised ruumid, kus eikledese mõttes paralleelsed sirged võivad näiteks vabalt lõikuda jne
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Inimene on selline huvitav olend, et selle asemel, et oma eluga normaalselt hakkama saada, hakkab ta hoopis uurima, kas peale tema veel keegi kusagil elab. Ja veel parem on, kui see keegi elab temast halvemini. Siis ta ei hakka üldse pingutama, vaid rahuliku südamega väidab: mis siis, et meil nii halb on? Vaadake – seal on veel halvem! Ja nii ta siis s.tub oma kaevu edasi.Meenus sellega seoses üks selline tabav võrdlus inimeste ja rändtirtsude vahel: rändtirtsud on sellised tegelased, kes hävitavad kõik oma teel ja olles selle saavutanud siirduvad nad uutele (põllu)maadele, mida laastada. Rändtirtsude ja inimeste vahe seisneb selles, et inimesel on pahatahtlikkus, loomadel see puudub! Lihtsalt üks selline väike paralleel.
Inimene on inimesele hunt. Siin on üks mõtteavaldus selle kohta: LINK.
Inimene on loodud palju tagemaks, kui ta seda ära suudab kasutada-ju meil polegi piskestel siin maapeal midagi endale väga nuputada jäetud.Mõtleme välja teooriaid ja arvutame suure hoolega, nagu elu on näidanud on inimkond primitiivne siiani ja pidevalt eksinud ka kõige lihtsamates assjades.Pigem on olemas teine paralleel mida me ei taju oma meeltega aga see on ka vaid oletus munkade poolt Tiibestist kes transsi end viivad.
Ise oma peaga usun kindlalt, et on olemas maaväline elu, sest kui inimene mõtleb juba sellele sügavamalt, et on olemas lõpmatus ei jõua isegi see talle kohale on see üldse võimalik.
Aga üritame edasi!
Mida Bermuuda kolmnurgast arvate? (Reedel kell 20.00 on Kanal2-s sel teemal ka saade)Juba 10 aastat tagasi oli sellest saade ja ka dok. videolõik kus oli näha kuidas merepõhjast vallandus suur gaasi pahvakas mis siis laeva ligiduses veepinnale tõustes laeva greeni keerab ja ülelendava lennuki plahvatama paneb. See on üsna tõenäoline, et see nii ka on. Muidugi ma ei tea mis selles saates väidetakse.
Oleks väga rumal arvata, et ainult maal on elu.
Kindlasti mitte.On ka igal pool näha videosi ja pilte ufo-dest. Loomulikult on üle poole neist mixitud aga siiski arvan, et mõningad on siiski tõesed
Aga kas teistel planeetitdel humanoide on? see paneb juba mõtlema
Bermuuda kolmnurga kohta arvan seda, et kuna see on maailma kõige tihedama laevaliiklusega piirkond siis juhub seal ka palju õnnetusi.Kahtlen kas seal midagi paranormaalset on aga ikkagi põnev sellest mõelda.
Aga üks asi mulle pähe ei mahu kohe kuidagi.
Et universum on lõputu
aga samas on väga imelik mõelda, et universum kusagil ära lõppeks(siis oleksime kui vangid)
aga samas on väga imelik mõelda, et universum kusagil ära lõppeks(siis oleksime kui vangid)Sulle jääb kitsaks või?
Tegelikult võiks selle asemel, et sellise asja peale mõelda enda aega millegi kasulikuga sisustada. Kuhu see teadmine sind viib? Sellest võib ennast lolliks mõelda. Kui suur universum on? Mis universum üldse on? Kas tal on piirid? Mis peale universumit tuleb? Kuidas inimene tekkis? Millest ta tekkis? Millest see miski tekkis, millest inimene tekkis? Mis juhtub inimesega peale surma? jne. jne. Esialgu võiks ju maa peale jääda ja siinseid probleeme lahendada, enne kui universumit läheme avastama.
Oleme eelnevad 10 000 aastat ära elanud ilma nende teadmisteta, elame järgmised ka, uuri palju tahad…
Ma ei taha sellega õelda, et selles midagi halba oleks, et uuritakse, aga IMO ressurside raiskamine.
Pole tõendeid teiste eluvormide kohta universumis? Äkki on asi selles, et inimesed on liiga lollid, et kedagi teist siit universumist peale enda leida!Inimesed on ainuke oluline asi terves universumis (väga kitsarinnaline mõtlemisviis)- Aga sina tõesta, et see on nii!
No aga ei ole ju neid tõendeid. Ega see ei tähenda, et oleks põhjust välistada teiste eluvormide olemasolu. Lihtsalt ei ole piisavalt informatsiooni, et otsust langetada.
Tegelikult võiks selle asemel, et sellise asja peale mõelda enda aega millegi kasulikuga sisustada. Kuhu see teadmine sind viib? Sellest võib ennast lolliks mõelda. Kui suur universum on? Mis universum üldse on? Kas tal on piirid? Mis peale universumit tuleb? Kuidas inimene tekkis? Millest ta tekkis? Millest see miski tekkis, millest inimene tekkis? Mis juhtub inimesega peale surma? jne. jne. Esialgu võiks ju maa peale jääda ja siinseid probleeme lahendada, enne kui universumit läheme avastama.Oleme eelnevad 10 000 aastat ära elanud ilma nende teadmisteta, elame järgmised ka, uuri palju tahad…
Ma ei taha sellega õelda, et selles midagi halba oleks, et uuritakse, aga IMO ressurside raiskamine.
See ongi kasulik ja inimesel peab huvitav olema, meelt peab ka lahutama.
Oleks väga rumal arvata, et ainult maal on elu. Kindlasti mitte.
On ka igal pool näha videosi ja pilte ufo-dest. Loomulikult on üle poole neist mixitud aga siiski arvan, et mõningad on siiski tõesed
Aga kas teistel planeetitdel humanoide on? see paneb juba mõtlema
Bermuuda kolmnurga kohta arvan seda, et kuna see on maailma kõige tihedama laevaliiklusega piirkond siis juhub seal ka palju õnnetusi.Kahtlen kas seal midagi paranormaalset on aga ikkagi põnev sellest mõelda.
Aga üks asi mulle pähe ei mahu kohe kuidagi.
Et universum on lõputu
aga samas on väga imelik mõelda, et universum kusagil ära lõppeks(siis oleksime kui vangid)
Oleks väga rumal arvata, et ainult Maal on elu, sest SA ARVAD, et fake piltide seast on mõningaid tõeseid? Sa arvad? Ning selle pärast on rumal arvata teistmoodi? Ise ka mõistad, kui nõrk su väide on?
Kui Universum kusagil ära lõpeks, siis oleksime vangid? Huvitav väide jällegi. Kas end vangina tundmine oleneb siis sellest, kui kas see ruum, kus sa asud, on lõplik või mitte? Ma arvasin, et pigem see, kui palju sul selles ruumis vabadust on. Kui sa oled oma toas vabatahtlikult, teed seda, mida tahad ning su ruum on teatavasti lõplik, kas sa oled siis oma toa vang?
Kui Universum kusagil ära lõpeks, siis oleksime vangid? Huvitav väide jällegi. Kas end vangina tundmine oleneb siis sellest, kui kas see ruum, kus sa asud, on lõplik või mitte? Ma arvasin, et pigem see, kui palju sul selles ruumis vabadust on. Kui sa oled oma toas vabatahtlikult, teed seda, mida tahad ning su ruum on teatavasti lõplik, kas sa oled siis oma toa vang?Toas on uks, millest saab välja minna. Majast saab välja minna. Eestist saab välja minna. Vot maakeralt nii kerge välja minna ei ole, aga väga nõme on mõelda, et sa oled maakeral vangis.
Toas on uks, millest saab välja minna. Majast saab välja minna. Eestist saab välja minna. Vot maakeralt nii kerge välja minna ei ole, aga väga nõme on mõelda, et sa oled maakeral vangis.Tegelikult on maakeral nii palju kohti kus siinne foorumirahvas pole kunagi käinud, seega pole sel erilist tähtsust, et oleme nö “lõksus” maakeral. Lõppude lõpuks me ei saa midagi parata ja seega parem mitte üldse kurvastada, vaid nautida seda, mis meile võimalik on
Tegelikult on maakeral nii palju kohti kus siinne foorumirahvas pole kunagi käinudOn vist päris palju ka selliseid kohtasid, kuhu arvatavasti mitte kunagi mitte ükski inimjalg astunud pole ega mitte ükski inimsilm näinud pole. Võiks isegi öelda, et päris suur osa maakerast on selline pind, sest enamuse Maa pindalast katavad mered ja ookeanid. Ookeani põhja (või isegi sinna lähedale) pole inimesel võimalik ilma spetsiaalsete aparaatideta minna, sest seal on nii kõrge rõhk, mis lömastaks inimese hetkega “pannkoogiks”. Kui sügavamad kohad on u. 10 km sügavad, siis seal valitseb rõhk 1000 bar. On mõned üksikud kalad, kes suudavad väga sügavas vees elada, nad on ülimalt lapikud, samuti pimedad, sest nii sügaval on kottpime, ükski päikesekiir ei suuda nii sügavast veest läbi tungida.. Mõelge, 10 km vett su pea kohal, milline tunne see võiks olla. Absoluutne kottpimedus ning haudvaikus…
Ok, aga kui nüüd maismaast rääkida, siis võibolla isegi on ka mõned kohad alles, kus ükski inimene pole kunagi olnud. Antarktika ja Arktika lõputud lumeväljad, mäed, maa-alused koopad, võibolla isegi mõned kohad tihedates džunglites. See oleks ikka ülikõva asi, kui saaks kunagi viibida kohas, kus varem ükski inimene pole viibinud. Vaevalt, et see mul kunagi teoks saab, aga unistus on see ikkagi.
Tegelikult võiks selle asemel, et sellise asja peale mõelda enda aega millegi kasulikuga sisustada. Kuhu see teadmine sind viib? Sellest võib ennast lolliks mõelda. Kui suur universum on? Mis universum üldse on? Kas tal on piirid? Mis peale universumit tuleb? Kuidas inimene tekkis? Millest ta tekkis? Millest see miski tekkis, millest inimene tekkis? Mis juhtub inimesega peale surma? jne. jne. Esialgu võiks ju maa peale jääda ja siinseid probleeme lahendada, enne kui universumit läheme avastama.Oleme eelnevad 10 000 aastat ära elanud ilma nende teadmisteta, elame järgmised ka, uuri palju tahad…
Inimest eristabki ahvist võime, tahe ja oskus uurida tulevikku. Ahv elab ainult tänases päevas ja mingil määral mäletab ka minevikku.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>On vist päris palju ka selliseid kohtasid, kuhu arvatavasti mitte kunagi mitte ükski inimjalg astunud pole ega mitte ükski inimsilm näinud pole. Võiks isegi öelda, et päris suur osa maakerast on selline pind, sest enamuse Maa pindalast katavad mered ja ookeanid. Ookeani põhja (või isegi sinna lähedale) pole inimesel võimalik ilma spetsiaalsete aparaatideta minna, sest seal on nii kõrge rõhk, mis lömastaks inimese hetkega “pannkoogiks”. Kui sügavamad kohad on u. 10 km sügavad, siis seal valitseb rõhk 1000 bar. On mõned üksikud kalad, kes suudavad väga sügavas vees elada, nad on ülimalt lapikud, samuti pimedad, sest nii sügaval on kottpime, ükski päikesekiir ei suuda nii sügavast veest läbi tungida.. Mõelge, 10 km vett su pea kohal, milline tunne see võiks olla. Absoluutne kottpimedus ning haudvaikus…
Ok, aga kui nüüd maismaast rääkida, siis võibolla isegi on ka mõned kohad alles, kus ükski inimene pole kunagi olnud. Antarktika ja Arktika lõputud lumeväljad, mäed, maa-alused koopad, võibolla isegi mõned kohad tihedates džunglites. See oleks ikka ülikõva asi, kui saaks kunagi viibida kohas, kus varem ükski inimene pole viibinud. Vaevalt, et see mul kunagi teoks saab, aga unistus on see ikkagi.
Inimest eristabki ahvist võime, tahe ja oskus uurida tulevikku. Ahv elab ainult tänases päevas ja mingil määral mäletab ka minevikku.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>selliseid kohti leidub ju meil siin eestiski… kindel, et kõik metsad, sood, mäed jne ei saa olla 100% inimeste läbi trambitud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
