Kas me oleme üksi siin Universumis?
- This topic has 119 replies, 56 voices, and was last updated 18 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
teoreetiliselt on võimalik ajas edasi rännata, aga selleks on vaja väga suurt kiirust. kiirust mida ettegi ei oska kujutada. siis pidi aeg sinu ümber seisma jääma ja ise liigud suure kiiruse sees, maailm väljaspool kiirust läheb aga edasi.
siis sele lõigu järgi võib järeldada et kärbes reisib ajas kuna valguskiirus on kiiruse absoluut kiirus.
segane verk igaljuhul.pole maailma kõige targemad selest läbi purenud sis vaevalt meie siin midagi saavutame:) aga üritada ju võib.
Sellest kärbsest ma aru ei saa. Kui rong liigub valguskiirusel, siis peaks kärbsel olema “ebainimlik jõud”, et liikuda edaspidi. Mõtle kui sa oled rongis mis liigub sellisel kiirusel- see kiirus litsuks sind laiaks, salongis lendamisest pole siin juttugi. Ei tea mis jõud sellel kärbsel peab olema, et rongis akrobaatikat sooritada. Kui siin kõik sellised füüsikud koos on siis keegi võiks ütelda kas kärbsele mõjub ainult kiirendusjõud (kui rong kiirust lisab) või mõjub seesama kiirusjõud ka siis kui rong ühtlasel kiirusel sõidab. Hakkas täitsa huvitama kohe. Kas kärbes saaks tegelt ka 1 m/s arendada valguskiirusel liikuvas rongis ? Ja kui palju jõudu ta selleks rakendama peab
no mõtle ise reisilennuk lendab kuskil nii 700km/h ja sealsed teenindajad lasevad seal kärudega ringi edasi tagasi.nei ei ole ju ülitugevad jalad et seal edasi jõuaks liikuda.sees on ju täiesti tavaline.
või äkki on nii et naad hakkavad lihtsalt ühest otsat tulema ja lenukikiirus e tõttu lendavad nad kohe tagaseina aga vahepeal jõuavad kelegile veel kohvi visata.
ja se kiirenduse asi on ju nii et kui auto hakkab liikuma siis auto hakkab lihtsalt sinust varem liikuma sina veel seisad sel hetkel.ja sellest tuleneb se et sind surutakse tooli.kui kiirendus lõppend on sis liigud sa autoga sama kiirusega.
ühtlasel kiirusel ikka
Kiirus on üldiselt selline huvitav asi, mis on väga suhteline. Kiirus oleneb sellest, mille suhtes me teda mõõdame. Kui auto sõidab 100 km/h mingi taustsüsteemi suhtes – auto puhul siis tee – siis on tema kiirus 100 km/h tee suhtes. Kui kärbes mingil imelikul kombel saaks lennata valguse kiirusel sõitvas rongis kiirusega 1 m/s, siis kärbse kiirus on 1 m/s rongi suhtes. Nüüd tekib küsimus, mille suhtes tal siis see 300 000 001 m/s kiirus peaks olema? Millise taustsüsteemi suhtes? Meie suhtes? Maa suhtes? Päikese suhtes? Kõik objektid liiguvad – nii meie, Maa kui ka Päike. Kogu Universum liigub. Meil puudub absoluutne taustsüsteem, mille suhtes me saaks mõõta kärbse kiirust.Valguse kiirusel on selline huvitav omadus, et ta on absoluutne kõigi taustsüsteemide suhtes. Ükskõik, mis kiirusega me ka ei liiguks, liigub valgus meie suhtes ikkagi 300 000 km/s. Niisiis näide kärbsega on natuke kohatu. Üldrelatiivsusteooria saab sellega üsna edukalt hakkama.
Taustsüsteem oleks see, mille suhtes valguse kiirust mõõdaksid, ehk siis valguse allikas ja kärbse kiirus oleks ikka 300 000 000 mitte 300 000 001 m/s, seda muidugi juhul kui Einstein möla ei ajanud
Taustsüsteem oleks see, mille suhtes valguse kiirust mõõdaksid, ehk siis valguse allikas ja kärbse kiirus oleks ikka 300 000 000 mitte 300 000 001 m/s, seda muidugi juhul kui Einstein möla ei ajanud
Ok. Teeme nii, et kärbes oma rongiga ja valgus võtavad matti kumb kiiremini finishisse jõuab. Valgus ja rong on ühe joone peal. Kui rong liigub sama kiiresti kui valgus, siis jõuab see valgusega ühel ajal finishisse. Kärbes võib seal sees rabada palju tahab aga kasu pole sellest kellegile- ta ei ole reaalselt midagi saavutanud selle 1 m/s arendamisega.
Kui rong stardib ja kärbes on selle tagaosas ja hakkab lendama. Rong sõidab kiirusega 300 000 m/s ja kärbes lendab rongi tagaosast rongi keskele, siis selles punktis, finisijoonel, on kärbes rongi keskel ja rongi tagaosa, millega koos ta startis temast tagapool. Siis järelikult ta ju saavutas midagi ja liikus sama tee suhtes, mille suhtes see rongi tagaosa (ja rong ise muidugi) liikus valguse kiirusel, isegi ju kiiremini, sest ta läbis suurema vahemaa ajaühikus kui rongi tagaosa. Ma pole füüsikas tugev, et võibolla pole ka nii (siis miks?), kujutasin lihtsalt ette sedasi.
Milleks oma pead vaevata sellise juraga. Mina usun seda, et meie (inimesed) oleme laborirotid ja meiega tehakse katseid ja elu ise ongi tegelikult suguhaigus mis lõppeb surmaga. Lihtsalt suguhaigus, kes oskab mõelda. Sipelgad ka arvavad, et ongi ainult nemad ja veel 100 m2 maapinda, kaugemale nende ajumahuga pole võimalik lihtsalt mõelda. Selle peale olete mõelnud ? Ah õigus, meie ajumahuga ei oska me kaugemale mõelda : )
Taustsüsteem oleks see, mille suhtes valguse kiirust mõõdaksid, ehk siis valguse allikas ja kärbse kiirus oleks ikka 300 000 000 mitte 300 000 001 m/s, seda muidugi juhul kui Einstein möla ei ajanud
Teema algataja kohta võiks küll väita, et tema küll üksi pole
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>NASA plaanid inimene Kuu peale elama saata lähima paarikümna aasta jooksul on täitsa asjalik plaan, mis oleks küll võinud teostamisele minna juba 20-ndal sajandil.Seda oleks vist väga raske teostada, sest kõigepealt tuleks Kuule atmosfäär ümber tekitada, sest igasugused elusolendeid hävitavad kiirgused (ultraviolett, vist ka röngenikiirgus jne) tulevad ilma atmosfäärita läbi, samuti jõuavad kõik pisikesed metoorikillud Kuu pinnani kui atmosfääri pole. Maa atmosfääris põlevad meteooritükid ja muu selline “sodi” ära ning pinnani suudavad jõuda vaid üksikud suuremad asjad (meteoriidid). Samuti pole õhutühjas ruumis, nagu Kuu peal on, võimalik inimesel ilma kaitseriietuseta viibida. Teiseks probleemiks on gravitatsioon, mis Kuu peal on tunduvalt väiksem kui Maal. Samuti teame ju, et Kuu põhjustab Maal merevee (ookeanivee) tõusu ja mõõna ning see on üsna märgatav. Kui juba Maaga võrreldes üsna pisike Kuu selliseid tõuse ja möönasid põhjustab, siis mida Maa põhjustaks Kuu ookeanides ja meredes kui me need sinna “tekitaksime”?
Jah, muidugi on võimalik elada mingi hiigelsuure tehiskupli all, kus on tehislik Maaga sarnanev gravitatsioon (selle tekitamiseks läheks vaja hiigelpalju energiat), õhk ja vesi jne, aga ma küll ei tahaks sellises “kasvuhoones” elada. Kui see “kasvhoone” just tuhandeid kilomeetreid suur oleks ja väliselt nagu ei erinekski Maa peal elamisest, siis võibolla küll, aga siiski jääks midagi puudu.
Seda oleks Kuu peal huvitav vaadata küll kuidas Maa tõuseb ja loojub.
Maa paistab Kuu taevas palju suuremana kui meie Kuud näeme.Universum on olnud lõpmata kaua ja Universumi mõõde e. suurus on lõpmatu” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Mis sest, et inimmõistus lõpmatuid mõisteid veel vastu võtta ei suuda.Minu arust viimasel ajal ollakse seisukohal, et Universum ei ole lõputu. Selles mõttes, et Peale Suurt pauku Universum hakkas nö. plahvatuse mõjul paisuma ja paisub seda praegugi. Kusagil kaugel-kaugel on see piir, kus Suur Pauk alles levib. Kui nüüd Universumi keskmine tihedus on teatud kriitilisest tihedusest väiksem (umbes kümne vesiniku aatomit kuupmeetri kohta), siis jääb Universum lõpmatuseni paisuma, tähed ja planeedid kaugenevad üksteisest kuni enam ühtegi tähte ega planeeti nähagi pole, saabub igavene pimedus ning külmus (absoluutne nulltemperatuur, -273 °C) ning elu ei ole enam võimalik…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui aga tegelik tihedus on sellest kriitilisest tihedusest suurem, siis Universumi paisumine peatub ja ta hakkab jälle kokku tõmbuma… kuni ükskord tõmbub nii kokku, et vist käib uuesti Suur Pauk ja kõik hakkab otsast peale. 
Praegused andmed Universumi tiheduse kohta: Vaadeldud tihedus on kriitilisele väärtusele nii lähedal, et vaatluste alusel pole veel jõutud otsusele kas Universum on avatud või suletud. Tõenäoliselt vist on tihedus suurem, sest väga suurt osa Universumi massist me ei näe, see asub mustades aukudes. Või noh, mitte ei lihtsalt ei näe, seda loomulikult, aga lihtsalt meil pole enamuse nende eksisteerimise kohta aimugi.kosmonaudid pidid peale pikka kosmosereisi tagasi tulles paar tundi ajas tagasi olema. ehk siis paar tundi nooremad.Põhimõtteliselt vist oli jah nii, et väga suurel kiirusel aeg aeglustub, valgusekiirusele lähedasel kiirusel “reisides” on võimalik, et sina oma arust (“oma” kella järgi) reisid näiteks 10 aastat, aga Maa peal on selle ajaga juba möödunud sadu tuhandeid aastaid. Loomulikult pole meil lähemal ajal lootust selliseid kiirusi saavutada. Pealegi näiteks isegi kõige lähema galaktikani jõudmiseks jääb valguse kiirusest lihtsalt väheks.
ma ei jaganud seda kärbse küsimuse teemat. kärbes on rongi sees, rong liigub kiiresti. rongis sees õhk ja ülejäänud kraam ei liigu, ja kärbes saabki ilusti, normaalselt lennata. rong liigub maa suhtes kiiresti, kärbes maa suhtes veel kiiremini, aga rongi suhtes aeglasti. see puhas füüsika juba.
Paar huvitavat fakti:
Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.
Galaktika (“meie” Linnutee galaktika) tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s= 2 160 000 km/h
Jätkame seda arutelu. Kui valgus liigub Lõvi tähtukujult meie poole ning Maa liigub valgusele vastupidises suunas, siis ei liigu valgus meie suhtes kiiremini kui need kahtlased 300 000 km/s. Väikestel kiirustel kehtib kiiruste liitmise printsiip – Kui kaks keha liiguvad teineteise vastu, siis nende kiirused mingi “liikumatu” taustsüsteemi suhtes liidetakse. Suurtel kiirustel see enam päris nii ei ole. Valguse kiirusele lähedastel kiirustel see seaduspärasus enam sellisel kujul ei kehti.
Suure tõenäosusega ei ole universumis teisi planeete (vähemalt mitte massiliselt), kus on Maa mõistes eluks vajalikud tingimused. Vähemalt nii väidab spekteranalüüs. Samas ei saa välistada, et mingitel Vollidel teistest galaktikatest läheb eluks vaja hoopis muid keemilisi elemente-ühendeid kui meil siin. Universum küll paisub, kuid põhimõtteliselt annab mingil ajahetkel välja arvestada selle suuruse kõige kaugemate galaktikate järgi (seda muidugi teatava hilinemisega, kuna meie näeme mõned sajad tuhanded aastad vana pilti).
Seda, kas kusagil väga kaugel on olemas veel galaktikaid või mitte, on väga raske kindlaks teha. Võimalik, et nad on olemas, kuid nende valgus ei ole veel meieni jõudnud. Kui me neid galaktikaid registeerida ei saa, siis ei tähenda see veel, et neid ei ole.
- You must be logged in to reply to this topic.
