Kas me oleme üksi siin Universumis?

Lähtudes sellest et Universum on lõputu ja lõpmatu, on kindel see, et me pole üksi !!!

jaanuar 10, 2007 at 2:15 p.l. #101317

marit

Member

millised on ettepanekuid mille järgi aru saada mis on elav asi ja mis puhas liiv, kosmiline tolm?

jaanuar 10, 2007 at 2:29 p.l. #101319

Daniel

Member

o_O Selged ületreeningu sümptomid.

Parim kommentaar asja kohta

jaanuar 10, 2007 at 2:30 p.l. #101321

Mr.Y

Member

Kuna te linnas viimati siiliperega kohtusite? V6i oravaonuga?

Siin linnas, minu aias, maja kõrval, elab üks siil, kellel on poeg/tütar siil ka. Pimedas hakkavad nad ringi sibama iga õhtu. Ning talvel tulevad kitsed ka metsast (~1km), ei tea kuidas nad üle aia hüppavad, see on ikkagi suht kõrge… aga jah… kui lumi on, siis on lumel kitsede jälgi ja pabulaid näha hommikul.. ja niimoodi käivad iga päev.

jaanuar 10, 2007 at 2:51 p.l. #101322

bohemianrhapsody

Member

Lähtudes sellest et Universum on lõputu ja lõpmatu, on kindel see, et me pole üksi !!!

jaanuar 10, 2007 at 2:58 p.l. #101324

Sirkku

Member

… v6i siis yhed suuremad oma 8koloogilise jalaj2lje t6dejad.

Ma ei tahtnud 8elda, et Helsinki 22relinnas v6i Espoos loomi poleks. Ei ole sellega lihtsalt kursis. R22gin oma Tartus oleva kodu aiast… aiast, mida ma h2sti tean. Seal enam ei ole.

L2hedalasuvast metsast (Vasula) on neid ka raske leida.

Jah, muidugi. Suured tõdejad on nad tõesti. Ainult, et miskit ette ei võeta selle tõdemusega.

Tegelt ei näita linnades ringi liikuvate metsloomade arvukus sugugi seda, kas maakera on saastatud või mitte (viimast näitab ikka üldine statistika). Linnades näeme metsloomi sel juhul, kui neil on seal sobivat toitu, kohti kuhu varju pugeda ja poegida ning puuduvad pesakonnale ohtlikud muud tegelased nagu näiteks hulkuvad kassid ja koerad. Seega meie vestlus “jänkud linnas” ei arenda vist käimasolevat üldist vestust maakera saastatuse või teistel planeetidel elu võimalikkuse kohta ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga teema on siin huvitav arvestades, et absoluutset tõde ei tea nagunii keegi. On vaid veidi usutavamad ja vähemusutavad väited. Kunagine rähni peapõrutuse küsimus oli vist veidi lihtsam

jaanuar 10, 2007 at 3:27 p.l. #101330

Vandalar

Member

ma tooks siia teemase sisse, selise asja nagu kosmoses reisimine.esiteks ussiaugud,teoorja räägib et seal puudub ajavool.se selleks aga mind huvitab rohkem see kas on võimalik likuda üle valguskiiruse.levinud on se tõde et üle sele piiri ei ole võimalik liikuda.

lugesin kunagi artiklit selest ja seal oli selline teoorja.

ütleme nii et rong sõidab 300 000 km/s.nii ja seal rongis lendab kärbes kiirusega 1m/s siis järelikult lendab kärbes üle valguskiiruse võrreldes maapinnaga.aga kui võrrelda rongi põrandaga sis 1m/s.

ja mis asjad on siiski ussiaugud ja aeg.

Milline kärbes suudaks nii kiiresti liikuvas rongis lennata ? Ja mis suunas ? Ainuke koht kuhu see kärbes lendab on läbi kõikide salongide seinte kuni tagaukseni ja sealt välja. Teine võimalus on, et ta lendab lihtsalt esimese ettejuhtuva seina vastu laiaks.

jaanuar 10, 2007 at 3:59 p.l. #101337

Alexander Andrusenko

Moderator

Kiirus on üldiselt selline huvitav asi, mis on väga suhteline. Kiirus oleneb sellest, mille suhtes me teda mõõdame. Kui auto sõidab 100 km/h mingi taustsüsteemi suhtes – auto puhul siis tee – siis on tema kiirus 100 km/h tee suhtes. Kui kärbes mingil imelikul kombel saaks lennata valguse kiirusel sõitvas rongis kiirusega 1 m/s, siis kärbse kiirus on 1 m/s rongi suhtes. Nüüd tekib küsimus, mille suhtes tal siis see 300 000 001 m/s kiirus peaks olema? Millise taustsüsteemi suhtes? Meie suhtes? Maa suhtes? Päikese suhtes? Kõik objektid liiguvad – nii meie, Maa kui ka Päike. Kogu Universum liigub. Meil puudub absoluutne taustsüsteem, mille suhtes me saaks mõõta kärbse kiirust.

Valguse kiirusel on selline huvitav omadus, et ta on absoluutne kõigi taustsüsteemide suhtes. Ükskõik, mis kiirusega me ka ei liiguks, liigub valgus meie suhtes ikkagi 300 000 km/s. Niisiis näide kärbsega on natuke kohatu. Üldrelatiivsusteooria saab sellega üsna edukalt hakkama.

jaanuar 10, 2007 at 4:40 p.l. #101348

fighter

Member

Kindlalt ei ole üksi, iseasi kas nii kõrgelt arenenud ühiskonda leidub väljaspool Maad.

jaanuar 10, 2007 at 5:30 p.l. #101364

jorsik

Member

Kindlalt ei ole üksi, iseasi kas nii kõrgelt arenenud ühiskonda leidub väljaspool Maad.

Meile nähtavas universumi osas on umbes 100 miljardit galaktikat. Ühes galaktikas on keskeltläbi 200 miljardit tähte. Vat seda ei mäleta, kui paljudel neist võivad olla planeedid ja paljudel neist võib olla elutegevuseks vajalik atmosfäär aga see number tuleb ikkagi ülisuur. Arvestades, et tõenäoliselt leitakse isegi meie päikesesüsteemist veel elu, seda küll primitiivsel kujul ilmselt, on intelligentse eluvormi leidumine mujal universumis väga tõenäoline, mis põhjusel peaks intelligentne elu olema arenenud ainult Maal? Pealegi, vaadates igapäevasündmusi mujal maailmas ja meie endi keskelgi, ma ei nimetaks inimest intelligentseks eluvormiks

jaanuar 10, 2007 at 5:33 p.l. #101366

joey

Member

kuskil discovery channelis oli mingi ajas liikumise saade. teoreetiliselt on võimalik ajas edasi rännata, aga selleks on vaja väga suurt kiirust. kiirust mida ettegi ei oska kujutada. siis pidi aeg sinu ümber seisma jääma ja ise liigud suure kiiruse sees, maailm väljaspool kiirust läheb aga edasi. ja siis oli seal juttu kõrgusest, mida kõrgemal oled, seda aeglasemalt aeg liigub. kosmonaudid pidid peale pikka kosmosereisi tagasi tulles paar tundi ajas tagasi olema. ehk siis paar tundi nooremad. kuidagi nii ta oli, igaljuhul on need väga väikesed näitajad. aga see kiiruse värk on küll huvitav.

jaanuar 10, 2007 at 5:39 p.l. #101368

sdmartin

Member

Milline kärbes suudaks nii kiiresti liikuvas rongis lennata ? Ja mis suunas ? Ainuke koht kuhu see kärbes lendab on läbi kõikide salongide seinte kuni tagaukseni ja sealt välja. Teine võimalus on, et ta lendab lihtsalt esimese ettejuhtuva seina vastu laiaks.

sorri samas suunas nagu rong.

Valguse kiirusel on selline huvitav omadus, et ta on absoluutne kõigi taustsüsteemide suhtes. Ükskõik, mis kiirusega me ka ei liiguks, liigub valgus meie suhtes ikkagi 300 000 km/s. Niisiis näide kärbsega on natuke kohatu. Üldrelatiivsusteooria saab sellega üsna edukalt hakkama.

sis sa tahad öelda et kui meie liigume 300 000km/s sis valgus liigub ikkagi meist 300 000m/S kiiremini. valguse kiirus ongi absoluutne kõigi suhtes se tähendab seda kust iganes sa vaatad liigub valgus ikka 300 000m/s.ja se kärpse kiirus võetud võrreldes maapinaga nagu rongki.siis järelikult lendab ju kärbes võrreldes maapinnaga (kus peal sõidab rong) valguskiiruset kiiremini.kuna sina vaatled ka sealt samast kõrvalt maapinnalt siis sinu jaoks on valguskiirus sama.aga kärbes liigub sinu ja maapinna suhtes kiiremini kui valgus kiirus.