Skip to main content

Kas kalor on ikka kalor?

Avaleht » Forums » Toitumine » Üldine » Kas kalor on ikka kalor?

Viewing 8 posts - 16 through 23 (of 23 total)
1 2
  • Autor
    Postitused
  • märts 28, 2007 at 9:32 e.l. #110198
    Kristjan-Johannes Konsap
    Member

    Selles paljude artiklite viga ongi, et ei öelda, kui suurt rolli üks või teine teguviis või aine rolli mängib või mõju avaldab.

    See süsivesiku või siis mee söömisest tingitud testosteroonitaseme muutus pidi jah nii kaduvväike olema, et vahet pole.

    Mina panen ikka tee sisse mett, kui kaloraaz ja dieet lubavad. Kui saan, söön ka üht-teist süsivesikut, sh ka lihtsüsivesikuid, et parem uni tuleks.

    märts 28, 2007 at 9:37 e.l. #99015
    UmbIsik
    Member

    Siin tekib ju aga kerge vastuolu sellega, et miks siis inimene jäi paikseks ja hakkas põldu harima, kui tal jahti pidades ja korilust harrastades tuli toit kergemini lauale.

    Noh, ega see ei toimunudki ju korra pealt ja ühe hetkega. Ühe ja sama kogukonna sees kütiti ja hariti põldu. Küttide suguharud eksisteerisid kõrvuti maaviljelejatega, kuna viimaste kogukonnad olid arvukamad, siis hoolimata viletsamast füüsisest(väiksem kasv, nõrgemad lihased) tõrjusid nad kütid välja. Arvesse tuleb võtta ka saakloomade vähenemine.

    märts 28, 2007 at 9:52 e.l. #99018
    ROtter
    Member

    Mina ei arva sellest asjast suurt rohkem kui sina. Püüan lihtsalt inimeste silmaringi avardada. Mind huvitab rohkem see, et kuidas saab inimese glükogeenivarude mahutavus olla ainult 200 kcal ja mis uuring seda küll näitas (tegelikult peaks olema just seal 2000 kilokalori ümber). Ja siiski, kas ja kui palju on võimalik mahutavust suurendada (5000 kcal??).

    Füsioloogia õpikus on kirjas, et organismi glükogeenivaru on 70 kg kaaluval inimesel ca 350 grammi, millest maksas on 10 % ja skeletilihastes 2 %. Kuna sportlased ei ole norm. inimesed ( <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), siis regulaarse vastupidavustreeningu ja süsivesikurikka dieedi abil võib lihase glükogeenisisalduse kahekordistada.

    märts 28, 2007 at 10:11 e.l. #99019
    Marielito
    Member

    Füsioloogia õpikus on kirjas, et organismi glükogeenivaru on 70 kg kaaluval inimesel ca 350 grammi, millest maksas on 10 % ja skeletilihastes 2 %. Kuna sportlased ei ole norm. inimesed ( <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), siis regulaarse vastupidavustreeningu ja süsivesikurikka dieedi abil võib lihase glükogeenisisalduse kahekordistada.

    Sa vist tahtsid öelda, et 10% maksast ja 2% lihastest sisaldab glükogeenivarusidm mitte 2% ja 10% 350-st on lihastes ja maksas. Grammides: 2% lihastest = umbes 350g (räägime keskmisest inimestest) ja 10% maksast umbes 120g. Kokku tulebki ligi 2000 kcal.

    Aeroobne treening on ainult üks võimalus, sest intervall peaks ju veel paremini süsivesikutevarusid tühjendama. Ja süsivesikuterikas dieet tähendab seda, et mingil hetkel tuleb glükogeenivarud korralikult täis laadida ja see on sõdalase dieedis üks põhielemente.

    märts 28, 2007 at 4:21 p.l. #99247
    tomster
    Member

    Sa vist tahtsid öelda, et 10% maksast ja 2% lihastest sisaldab glükogeenivarusidm mitte 2% ja 10% 350-st on lihastes ja maksas. Grammides: 2% lihastest = umbes 350g (räägime keskmisest inimestest) ja 10% maksast umbes 120g. Kokku tulebki ligi 2000 kcal.

    Ei, ta ei tahtnud seda öelda. Ta ütles täiesti õigesti.

    Organismi glükogeeni varu on ikkagi umbes 350 g, millest 150-200 grammi on skeletilihastes (tänu nende suurele massile) ja maksas on siis veel umbes teist samapalju. Kokku tulebki umbkaudu 350 g.

    märts 28, 2007 at 4:34 p.l. #99248
    gmaster
    Member

    ma lõin just praegu täiesti uue warriori dieedi

    põhimõte on selles et tegelikult ei teatud kunagi, kas saab süüa või mitte.

    seega, söö mis tahad ja millal tahad. see kuidas su keha reageerib, on kirjas geenides

    kuidas kõlab?

    märts 28, 2007 at 5:52 p.l. #99251
    Marielito
    Member

    Ei, ta ei tahtnud seda öelda. Ta ütles täiesti õigesti.

    Organismi glükogeeni varu on ikkagi umbes 350 g, millest 150-200 grammi on skeletilihastes (tänu nende suurele massile) ja maksas on siis veel umbes teist samapalju. Kokku tulebki umbkaudu 350 g.

    ?????? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mis asja sa nüüd räägid???

    Mis valemiga on 150-200g 350-st grammist 2% ??? Vaata asi rahulikult üle.

    märts 28, 2007 at 6:12 p.l. #99254
    ROtter
    Member

    ?????? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mis asja sa nüüd räägid???

    Mis valemiga on 150-200g 350-st grammist 2% ??? Vaata asi rahulikult üle.

    Tõlkija seebiks! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Mõeldud oli 2% skeletilihaste massist 70 kg kaaluval inimesel.

  • Autor
    Postitused
Viewing 8 posts - 16 through 23 (of 23 total)
1 2
  • You must be logged in to reply to this topic.