Kas ja millist jooksurada valida?

Hmm ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Argo Ader ja Ott Kiivikas ühes hommiku tv’s üsna hiljuti promosid jooksuradasid… Miks siinolijad nii vastu on? Loomulikult värskes õhus liigutamine ja/või isegi rattasõit oleksid etemad, aga pole sellist head valgustatud kohta õhtul, kui alles aega tekiks, seega… Kui on sellist kohta, siis asfalt, aga no c’mon, oma liigestest arvan ma natuke liiga hästi, et asfaldil jooksmas käia! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jooksurada ja kodus on hetkel parim, mis iseenda jaoks teha saan. Pealegi (peale ratsutamise ja hobustega tegelemise) on jooksmine ainus asi, mis minu puhul on tulemusi andnud ja ka mõnus endal teha on… Seega lihtsalt palun abi, et mitte ostuga asjatult raha raisata!!! Ja kuskil jõusaalis (hetkel vist on ainult Arenas) 10-kesi samal kellaajal ühe jooksuraja pärast võidelda, poleks just ka kuigi lõbus ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja tegelikult on mu mure tõsine, olen 28 aastane naine ja 2 aastaga on mul tekkinud “mõnus lisaboonus” luudele, kaalun oma 163 cm pikkuse kohta 90 kg, mille kohta: rasvasisaldus on 40.8%, veesisaldus 46.1%, lihasmass 33.3% ning energiatarbeks päevas ütleb mu kaal miskine 2091 kcal.

Mul on tervisega jamad, mida raviti valesti ja eelmine sügis tehti “igaks juhuks” pimesooleopp, olen saanud rohkelt valeravi ja hetkel ootan aega spetsialistile, et teada saada, kas mind ootab ees uus opp vms. Seega oma lemmikalaga – ratsutamisega, hetkel tegeleda ei saa. Vesivõimlemisega tegelesin üle poole aasta ja täiesti tulemusteta. Panin isegi 2 nädalat kirja, mida ma söön ja näitasin treenerile, kes ütles, et ära pole mu päevamenüüst midagi võtta, pigem ehk söön liigagi vähe (aga vähemalt kindlatel kellaagedael 3 korda päevas)” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Päevas on liikumist palju, kuna pole selline tüüpiline kontoriroti töö. Ja kõigele lisaks on mul veel ka tänud toredatele arstidele maohaavad või “moodsalt öelduna” reflukstõbi, mis on nii mõnegi asja mu toidulaualt minema viinud. Organism kogub aga hoolega vett ja lisakilosid ja mina ei saa teha midagi ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tahaks kuskilt otsast uuesti peale hakata ja end tagasi 60 kg peale saada, milles end kõige paremini tunnen.

Kõigepealt suured tänud headele inimestele, kes on võtnud vaevaks vastata ja kaasa rääkida!

Aga jah, mis puudutab arste, siis tugeva ringkaitse korral raiskab siin enese õigust nõudma minnes vaid iseenda aega ning närve, tekitab tugeva stressi ja see omakorda annab aluse nii mõnelegi muule tervisehädale. Seega, pole mõtet! Mõtet on leppida paratamatusega, mis on juhtunud ja heade inimeste abile lootma jäädes, püüda maksimaalselt teadlikuks saada, mis on õige toitumine ja missugune õige füüsiline koormus. Iseenesest tunnen meeletult puudust ratsutamisest, aga tänu tervisele ei ole seda teha saanud. Teine valik oleks jooksmine. Aeroobika ei tule kõneallagi (andke andeks selle ala tulised austajad!). Ujumine sobiks ehk ka, aga see ei ole päris see. Jõusaal samuti üks variantidest, mis peaks tõhus olema… Parima meelega ostaks jooksuraja koju, kui tervis paraneks, hakkaks uuesti käima ratsutamas ja teeks veel mingeid harjutusi lisaks. Aga millest alustada?

Enda söömistest orienteeruvate ajavahemikega:

HOMMIK (6.30-7.30)

1. variant: Söön kas pool supitassi müslit piimaga ja 2 röstitud sepikuviilu kas juustu või mingi nt kalkunifileega vms.

2. variant: keedan mingit putru veega (neljaviljahelbed, tatar, riisihelbed), lisan veidi soola ja tüki võid silma ning juurde röstin 1 või 2 viilu sepikut, katteks ikka kas viil juustu või sinki või kalkunifileed vms.

3. variant: teen omleti ja röstin sepikut viilu või kaks kõrvale või söön näkileiba juustuga. Või teen munavõid 2 munast ja söön 2 röstitud nt kaera-jaaniga.

4. variant: söön mingit eelmisel õhtul järele jäänud sööki.

Kõrvale joon kas vett, teed, harva kohvi piimaga pooleks või ei joo üldse. Teele kas ei pane midagi, hästi veidike suhkrut või mett. Kuna viimasel ajal kõrvetab erinevate ja etteaimamatute asjade peale, siis mett väga ei ole tarbinud.

LÕUNA (12.00-13.00)

Käin tavaliselt väljas sooja sööki söömas. Selleks valin pool praadi (kuna tervet ei jaksa ära süüa) enamasti riisiga, vahel harva mulgipudru või keedukartuliga. Kõrval toorsalat ja miskine liha või hautis või kana. Varem jõin piima, nüüd lugesin kuskilt välja, et piima ei tohi koos lihaga tarbida, joon vett või üldse mitte midagi. Mahlade peale hakkab kõrvetama ja need pole nii kasulikud ka. Leiba-saia-sepikut kõrvale ei söö!

ÕHTU (17.30-18.30)

No kuna see siiani ainus aeg päevas, kui jõuab ise valmistada toitu, siis on juhtunud sageli, et põhisöögikord jääb õhtusse. Mida valmistan, on täiesti erinev. Kas teen mõne supi ja röstin sepikut kõrvale, keedan riisi ja teen mingi liha kõrvale, risotto, pasta, keedan kartulit ja mingi kas sousti või liha või kala kõrvale. Enamasti teen ka mingi toorsalati, vahel õliga, vahel hapukoorega. Olen suhteliselt suur hapukooresõber. Eriline magusasõber ei ole, kui siis ehk mõni jogurtitops, õun, pirn, viinamari, arbuus, vahel ehk ka mõni šokolaaditükk või iiris. Üldiselt magusat ei taha, eriti viimasel ajal. Alkoholiga ka eriline sõber ei ole. Kui siis poolkuiv punane vein või valge viin, aga no jällegi tänu haigusele ja nüüd peale pandud ravile, ajalugu see tarbimine!

Midagi umbes nii, pluss ja miinus muidugi.