Karnitiin, kofeiin ja valgulise koostisega toidulisandid: kas ja kuivõrd nad harrastussportlase treeningut toetavad?
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Uudiste ja artiklite järelkaja » Karnitiin, kofeiin ja valgulise koostisega toidulisandid: kas ja kuivõrd nad harrastussportlase treeningut toetavad?
- This topic has 10 replies, 4 voices, and was last updated 12 years, 2 months tagasi by
Anonüümne.
-
AutorPostitused
-
november 11, 2013 at 12:42 p.l. #25456
Draakon40
Member[h3]Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond kutsub osalema spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik koolitusel toidulisanditest.[/h3]Toimumisaeg: 22.11.2013Toimumiskoht: Tartu linnToimumiskoha info: Jakobi 5, Tartu.Toimumise ajakava ja lisainfo:10.00 – 11.30 Loeng “Karnitiin”11.45 – 13.15 Loeng “Kofeiin”14.00 – 15.30 Loeng “Valgulise koostisega toidulisandid I”15.45 – 17.15 Loeng “Valgulise koostisega toidulisandid II”Õpetamisviis: auditoorne õpeÕpetamise keeled: eesti keelÕppejõud: Vahur ÖöpikMaht: 0,25 EAP (8 tundi, sh?
november 11, 2013 at 12:44 p.l. #353653Draakon40
MemberÕige aeg on registreeruda professor Ööpiku kursusele toidulisanditest!
november 11, 2013 at 7:02 p.l. #353671Anonüümne
GuestKeegi osaleja võiks ka arvamust jagade hiljem, et mis seisukohti jagati.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 11, 2013 at 7:33 p.l. #353673gmaster
Memberarvamusi loe viimastest uuringutest
hari ka ennast: http://www.jissn.com
november 11, 2013 at 7:42 p.l. #353674Anonüümne
Guestarvamusi loe viimastest uuringutest
hari ka ennast: http://www.jissn.com
Tartu loeng ongi viimaseim, kuna see toimub värskelt nüüd.
Mulle ei meeldi lugeda muidu linke, ja ma olen leidnud, et enamikel kordadel kui oma sõnadega ei suudeta arvamust avaldada, vaid postitatakse link vms, siis tegelikult ei omata teadmisi, poetakse lingi taha varju nö, kivi alla nö.
november 11, 2013 at 9:47 p.l. #353684gmaster
MemberTartu loeng ongi viimaseim, kuna see toimub värskelt nüüd.
Mulle ei meeldi lugeda muidu linke, ja ma olen leidnud, et enamikel kordadel kui oma sõnadega ei suudeta arvamust avaldada, vaid postitatakse link vms, siis tegelikult ei omata teadmisi, poetakse lingi taha varju nö, kivi alla nö.
mul pole aega sinuga vaielda nö, ei viitsi nö, tapab ajurakke nö
november 11, 2013 at 9:50 p.l. #353685Anonüümne
Guestmul pole aega sinuga vaielda nö, ei viitsi nö, tapab ajurakke nö
Mina täna töötan kella 02:00-ni onlines, kui on mingeid küsimusi, siis küsi vabalt kohe, või homme, ega keegi ei keela.
Samas milles vaidlus üldse seisneb?
Veebisaitide autentsuses või?
november 12, 2013 at 10:39 e.l. #353699Marxengel
MemberMiks peab omama teadmisi? Mida annab sulle teadmine, mitu valgusaastat on mõne galaktika nurgani: ) Need on kõik kenasti internetis olemas
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 12, 2013 at 10:58 e.l. #353701Anonüümne
GuestMiks peab omama teadmisi? Mida annab sulle teadmine, mitu valgusaastat on mõne galaktika nurgani: ) Need on kõik kenasti internetis olemas
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arutlemine on peamiselt nende aspektide eesmärgil:
1. Valdkonna huvi. Kui sa ei arutle oma valdkonna teemadel, siis oled lihtlabane kapitalist, ja sinult normaalsed inimesed nõu ka ei soovi küsida. Näiteks kava tellitakse pigem Sarge’lt kui Kirbult, kuna esimene arutleb valdkonna teemadel, teine aga mitte.
2. Intelligentsuse tunnus. Näiteks kui Kristel K või keegi näeb vaeva artikli kirjutamisega, siis vaikselt seda lugeda ilma mingi tagasisideme ega diskussioonita, näitab madalat laupa. Sest ka ahvid vaatavad suu lukus pealt kirjutisi, inimene aga arutleb ja sünteesib.
Maailm on egoistlik, st, et isegi kui ütleme Tere, siis teeme seda sisemas omakasu eesmärgil. Näiteks Tere’ga soovime hoida nö ärisuhet, et anname teate “Tere = sa oled mulle äriliselt vajalik kunagi”. Lisaks ka omakasu Tere puhul osaliselt tuleb sellest, et nii kiidame ennast kombekaks, ses mõttes, et “Tere = olen ennastkiitvalt kombekas”. Seetõttu iga tegu on egoistlik, ja annab midagi. Kui ütled, et valgustaastate teadmine ei anna midagi, siis eksid. Näiteks annab see kasvõi alguse huvitavale teemavälisele alam-diskussioonile, mis kulmineerub uute teadmistega, kuidas kollesterooli langetada.
Antud juhul näiteks on näha siin teemas huvitavat ajuviiruslikku väljendit “mul pole aega”, mida panustas/külvas valdkonnale Ott. Ajuviiruslikult kasutatakse rohkelt ka tema teisi hoiakuid ja väljendeid, ntx kasutatakse rohkelt venepärast sõna “huumor”. Seega igasugune suhtlus on huvitav ja kasuks. Miks mitte meelelahutada aju vahelduseks mistahes teemadel, kas parem oleks kui vaikselt Fred’i legendaarse artikli linki kopipasteeriks läbi aastate, selleasemel, et seda korralikult diskuteeerida ja sünteesida? Minumeelest on edasiviivam see artikkel ilusti ümber lükata, mida ka korduvalt oleme teinud. Nüri on “vait olla ja edasi teenida” ju, kas te ei leia?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>november 12, 2013 at 1:43 p.l. #348422Marxengel
MemberTead, intelligent… > tagasisideme
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas konteksti arvestada ja püsida teemas natuke konkreetsemalt käib väga üle jõu?
Keegi ütleb: selleks, et arengutega kursis olla, võiksid lugeda kokkuvõtteid viimastest uuringitest.
Vastad sellele, et sa ei pea piisavalt põhjendatuks kulutada oma aega klikata linkidele, millele ei ole postitaja omapoolset lugu juurde mõelnud.
Miks ta peaks, kui see, millele ta tähelepanu juhtida soovib avaneb lingis. Tal ei ole sinna midagi lisada, sest see oleks kasutu nämmutamine – kõik on kirjas. Ja temal endal ei ole piisavat pädevust sinna midagi juurde lisada, sest see ei ole tema eriala. Küll, aga, saab ta aru, et tegemist võib olla teabega, mille lugemisest võib teistelgi kasu olla. Kui mitte otseselt kasu, siis vähemalt võib huvi pakkuda, puhtalt silmaringi laiendamiseks.
2. Mis kasu on arutlevast “treenerist”, kelle seisukohad on ajast ja arust, lausa valed, mingit toodet propageerivad, ainult enda pealt võetud, jätka loetelu..
3. Seda, kuhu viivad teed, kui KEEGI kukub mercolat sünteesima, näeme siin iga päev. On see vajalik? Lõbus?
Kolesterooli langetada, hmm. Hea teema.
Täna just vastas üks Eesti nimekamaid kardiolooge küsimusele, mida ta arvab viimase aja trendist pidada kolesteroolikoletiseks hoopis süsivesikuid, mitte loomseid rasvu: ” mina vähendaks menüüs rasvast sealiha, rasvast piima, muna just paaniliselt kartma ei pea – see tähednab 3-4 mina nädalas ikka võib süüa” .3-4 muna, eiei, tõesti, ei pea kartma, 3-4 munakollast. KOLLAST. NÄDALAS.
Arutle nüüd.
november 12, 2013 at 2:27 p.l. #353719Anonüümne
Guestok.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.