Kardiotreening
- This topic has 173 replies, 59 voices, and was last updated 13 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Äkki lihasglükogeeni siis ikka? Ja kõike muud glükogeeni, mida ka mujal kui lihastes on? Energiatootmine e. “põletamine” ei käi ju lihaskoe arvelt.
The benefits of aerobic activity are…
* Increased Cardiovascular Function
* Decrease in Body Fat
The negatives of aerobic activity are…
* Decreased Muscle Mass
* Decreased Strength
* Decreased Power
* Decreased Speed
* Decreased Anaerobic CapacityThe benefits of anaerobic activity are…
* Increased Cardiovascular Function
* Decrease in Body Fat
* Increased Muscle Mass
* Improved Strength
* Improved Power
* Improved Speed
* Increased Aerobic Capacity
The negatives of anaerobic activity are…
* Anaerobic activity requires an aerobic foundation
mul tuleb ka meelde midagi, põhikooli bioloogiast, et viimases hädas hakkab energiatootmine valgu arvelt, aga valgust saadud energia hulk on ääretult väike (võrreldes rasvaga nt)…
Kõik teavad nii täpselt, mis hetkest hakkab süsivesikupõletus ja mis hetkest rasvapõletus, aga tõesti oleks hea teada, mis pulsiga ja mis hetkel siis lihase kallale minnakse? Kõik teavad ja kordavad et liiga pikk aeroobne on halb lihasele, aga mis hetkest on liiga pikk liiga pikk? 45min? 1h? 2h?
Kõik teavad nii täpselt, mis hetkest hakkab süsivesikupõletus ja mis hetkest rasvapõletus, aga tõesti oleks hea teada, mis pulsiga ja mis hetkel siis lihase kallale minnakse? Kõik teavad ja kordavad et liiga pikk aeroobne on halb lihasele, aga mis hetkest on liiga pikk liiga pikk? 45min? 1h? 2h?Oma viimasest loengust ma mäletan, et energia tootmine käib alati paralleelselt, nii süsivesikutest kui ka rasvadest.
Vahekorrad on loogiliselt võttes sõltuvad nii inimese treenituse astmest ja selle iseloomust, tuleb mängu ka selline kaval sõna nagu metaboolne paindlikkus.
Ja selle pildiga tahad sa öelda täpselt mida?Kuidas treenite, sellised näete ka välja.
Kõik teavad nii täpselt, mis hetkest hakkab süsivesikupõletus ja mis hetkest rasvapõletus, aga tõesti oleks hea teada, mis pulsiga ja mis hetkel siis lihase kallale minnakse? Kõik teavad ja kordavad et liiga pikk aeroobne on halb lihasele, aga mis hetkest on liiga pikk liiga pikk? 45min? 1h? 2h?Kui süsivesikute varud on otsas, päris 0 ei ole siiski kunagi, hakatakse energiaks kasutama põhiliselt rasvu. Millal see hetk täpselt saabub, sõltub glükogeenivarudest lihases ja maksas, on võimalik suurendada extra glükogeeni varusid nn. teiper ja kulutamise intensiivsusest. Ära tunned nn. haamri järgi. Kuna rasvadest energia tootmine on aeglane protsess, siis organism hakkab ka vähendama energiat tarbivaid lihaseid, loogiline, et aju ja südame kallale ta ei lähe.
Oma viimasest loengust ma mäletan, et energia tootmine käib alati paralleelselt, nii süsivesikutest kui ka rasvadest.Vahekorrad on loogiliselt võttes sõltuvad nii inimese treenituse astmest ja selle iseloomust, tuleb mängu ka selline kaval sõna nagu metaboolne paindlikkus.
Jah, “rasvad põlevad süsivesikute leegis”.
Rasvade ja süsivesikute kasutamine on pöördvõrdeline protsess.
Kõik ultramaratone jooksma! (sest see on nende meeste spordiala)
ROtter, ausõna, üldiselt selliselt ühelauseliste-provotseerivate-mitteinformatiivsete-mittemidagikinnitavate postituste tegemist nimetatakse üldiselt internetikeeles “trollimiseks”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rotteril oleks nagu igavaks läinud” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Foorum ei ole meile kellelegi töötegemise koht. Me saame siin kokku, viskame heal juhul natuke nalja. Väga tihti siiski lihtsalt vingume ja viriseme…
Nii või naa ei saa inimene puhtalt oma piiratuse tõttu kogeda universumi tõelist olemust, ega ka tõeselt omaenese funktsioneerimist, siin tulevad mängu teised aspektid… Maailmapilt… st hoiakud, arvamused ja eelarvamused. Reaalsusega ei ole siin midagi pistmist.
Meie kultuuri filter, mis siis kurnab meie jaoks olulise ebaolulisest… ja lisaks sellele
Inimene, kes endasse usub on väga veenev.
Mul on hea meel, et siin foorumis on rohkem kui üks inimene, kes endasse usuvad.
…vastasel juhul oleks asi üsna hapu.
Käisin Anzori Barkalaja (erialalt füüsik) loengus ja siin on siis tulemus
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina “põletan” oma lihaseid edasi nii enne treeningut kui ka pärast mahajahutavas osas 60-70% pulsiga max-st. Anaeroobses tsoonis seda teha minu mõistus tõrgub…Jõudu sulle jrx võistlusteks valmistumisel.
Lugege ka Charles Poliquin`i aeroobse töö kohta:
Lugege ka Charles Poliquin`i aeroobse töö kohta:Ma ei näe siin mitte midagi geniaalset…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Iga punkt, mida ta välja toob on kohandatav ka jõutreeningu osas.
Oskamatus maksab kätte igal pool ja hea tulemuse saame vaid oskusliku mitmekülgse treeninguga.
Meeldib see teile või mitte.
Ma ei näe siin mitte midagi geniaalset…” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Iga punkt, mida ta välja toob on kohandatav ka jõutreeningu osas.
Oskamatus maksab kätte igal pool ja hea tulemuse saame vaid oskusliku mitmekülgse treeninguga.
Meeldib see teile või mitte.
Selles probleem ongi, et inimesed teevad päevast päeva aeglase tempoga rutiinset aeroobset tööd läbides ühepalju kilomeetreid ja kulutades samapalju aega antud distantsi läbimiseks ja mõtlevad, et on organismile ja rasvapõletusele maru kasulik.
Siin on II osa :
(tegin lingiks [alessandro])
Selles probleem ongi, et inimesed teevad päevast päeva aeglase tempoga rutiinset aeroobset tööd läbides ühepalju kilomeetreid ja kulutades samapalju aega antud distantsi läbimiseks ja mõtlevad, et on organismile ja rasvapõletusele maru kasulik.Siin on II osa :
Me peame mõistma, kus nad elavad ja milline on sealne elustiil. Inimene liigub…kulgeb garaazhi, istub autosse, autost edasi lifti (viimaks ometi on ta mitteistuvas asendis
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )) sealt arvuti taha, arvuti tagant lifti, sealt autosse jne. Kui ta nüüd tunnike töötab aeroobset tehes….Ma ei julgeks küll väita, et see inimene ei vaja seda.
See on omaette küsimus, kuidas stimuleerida sedasama inimest tegema ka mingit lühiajalist pingutust, parem veel, kui seda saadaks emotsionaalne heaolu.
Meie elu Eestis läheneb sellele loomulikult ka kosmilise kiirusega.
Me peame mõistma, kus nad elavad ja milline on sealne elustiil. Inimene liigus garaazhi, istub autosse, autost edasi lifti (viimaks ometi on ta mitteistuvas asendis” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )) sealt arvuti taha, arvuti tagant lifti, sealt autosse jne. Kui ta nüüd tunnike töötab aeroobset tehes….
Ma ei julgeks küll väita, et see inimene ei vaja seda.
See on omaette küsimus, kuidas stimuleerida sedasama inimest tegema ka mingit lühiajalist pingutust, parem veel, kui seda saadaks emotsionaalne heaolu.
Meie elu Eestis läheneb sellele loomulikult ka kosmilise kiirusega.
Kõike raskem ongi murda inimeste peas kinnitunud valearusaamasid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõike raskem ongi murda inimeste peas kinnitunud valearusaamasid.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…ja veel üks õudus. Nemad on ju elanud oma 30 aastat kolesterooli kartes. Muutused toitumises annavad endast aga tervises ja meie funktsionaalsuses märku pahatihti väga pika viivisega. Hetkel on seal plejaad hingekesi, kes ongi vegeteerima loodud. Iga väike pingutus võib põhjustada vigastusi (kuna ehitusmaterjal on olnud nii pikka aega täiesti puudulik).
Mul on konkreetseid näiteid…
See puudutab inimesi, kes on alates nn kõrgem keskklass. Iga viimasemgi kübemeke korjati toidust välja. Läks tema aga jõusaali…igati muidu terve kodanik ja lihaskinnituskoht oli nagu mannapudrust.
- You must be logged in to reply to this topic.