Kardiotreening

Ise pole seda hiiti spetsiaalselt veel proovinud, olen madala pulsiga pikka teinud. Viimase nädala sooritasin cardiot umbes tund v 2 peale sööki 6 päeva nädalas, 1h jooksu soojenduse ja maharahunemisega, magasin 1 tunni ja siis sõin. Töötas hästi, ei tea kas parem kui hiit, aga mulle meeldib see pikk sörk/jooks mööda lumist metsa ja tunnen et see on mu võhma tugevamaks teinud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Ei tea, ma näen küll vaeva…madala pulsi saedusega teen trenne värke ja särke, juba pea pool aastat, aga pulss ikka kõrge…piisab paarist korrusest kõndimisest ja juba pulss laes..

Südamelihast tuleb treenida erinevate koormustega e. erinevatel pulsitsoonidel.

http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=53&language=estonian

Ega ma olengi proovinud suht normaalsel pulsil trenni teha, ei pinguta üle, samas koormust saab, aga nii kui midagi hakkan tegema, kohe pulss laes ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See on nn. stardipalavik. Seda iseloomustab ülemääraselt tugev erutusprotsess kesknärvisüsteemis ning organismi funktsioonides tekivad ulatuslikud nihked nagu pulsisageduse ulatuslik tõus, veresuhkru tõus. See seisund ei ole effektiivne. Stardieelse seisundi reguleerimiseks tuleb kasutada eelsoojendust, kõige effektiivsem on, kui ta lõpeb 3 – 8 min enne starti.

Kuidas aga treenida siis, et sellest lahti saaks, seda leevendada. Selle pulsisageduste järgi, mis lehe Te saatsite eelnevalt ?

Stardieelsed reaktsioonid sõltuvad teatud määral inimese kõrgema närvisüsteemi tüübist. Tasakaalustamata närvisüsteemi tüübiga inimestel, kellel on valitsevateks erutusprotsessid, esineb stardipalavik sagedamini. Treeningu mõjul väheneb kesknärvisüsteemi vastuvõtlikkus nendele ärritajatele, mis mõjutavad organismi stardi ootel.