Skip to main content

kang kodus

Viewing 9 posts - 1 through 9 (of 9 total)
  • Autor
    Postitused
  • #12117
    Anonüümne
    Guest

    Kas keegi on endale teinud kangi kodustes tingimustes kui ei olnud võimalik käia jõusaalis või ei tahtnud, kui on siis millest ja kuidas?

    #128089

    Endal ei ole, küll aga on sõbral. Temal tegi endale selle nii, et võttis teatud jupid terastoru, lasi peenikesed raudvardad risti nö. stopperiteks ja kangiga oli vsjo. Pink on ka ise tehtud. See siis selline lihtne ja lakooniline. Niipalju kui seda seljatuge seal on, läks kasutusse mõni kiht õhemat porolooni ja peale valge kunstnahk. Kui ta nüüd viitsiks kogu kaadervärgi üle ka värvida, oleks täitsa kobe pink koos. Valge ja must näiteks, kena ju. Mingi aja möödudes märkasin ka üht juurde keevitatud lisatuge ühe toestuspulga juures, ju hakkas väänduma või midagi.

    Kui ikka materjalid kodus olemas, siis võiks ju täitsa teha, kui eelistad kodus teha. Mina sellist asja vist ette ei võtaks, parem ikka jõusaal.

    #128094
    Capricorn
    Member

    Päris tavaline terastoru (toru on ikka seest tühi, eks) vist ei kannata eriti suurt raskust, sest ei saa ju väga suure läbimõõduga ka võtta, ebamugav oleks kinni hoida. Kui ikka tahta umbes sellise läbimõõduga nagu kangid tavaliselt on, siis peaks olema seest täis.

    #128096

    Ei teras ikkagi üpris tugev materjal selleks otstarbeks. Kumb ta siis täpselt on, teras või tavaline raud, selle peale mürki ei võtaks. Ütleme nii, et aluminniumist pisut tugevam <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #128110
    eintsius
    Member

    Teras ajab asja ära. Ümarvarras on paras kraam selleks. Kui kavatsed materjali osta, siis passi Enimor-meti kodukale. Need tüübid lõikavad sulle tüki vastavalt su soovile ning hinnad suht head. Raha rohkem on, siis osta roostevaba <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

    Keeruline on vast kettaid teha, kuid kui natuke nuputada ,siis ple seegi eriti raske. Kõige lihtsam vast gaasilõikuse abil lõigata miskist paskemast terasplaadist. Samas olen näinud selliseid kettaid, mis on plastikust kanistrid põhimõtteliselt ning sisse pannakse kas vett või liiva vastavalt soovile.

    Harimiseks: raud – harva esinev materjal tööstusmaastikul. Kasutatakse enamasti elektrotehnika valdkonnas magnetite jms ehitamisel. Kõik muu on teras.

    #128109

    Harimiseks: raud – harva esinev materjal tööstusmaastikul. Kasutatakse enamasti elektrotehnika valdkonnas magnetite jms ehitamisel. Kõik muu on teras.

    Sain ka targemaks <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #128131
    Mesku
    Member

    Rauda on keemiline ühend üldse (Fe). 100% puhast rauda ei ole võimalik ladustada – see lihtsalt roostetaks hetkega ära. Kõik meil kasutatavad “raua” torud ja muud asjad on teras. Teras sisaldab süsiniku. Väga plastsed, pehmed ja voolavad terasesemed on väikese süsiniku sisaldusega. Vedruteras on keskmise süsiniku sisaldusega. Malm on väga kõrge süsiniku sisaldusega. Mida suurem süsiniku sisaldus seda kõvem ja jäigem on teras, samas ka hapram.

    Jõusaalis kasutatavad teraskangid sisaldavad ilmselt veel erinevaid metallisulameid, kroomi jne.

    #128166
    eintsius
    Member

    Rauda on keemiline ühend üldse (Fe). 100% puhast rauda ei ole võimalik ladustada – see lihtsalt roostetakse hetkega ära. Kõik meil kasutatavad “raua” torud ja muud asjad on teras. Teras sisaldab süsiniku. Väga plastsed, pehmed ja voolavad teras esemed on väikse süsiniku sisaldusega. Vedru teras on keskmise süsiniku sisaldusega. Malm on väga kõrge süsiniku sisaldusega. Mida suurem süsiniku sisaldus seda kõvem ja jäigem on teras, samas ka hapram.

    Sõusaalis kasutatavad teras kangid sisaldavad ilmselt veel erinevaid metallisulameid, kroomi jne.

    Raud on ka kasutusel sellise nimetusega, nagu ma mainisin. Ei tähenda ainult puhast keemilist elementi. Rauaks loetakse väga madala lisandite sisaldusega rauaühendeid. Teras see veel ei ole. Rauaühendeid kasutatakse tihti just raua magneetiliste omaduset pärast.

    #128179
    Tsaar
    Member

    aastaid tagasi tegin omale kangi umbes 3,5 cm jämedusest raudtorust, millele panin mõlemasse otsa pikenduseks veel umbes 1,5-2cm läbimõõduga torud (täpselt ei mäleta). peenemad torud panin seepärast, et ketasteks tulid mingid vanad kraani kettad (yx kaalus vist 5 kg) ja neil oli auk lihtsalt nii väike. mingi aeg hiljem õnnestus kusagilt sebida veel terve hunnik mingeid ca 15 kg hammasrattatoorikuid. kokku olen sinna kangile ladunud ikka 100 kg ringis ja pole ta veel kõveraks läinud mul. kasutatud seda vahelduva eduga juba vbl 10 aastat.

    kang ise oli (on selline) 11501624_cCox.jpg

    ja selline oli minu jõusaal kevadest sygiseni <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> siin näha ka need hammasrataste toorikud + hantlid + sangpomm + mingid traktori esiotsa raskused (20 kg tk) 11501623_CgWL.jpg

Viewing 9 posts - 1 through 9 (of 9 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.