Kanamunad

Kolesterooli kardetakse kui tuld, tegelikult on see aga oluline rakuseinte koostisosa ning ilma kolesteroolita ei suudaks inimorganism eksisteerida. Kehvaks läheb lugu siis, kui kolesterooli on veres liiga palju.

Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesteroolitaset ning kontrollima seda vähemalt kord 5 aasta tagant. Normaalne üldkolesteroolisisaldus veres on alla 5,0 mmol/L, mõõdukalt kõrgenenud tase jääb 5,0 ja 6,5 mmol/L vahele ja oluliselt kõrgenenud kolesteroolitaseme näitajaks on üle 6,5 mmol/L.

Enimlevinud müüdid

Müüt: Kolesterool on halb.

Tegelikult: Kolesterool ei ole halb. Kolesteroolita ei saaks organism eksisteerida. Kolesterooli peab vaid olema vaid õiges koguses.

Müüt: Ma ei tunne oma kõrget vere kolesteroolitaset, järelikult on minuga kõik korras.

Tegelikult: Kõrget vere kolesteroolisisaldust inimene ei tunnegi. Küll aga tunneb ta aastate pärast sellest põhjustatud tüsistusi. Vere kõrgest kolesteroolitasemest tingitud südame-veresoonkonna haigused on pöördumatud, need ei kao ka raviga. Ainsaks võimaluseks on nende teket ära hoida.

Müüt: Minu vere kõrge kolesteroolisisaldus on pärilik. Ma ei saa sinna midagi parata.

Tegelikult: Soodumus vere kõrgeks kolesteroolisisalduseks ongi paljudel juhtudel pärilik. Sellegipoolest on tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega enamasti võimalik edasi lükata vere kolesteroolitaseme tõusmist üle normi piiride. See on aga suur samm edasi võimalike tüsistuste ärahoidmisel.

Müüt: Vere kolesteroolitase on kõrge ainult ülekaalulistel.

Tegelikult: Kolesteroolisisaldus veres võib olla liiga kõrge ka saledatel.

Müüt: Vere kolesteroolitase tõuseb stressi tõttu.

Tegelikult: Stress ei mõjuta otseselt vere kolesteroolitaset. Stressi tagajärjel võivad muutuda aga toitumisharjumused. Näiteks võib stressi tõttu süüa rohkem palju rasva sisaldavat ?okolaadi.

Müüt: Vere kolesteroolitase on kõrgenenud peamiselt vanemaealistel.

Tegelikult: Kõrge vere kolesteroolisisaldus ei esine ainult vanematel inimestel, see võib esineda igas vanustes inimestel, ka teismelistel ja noortel.

Toidust sõltub palju

Kolesterool satub inimorganismi peamiselt söögi kaudu, taset aitab normis hoida piisav füüsiline koormus. Südamesõbralik toitumine ja füüsiline aktiivsus on seega olulised nii tervetel ja noortel inimestel, kelle risk haigestuda mõnda südamehaigusesse hetkel väike, kui ka neil, kellel on juba diagnoositud mõni südame-veresoonkonna haigus.

Millised on tervislikud valikud toidugrupiti?

Liha ja kala

Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem, eriti head on südamele omega-3 rasvhappeid sisaldavad lõhe ja forell. Tähele tuleks panna, et mitte kõik mereloomad ei ole kalad! Rohkelt kolesterooli leidub angerjas, mitmesugustes merekarpides ja krevettides

Soovitatavad toiduained on:

· valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata

· rasvata sink ja tailiha

· munavalge

Vältida tasuks:

· vorste, sest enamus neist sisaldab rasva üle 20%

· sülti (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha)

· poolfabrikaate, sest need sisaldavad palju peidetud rasvu

· maksa ja maksapasteete, sest kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii inimeste kui loomade puhul maksas

· neerusid

· süda

· munakollast

Puu- ja köögiviljad

Kõik puu- ja köögiviljad kuuluvad südamesõbralikku toiduvalikusse ja vähendavad südamehaiguste riski. Puu- ja köögivilju tuleks süüa vähemalt viis portsjonit päevas. Üks portsjon on näiteks üks õun, apelsin või banaan või üks klaas marju.

Toitvateks köögiviljadeks on seened, oad ja herned, mis sobivad liha juurde või selle asemel.

Piimatooted

Piimatooted on loomset päritolu ja sisaldavad seega kolesterooli. Samas on piim oluline kaltsiumiallikas ning seetõttu tuleks eelistada:

· väherasvast, kuni 2,5% piima (päris rasvatu ei tohiks piim siiski olla, kuna kaltsiumi omastab inimorganism ainult koos rasvaga)

· väherasvast juustu

· jogurtit

· väherasvast kohupiima ja kodujuustu

Vältida tasuks:

· vahu- ja rõõska koort

· koorepulbreid (mõned neist sisaldavad isegi 30% rasva)

· hapukoort

· rasvaseid juuste (tavaline juust sisaldab 30-60% rasva)

· koorejogurteid

· kohukesi (rasva umbes 20%)

Teraviljatooted

Mida vähem on teraviljatooteid töödeldud, seda kasulikumad on nad südamele. Kolesterooli väljaviimist organismist soodustavad täisteratooted. Samal põhjusel on head kliid ja kliitooted.

Teraviljatoodete ohutus või ohtlikkus südamele sõltub sellest, kui palju on nende valmistamisel kasutatud rasva ja mune. Sai, leib, pudrud ja pastatooted on sobivad, kuid sisaldavad rohkelt süsivesikuid ja võivad soodustada kaalutõusu.

Küpsetiste letis tasub pärmitaignast valmistatud pirukaid eelistada liivataigna omadele, vahukoore- ja kreemikookidele asemel vaadata marja- ja jogurtikooke.

Rasvad

Piiratud koguses on rasv ja kolesterool inimese ainevahetuseks ja organismi tööks väga vajalik. Seetõttu sisaldab tervislik toitumine alati vähesel määral rasva.

Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Üldiselt tuleks esimesi südame-veresoonkonna tervise ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides vältida ning teisi eelistada. Kolesterool on loomset päritolu ja seda seega taimsetes rasvades ei esine (välja arvatud kookosvõis).

Üldiselt kehtib reegel, et tahke rasv on kahjulik ja vedel või pehme mitte. Eelistada tuleks:

· õli (eriti kasulik on külmpressitud (virgin) õli, samas ei tohiks seda kasutada kuumutamisel, nii et küpsetamisel tuleks selle asemel eelistada vedelat margariini)

· margariini (taimerasvast valmistatud margariin ei sisalda kolesterooli)

· pähkleid, mis sisaldavad hulgaliselt taimerasva ja on seetõttu kasulikud, kuid selleks, et mitte tarbida liiga palju kaloreid, tuleks neid süüa mõõdukalt

Vältida tasuks:

· pekki

· sea-, hane- jms rasva

· võid

Joogid

Ilma söögita elab inimene nädalaid, kuid ilma joogita vaid mõned päevad. Kolesteroolitaset veres aitavad alandada roheline ja must tee. Kohvist tuleks eelistada filtrikohvi, kannukohvi mõjub vere kolesteroolitaset tõstvalt. Koore asemel on soovitav lisada kohvile piima.

Uuringud näitavad, et üks klaas punast veini päevas ei mõju südamele halvasti. Prantslaste hulgas, kes joovad regulaarselt veini, ei ole südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedus kõrge. Samas esineb nende seas teistest enam tõsiste maksakahjustustega inimesi. Seetõttu tuleks alkoholi tarbimisel lähtuda ühe pitsi põhimõttest (1 pits: klaas veini, pits viina, väike klaas õlut).

Allikas: http://www.kolesterool.net

Selge! Tnx

ise joon küll munad koos kollasega ära.