Kalorid-sv/v/r-trenn (kaal alla)
- This topic has 103 replies, 18 voices, and was last updated 16 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
katseta, vaata , mis peegelpildiga ja kaalunumbriga (mõlemaga!) juhtub.
Mmm…kuidas sellest nüüd aru saada..? Usud, et sellise protsendiasetusega tuleb kaalu (ning ka rasva) pigem juurde, isegi kui kaloraaz ei ole liiga kõrge? Enamus inimesi söövad 300g süsikaid päevas ja juurdevõtmisest pole haisugi… Samas ei taha ma sellist asja küll proovida. 300g täisväärtuslikke süsikaid oleks ikka suht raske iga päev süüa….
Olen mõelnud ka sellise asja peale, et teeks selliseid vahelduvaid oäevi….üks päev rohkem süsikaid (st kuskil 150g), ning selle võrra vähem rasvu. Teine päev jälle rohkem rasvu ja vähem süsikaid.
Mida rohkem ma siin loen, seda enam tekib küsimusi….
MIKS, mille ku…di pärast tänapäeval rõhutatakse seda “ärge sööge rohkem kui 30% rasvu päevas, veelgi parem kui 20-25%”. Kas sellepärast, et kui inimestele öelda, et sööge rasvu – rasvad on head, ei jõuaks neile kohale see, et süüa tuleb häid rasvu….Ja siis miskeid rasvast nõretavaid friikaid närides leiaksid nad endale vabanduse, et “see ja see toitumisteadlane ütleb, et rasvu tuleb ju süüa”. Süsikaid propageerides arvavad need spetsialistid, et riske on vähem kuna paljud süsikad on tegelikult siiski head, ja loodavad et inimesed hakkavad tarbima rohkem köögi- ja puuvilja ning täisteratooteid..aga ega ikka ei hakka. Välditakse lihtsalt elu eest rasva ja ülejäänule ei pöörata tähelepanu..Oeh ei tea ja ei saa aru. Mis on õige, mis on vale? Kas kõikide jaoks on üks asi õige? Kas on olemas universaalsed vastused sellistele küsimustele?… Üüüü, jah, ma olen väsinud.
Jap, virgin kookosõli kasutan samuti, ei hakanud seda uuesti mainima, sest arvasin, et see juba mu menüüdes üles märgitud. Väga hea on see kusjuures, kookos on üldse suur lempar…
Selline küsimus….mis juhtub keha rasvaprotsendiga rasvarikkal dieedil? Dieedi all ei mõtle ma seda, et lihtsalt 2 nädalat söön rasvarikkalt, vaid rasvarikkusest kui elustiilist. Kas rasvaprotsendi tõus või langus on võrdelises seoses söödava rasva kvaliteediga (head-halvad rasvad)? Kui söön püsivalt nt 100g rasva, 100g valku ja 100g süsikaid, siis rasva on protsentuaalselt väga palju. Kas see ei kergita mu keha rasvaprotsenti?…Eesmärgiks on siiski nö lean ja nõtke keha, kas see on rasvarikka toitumisega üldse mõeldav?…Või tuleks siiski pigem rasva süüa vähem ja tõsta veidi süsikate osakaalu.Viimased päevad olen söönud Rotteri soovitusel 100g-100g-100g piirimail, panen oma menüüd üles täna….Rasvaprotsenti pole siiani saanud miski korraliku masinaga mõõta, mõtlema pani aga see, et kodukaal näitas üle-eile 23.5, eile 24 koma midagi ja täna hommikul 26.5. (kodukaal ei ole küll kõige õigem viis mõõtmiseks, aga see tekitas minus lihtsalt küsimusi).
Kuidas suhtute teie 100g-100g-100g menüüsse kaalulangetamis-eesmärgil?..
mul on langenud 19% pealt 8% peale. teen kah palju trenni. viimase ca kahe kuuga langes 0.4% samas tuli üle 2kg lihast juurde.
Aile, milleks mandlite leotamine hea on?…(siiani olen neid naturaalsel kujul söönud).Kuna tundud olevat kompetentne (ja naine:)), siis küsiksin sinu käest rasva arvu kohta päevas. 100g tundub mulle endale liiga palju…Kuidas oleks nt 80-90 või äkki isegi vähem? Palju ise sööd?
Tänasest algab igastahes mu eksperiment, süsikaid vähem, rasva ja valku rohkem. Ning kaloreid veidi rohkem kui seni olen söönud. Rotteri soovitatu, 100g-100g-100g=1700 kcal. (kuigi, see ei erine oluliselt mu tavaliselt menüüst). Süsikaid olen siiani saanud kuskil 120g ringis, vahel vähem,vahel rohkem…ja valku ja rasva veidi vähem. Trenniga jätkan nagu ennegi, 5-6 korda nädalas.
Here we go.
Tänane kaal 66.9kg (Pikkust endiselt 170cm:)). Kaaluga mõõtmisel rasvaprotsent 23.5%. Mõlemad tulemused hommikul, tühja kõhuga. Kujutan ette, et see tavalise kodukaalu rasva % ei ole kaugeltki mitte õige, aga pikema aja jooksul peaks ehk mingit muutust täheldama…Peaks ehk trennist küsima, kus saaks professionaalselt mõõta.
Mul tulebki nii 80-90 g (oma 35 % kaloraazhist) …kuid mina s88n palju sysivesikuid (55 %.. st valgule 10%)
Kord v6i paar n2dalas muudan.
Proovi ise j2rele, kuidas sa ennast tunned, kui mandlid on 24 tundi leotatud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> K6ikide “elavate” seemnete toitev22rtus t6useb oluliselt, kui neid leotada.Hetkel v6ib 8elda, et t2nase p2eva rasva osakaal tuleb ysna suur…hetkel on juba 80 g tarbitud st 100 g p2evas rasva syya ei ole miski probleem.
hea küll eks mainin, et ise olen korraliku ketoga (mitte mingi half-ass atkins) 10kg rasva alla. jõunäitajaid jäid samaks. aga ma ei kasuta ketot mitte ainult rasva % alandamiseks, sellel on teisi häid oomadusi, (mida siinsed eksperdid ei tea, ei usu…)Räägi keto-dieedi pikaajalistest kõrvalmõjudest ka.
Maailmas on erinevaid isoleeritud väga terveid kultuure, tükkmaad tervemad kui vahemeremaade rahvad, kes elavad väga erinevate dieetide peal. Alates peaaegu 0’st süsivesikutest (eskimod) kuni 60 %-ni päeva kaloraažist süsikatest (Kitavanid), lisaks veel terve hulk vahepealseid. Neil on madalad insuliini ja leptiini tasemed, samas puuduvad peaaegu erinevad südamehaigused, hambaprobleemid jne. Kõigil on ühiseid jooni, nad ei söö suurtes kogustes fruktoosi, omega 6 rasvhappeid ega osasi gluteeni teravilju.
Kaalu langetamiseks ja isu kontrollimiseks on madala süsivesikute osakaaluga dieedid kõige paremad. Läänemaailmas on ülekaal põhimõtteliselt rikki läinud süsivesikute ainevahetuse sümptom, mida tekitavad fruktoos ja omega 6-ed, lisaks juurde veel osade teraviljade leptiini tundlikkust vähendav toime, mis vähendab inimese aktiivsust ja ainevahetuse kiirust ning suurendab söögiisu.
Ise arvan, et peamisi katastroofiallikaid vältides ja eeldades, et ainevahetus ei ole juba tuksi keeratud, saab makrotoitainete suhetega väga palju mängida.
Väga tähtsad on ka omega 3-ed, ja rasvlahustuvad vitamiinid A D ja K. Eriti tasuks muretseda D ja K vitamiini pärast.
PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?
Maailmas on erinevaid isoleeritud väga terveid kultuure, tükkmaad tervemad kui vahemeremaade rahvad, kes elavad väga erinevate dieetide peal. Alates peaaegu 0’st süsivesikutest (eskimod) kuni 60 %-ni päeva kaloraažist süsikatest (Kitavanid), lisaks veel terve hulk vahepealseid. Neil on madalad insuliini ja leptiini tasemed, samas puuduvad peaaegu erinevad südamehaigused, hambaprobleemid jne. Kõigil on ühiseid jooni, nad ei söö suurtes kogustes fruktoosi, omega 6 rasvhappeid ega osasi gluteeni teravilju.Kaalu langetamiseks ja isu kontrollimiseks on madala süsivesikute osakaaluga dieedid kõige paremad. Läänemaailmas on ülekaal põhimõtteliselt rikki läinud süsivesikute ainevahetuse sümptom, mida tekitavad fruktoos ja omega 6-ed, lisaks juurde veel osade teraviljade leptiini tundlikkust vähendav toime, mis vähendab inimese aktiivsust ja ainevahetuse kiirust ning suurendab söögiisu.
Ise arvan, et peamisi katastroofiallikaid vältides ja eeldades, et ainevahetus ei ole juba tuksi keeratud, saab makrotoitainete suhetega väga palju mängida.
Väga tähtsad on ka omega 3-ed, ja rasvlahustuvad vitamiinid A D ja K. Eriti tasuks muretseda D ja K vitamiini pärast.
PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?
Eestis parim, mida ma n2inud olen on ainult 400 IU D3… Tuleb kontrollida lisaaineid. Ma ei saa aru, miks neid tehakse ka “n2ritavaid”…
Vitatabs mega D… 400 IU ja lisaaineteks on E460 ja E470b….
Ühesõnaga: keto olemiseks peaks ka valgud päris madalal hoidma. Kas saan õigesti aru?Minuarust see pole nii. Reegel on enam-vähem selline, toiduainetega, et rohkema valgu soovi korral kaasneb koheselt ka rohkema rasva lisandus menüüsse, ja vastupidi, et tahad rohkem rasva, siis tuleb kaasa ka rohkem valku menüüsse, see on seetõttu, et praktilisemad toiduained on sellised, vt näiteks liha, oletame et soovid liha süia et valgu osakaalu tõsta, kuid kuna liha sisaldab ka rasva, siis koheselt ka rasva lisa suureneb menüüs.
Kuskil siin foorumis postitasin jutu, kus minumäletamistmööda öeldi, et keto jaoks valgu osakaal päevases menüüs tohib kuni 30%-ni ulatuda vist, üle selle % juba ketosse ei lähe, kuna sel juhul valku suhtub keha nagu süsivesikusse, sisuliselt võib selle valguosa, mis üle 30% piiri läheb juba süsikaks nimetada keha jaoks, ma sain nii aru igatahes, kas keegi selle postituse äkki oskaks leida siit foorumist?
Lisaks tahaksin öelda, et arvuta, mitu grammi keha kg kohta sul valku tuleb, kui su menüüs on 30% valku, selle jaoks sealsamas postituses keegi tõi valemi ka selle kohta, minuteada Morosov või MonkeyMon, arvuta selle valemiga, siis on näha, et tegelikult valku võib keha kg kohta päris paljuks lubada et 30% valgupiiri ei ületaks, minu mäletamistmööda ca 2+ gr valku keha kg kohta tuli seal, täna kahjuks mälu ei tööta hästi, ei mäleta.
PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?Eestis pole ja toll ei lase tellitud kaupa läbi, pead eraisikust vahendaja leidma.
Arvasin seni et glükoneogeneesi kiirus sõltub ainult veresuhkrust aga paistab tõesti et lähteainete kogus mõjub ka,
“increasing the concentration of precursors will increase the rate of gluconeogenesis”Ja Sulle ei tahaks üldse rääkida, mis kasu sest on.Over the past decade, several case reports have described unusual, but serious side effects possibly attributable to the ketogenic diet. They include inflammation of the pancreas, prolonged QT intervals in heart rhythms, enlargement and problems with the heart muscle, selenium deficiency, severe carnitine deficiency, and basal ganglia changes (a deep part of the brain). Other side effects of following the diet for longer durations are kidney stone, abnormal liver function and high blood cholesterol levels. Since the diet is not balanced in vitamins and minerals, the dietician may suggest supplements for calcium and vitamin D, iron and folic acid.
tubli oled, have a cookie.Selle “mis sest kasu on “all mõtlesin seda, et Teie postitused siis foorumis (mitte sellest teemas) on olenud sageli väga ülbed ja üleolevad, mingi link või jupike artiklist on mõnikord juures, aga tihti vastate Te ainult mingi muigenägude ja üleolevate küsimustega. ilma pikemalt enda seisukohti seletamata.
Ma kasvasin tänaval ja mänguasjad olid rauast ja õppisin Venemaal ja valisin vale eriala ja üleüldse on kõik minust targemad.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>see oli nüüd jah hea vastus näitamaks seda üleolevat olekut. et kui ma üritan midagi vastata , siis jonnid nüüd. MIS IGANES. EI SOOVITA KELLELEGI KETO ELUSTIILI, sööge normaalset nagu püramiid ette näeb.mingi natuke teises teemas arendad diskussiooni siis on selline fight noh
Ise alustate norimist ja kui vastu nina saate, siis olen jälle mina süüdi.
Over the past decade, several case reports have described unusual, but serious side effects possibly attributable to the ketogenic diet. They include inflammation of the pancreas, prolonged QT intervals in heart rhythms, enlargement and problems with the heart muscle, selenium deficiency, severe carnitine deficiency, and basal ganglia changes (a deep part of the brain). Other side effects of following the diet for longer durations are kidney stone, abnormal liver function and high blood cholesterol levels. Since the diet is not balanced in vitamins and minerals, the dietician may suggest supplements for calcium and vitamin D, iron and folic acid.see ebamäärane teadmata allikast, teadmata mis uurimuses tingimused olid…. see oli see koht kus ma vastu nina sain?
Ook, hea küll.
See artikkel peaks vist olema. Seal on references ka täpsemalt olemas, et saad ise edasi uurida.
- You must be logged in to reply to this topic.
