Kaalust maha
- This topic has 85 replies, 23 voices, and was last updated 12 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kanafilees ei olegi võrreldes sealihaga rasva.Nii et see kalkulaator näitab suhteliselt õigesti. Kuid arvestades kui kindlalt sa eitad et ei tunne nälga, siis kas sa oled need arvutslikud kogused kaalunud või paned silam jägi, sest kui ei ole , siis on sellest kalkulaatorist ikka väga vähe kasu.
kaalunud ei ole neid kuid iga asja pakendil on kaal olemas. Kasutasin kalkulaatorit ja jagasin ära kui palju miski asi peaks olema.
No ma ei tea kas see kalkulaator äkki valetab seal siis või panin ise midagi valesti. Kui lõunas kanafilee siis näitab rasva 1.5g ja täna praadisin seafileed sisi näitab rasva 67.16 g. Vahe suht suur.
Seafilee ei sisalda kindlasti 67,16 g rasva 100 g kohta.
Tuli jälle portsjonide teemast juttu. Mõtlesin, et uurin selle kohta täpsemalt ning selgus, et hullemat “puuga-pähe” riiklikul tasandil tunnustatud toitumisteooriat ma pole veel näinud. Nagu siit (http://www.toitumine…tsjonite-arv-3/) võib näha, siis on kunstlikult loodud 7 gruppi (igaüks defineeritud läbi erinava kalorsuse), kus saab vastavalt alajaotustele (http://www.toitumine…ortsjonite-arv/) päevase toitumise koostada endale “keskmine inimene”. Mis on “pildil” valesti? On tahetud teha toitumine inimestele täpsemaks, kuid alagruppides on öeldud, et tuleb tarbida näiteks “x grammi viinereid või y kogus muna” (esiteks on viinerid seinast seina makrotoitaineliste väärtustega ja mis siis kui mul on külmkapis jaanalinnumuna?). Eriline pärl on veel nö. kriitilises alagrupis, kus on öeldud, et tarbida tuleks (½ väikesest jäätisest, väga väike tükk kooki või saiakest). Selline süsteem allub väga kergelt manipulatsioonile. Lihtne asi on kunstlikult tehtud veelgi keerulisemaks. Tekib küsimus, et kas idee autorid ei adu piisavalt toitumise “essentsi” või nad reaalselt peavadki tavakodanikke nõnda rumalaks. Piltlikult öeldes on inimestele antud ette suuruses a, b ja c riided, mis hea juhuse korral võivad sobida (selle asemel, et anda neile niit ja nõel). Teadlikumad inimesed võivad ju need konstruktsioonid lahti harutada ja endale sobivaks “ümber õmmelda” ning saaksid ka sellega edukalt hakkama, kuid produktiivsuse mõttes on see ajalise ressursi raiskamine (kilplase töö). Ma tõesti ei saa aru, et milles see probleem on ja peab portsjonide jura ajama, kui võiks lähtuda baasteadmistest (siinkohal toitumine.ee kui riiklikke toitumissoovitusi jagavale lehele etteheides tehes).
—
Võib-olla on idee selles, et “portsjonide kontseptsiooni” näol on loodud selline hüppelaud krõpsupakist kodujuustu topsi. Samas peaksid vastavad põhimõtted olema kuskil mainitud, et juba teadlikum ja motiveeritum inimene valesse kohta kinni ei jääks.
kaalunud ei ole neid kuid iga asja pakendil on kaal olemas. Kasutasin kalkulaatorit ja jagasin ära kui palju miski asi peaks olema.
Pakendi peal olev toore liha kaal ei vasta kindlasti peale praetud liha kaalule. Kergem oleks osta köögikaal ja peale praadimist ära kaaluda, vähemalt kana ja liha. Tatart/riisi muidugi ennem ja pärast et teda saada palju vee arvelt mass suurenes ja siis ära jaotada vastavalt kuivaine kaalule lõppkaal.
Pakendi peal olev toore liha kaal ei vasta kindlasti peale praetud liha kaalule. Kergem oleks osta köögikaal ja peale praadimist ära kaaluda, vähemalt kana ja liha. Tatart/riisi muidugi ennem ja pärast et teda saada palju vee arvelt mass suurenes ja siis ära jaotada vastavalt kuivaine kaalule lõppkaal.
miks peaks kuivainete kaalu arvestama nn kuivaines, kuid lihatooteid kaaluda peale valmimist ?
Köögikaal on väga mõistlik investeering sellegipoolest
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kergem oleks osta köögikaal ja peale praadimist ära kaaluda, vähemalt kana ja liha.
Kust selline natuke totter loogika?
Teemaalustajale: Võin siis su hädast välja aitamiseks näidata oma päevast menüüd, olles sinust 10cm pikem kuid vaid 3kg raskem on mu kaloraaz sinuga võrreldes rohkem 1.5x suurem ning kaal langeb praegusel hetkel isegi liiga kiiresti..
Hommikusöök
tatar (60 g):
– Kaloreid 211.2 Kcal, Rasva 1.2 g, Valku 6.6 g, Süsivesikuid 43.2 g, Kiudaineid 8.7 g –kustuta
veisehakkliha (200 g):
– Kaloreid 496 Kcal, Rasva 40 g, Valku 34 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
hapukoor 20 % (50 g):
– Kaloreid 102 Kcal, Rasva 10 g, Valku 1.5 g, Süsivesikuid 1.5 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
piim 2,5 % (250 g):
– Kaloreid 130 Kcal, Rasva 5 g, Valku 7.5 g, Süsivesikuid 12.5 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Lõunasöök
keedetud kartul (150 g):
– Kaloreid 115.5 Kcal, Rasva 0 g, Valku 3 g, Süsivesikuid 25.5 g, Kiudaineid 1.5 g – kustuta
sealiha (200 g):
– Kaloreid 522 Kcal, Rasva 42 g, Valku 34 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Vahepala
kanafilee juustus (Tallegg) (200 g):
– Kaloreid 188 Kcal, Rasva 1.8 g, Valku 42 g, Süsivesikuid 0.8 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
tatar (60 g):
– Kaloreid 211.2 Kcal, Rasva 1.2 g, Valku 6.6 g, Süsivesikuid 43.2 g, Kiudaineid 8.7 g –kustuta
piim 2,5 % (500 g):
– Kaloreid 260 Kcal, Rasva 10 g, Valku 15 g, Süsivesikuid 25 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Õhtusöök
veisehakkliha (220 g):
– Kaloreid 545.6 Kcal, Rasva 44 g, Valku 37.4 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
piim 2,5 % (500 g):
– Kaloreid 260 Kcal, Rasva 10 g, Valku 15 g, Süsivesikuid 25 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
tatar (60 g):
– Kaloreid 211.2 Kcal, Rasva 1.2 g, Valku 6.6 g, Süsivesikuid 43.2 g, Kiudaineid 8.7 g –kustuta
hapukoor 20 % (50 g):
– Kaloreid 102 Kcal, Rasva 10 g, Valku 1.5 g, Süsivesikuid 1.5 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Hilisõhtune vahepala
Dextro (FAST) (40 g):
– Kaloreid 144 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0 g, Süsivesikuid 36.4 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Hera80 maitsestatud (FAST) (40 g):
– Kaloreid 166 Kcal, Rasva 3.2 g, Valku 34.8 g, Süsivesikuid 2.4 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Kaloreid: 3664.7 Kcal
Rasva: 179.6 g.
Valku: 245.5 g.
Süsivesikuid: 260.2 g.
Kiudaineid: 27.6 g.
Hilisõhtune vahepala on tegelikult peale trenni olev sheik jne.
selleks, et kui oletame 200g kanaliha kohta on 46g proteiini, siis pärast praadimist jääb alles 150g kana, sisaldusega 46g proteiini. ainuke, mis kaob on vesi, toitained jäävad samaks
Kust selline natuke totter loogika?
Teemaalustajale: Võin siis su hädast välja aitamiseks näidata oma päevast menüüd, olles sinust 10cm pikem kuid vaid 3kg raskem on mu kaloraaz sinuga võrreldes rohkem 1.5x suurem ning kaal langeb praegusel hetkel isegi liiga kiiresti..
Hommikusöök
tatar (60 g):
– Kaloreid 211.2 Kcal, Rasva 1.2 g, Valku 6.6 g, Süsivesikuid 43.2 g, Kiudaineid 8.7 g –kustuta
veisehakkliha (200 g):
– Kaloreid 496 Kcal, Rasva 40 g, Valku 34 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
hapukoor 20 % (50 g):
– Kaloreid 102 Kcal, Rasva 10 g, Valku 1.5 g, Süsivesikuid 1.5 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
piim 2,5 % (250 g):
– Kaloreid 130 Kcal, Rasva 5 g, Valku 7.5 g, Süsivesikuid 12.5 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Lõunasöök
keedetud kartul (150 g):
– Kaloreid 115.5 Kcal, Rasva 0 g, Valku 3 g, Süsivesikuid 25.5 g, Kiudaineid 1.5 g – kustuta
sealiha (200 g):
– Kaloreid 522 Kcal, Rasva 42 g, Valku 34 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Vahepala
kanafilee juustus (Tallegg) (200 g):
– Kaloreid 188 Kcal, Rasva 1.8 g, Valku 42 g, Süsivesikuid 0.8 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
tatar (60 g):
– Kaloreid 211.2 Kcal, Rasva 1.2 g, Valku 6.6 g, Süsivesikuid 43.2 g, Kiudaineid 8.7 g –kustuta
piim 2,5 % (500 g):
– Kaloreid 260 Kcal, Rasva 10 g, Valku 15 g, Süsivesikuid 25 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Õhtusöök
veisehakkliha (220 g):
– Kaloreid 545.6 Kcal, Rasva 44 g, Valku 37.4 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
piim 2,5 % (500 g):
– Kaloreid 260 Kcal, Rasva 10 g, Valku 15 g, Süsivesikuid 25 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
tatar (60 g):
– Kaloreid 211.2 Kcal, Rasva 1.2 g, Valku 6.6 g, Süsivesikuid 43.2 g, Kiudaineid 8.7 g –kustuta
hapukoor 20 % (50 g):
– Kaloreid 102 Kcal, Rasva 10 g, Valku 1.5 g, Süsivesikuid 1.5 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Hilisõhtune vahepala
Dextro (FAST) (40 g):
– Kaloreid 144 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0 g, Süsivesikuid 36.4 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Hera80 maitsestatud (FAST) (40 g):
– Kaloreid 166 Kcal, Rasva 3.2 g, Valku 34.8 g, Süsivesikuid 2.4 g, Kiudaineid 0 g – kustuta
Kaloreid: 3664.7 Kcal
Rasva: 179.6 g.
Valku: 245.5 g.
Süsivesikuid: 260.2 g.
Kiudaineid: 27.6 g.
Hilisõhtune vahepala on tegelikult peale trenni olev sheik jne.
Kas selle näidispäeva põhjal võib teha järelduse, et aedviljad, salat ja muu ‘roheline’, puuviljad, on täiesti mittevajalik, et me normaalselt funktsioneeriksime?
Hei,
Lugesin seda teemat ja mõtlesin, ma ei ole näinud üheski kommentaaris kas sa trenni teed?
Minul näiteks tehti samuti kava, kuna ma ei hakka enda peaga seda “head” söömist välja mõtlema, selleks on spetsialistid ikka:)!
Minul on hästi palju köögivilju , kana, kala, kodujuust, keefir. Mina kes armastasin väga kartulit suur käntsakas liha, mõtlesin alguses et see puhas lollus. Aga kui ma hakkasin juba esimesel nädala muutusi nägema, siis mõtlesin et asi ikka õige. Ma olen nüüdseks söönud selle kava järgi nädal ja 4 päeva. Minu kaal on langenud selle ajaga juba 5-7 kg, see kõigub. Aga samas kui lihtsalt näiteks eile õhtul pärast trenni ma kaalusin ennast oli kaal 109 kg. 5 mail kaalusin ennem seda kavade ja asjade alustamist 120kg. Minul on ka trenn nädalas 3-4 korda vastavalt kuidas ma jõuan füüsiliselt/ajaliselt.
Soovitaksin sul ikka spets kava endale lasta teha. Pole sul endal vaja siis pead murda mis kui palju;)!
Edu:)!
selleks, et kui oletame 200g kanaliha kohta on 46g proteiini, siis pärast praadimist jääb alles 150g kana, sisaldusega 46g proteiini. ainuke, mis kaob on vesi, toitained jäävad samaks
Aga kuidas kylmutatud toiduainetega asi k2ib? Oletame, et mul on 500 g kylmutatud l6het. Peale praadimist j22b alles 300 g. L6hes on 100 g kohta 20 g valku. Kas mul on p2rast praadimist 100 g valku v6i 60 g valku?
no kui 500g toore lõhe kohta on 100g valku ning peale praadimist jääb alles 300g lõhe, siis ta sisaldab siiski endiselt 100g valku. toiduained kaotavad kuumtöötlemisel oma kaalu enamasti aint vee arvelt, mitte valkude jms arvelt.
no kui 500g toore lõhe kohta on 100g valku ning peale praadimist jääb alles 300g lõhe, siis ta sisaldab siiski endiselt 100g valku. toiduained kaotavad kuumtöötlemisel oma kaalu enamasti aint vee arvelt, mitte valkude jms arvelt.
Aga kui tegu on kylmutatud l6hega, siis ma ju ei tea, mitu grammi on algselt l6het ja kui palju kylmutatud vett.
Aga kui tegu on kylmutatud l6hega, siis ma ju ei tea, mitu grammi on algselt l6het ja kui palju kylmutatud vett.
Mõtle suts, kaalu siis külmutatud kala ennem ära, las soeneb üles, ja siis kaalu uuesti kala ära?! Sa ei viska ju kala lärts jääkülmana ahju või kuskile?
Aga kui tegu on kylmutatud l6hega, siis ma ju ei tea, mitu grammi on algselt l6het ja kui palju kylmutatud vett.
ja ka töötlemisel ei tea sa kunagi, kui palju vett lihatükk kaotab. Ning külmutatult saan ma lõhet sedasi, et olen ise juba kaalutud tüki sügavkülma pannud. Ehh, mis seal vaielda. tee kuidas twqhad, peaasi, et sina ise rahul oled. I agree to disagreement with You
- You must be logged in to reply to this topic.