Kaalust alla kiiresti.
- This topic has 169 replies, 24 voices, and was last updated 14 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Isegi oskad veidi lahata uuringut. Kõik hea ja tore.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Nali, nali.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõik mis sa välja tõid väga õige ning siililegi selge. Selliste uuringute väärtus seiseb üldpildi rikastamises. Kui tihti kuuled väljendeid, et enne trenni valku, peale trenni valku. Küll laksa BCAA-d ja seda ja teist ja kolmandat. Jne.
Ning siis tuleb selline uuring, mis pm. laseb inimestel nälgida mitu päeva ja siis trenni teha. Ning vahe minimaalne. Mis mõtteprotsesse sinu peas selline asi tööle paneb?
Kas tekib automaatne reaktsioon uuring absurdsuse tõttu eemaldada oma peast? Hakata otsima vigu, sest ometigi selline asi ei saa ju tõene olla?
Lõppeks on minu arust selle uuringu väärtus selles, et suudab edukalt küsitleda tavapäraste toitumismeetodite vajalikkust ning toob sisse uued ja huvitavad tõendeid, mis vaidlevad vastu aastakümneid levinud arusaamadele.
*** Aga fuck it. Kogu minu päevane arutelu siin teemas on jubedalt häiritud kuna olen kogu selle aja olnud töö juures ja tööd teinud.
– Tra kui tüütu on teadusest rääkida, kui ei saa üle paari minuti sama mõttelõnga hoitud. Seda kuradi posti kirjutan ka juba 10 minutit.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>The study investigated the importance of immediate (P0) or delayed (P2) intake of an oral protein supplement upon muscle hypertrophy and strength over a period of resistance training in elderly males.
In response to training, the cross-sectional area of m. quadriceps femoris (54.6 ± 0.5 to 58.3 ± 0.5 cm2) and mean fibre area (4047 ± 320 to 5019 ± 615 μm2) increased in the P0 group, whereas no significant increase was observed in P2. For P0 both dynamic and isokinetic strength increased, by 46 and 15 %, respectively (P < 0.05), whereas P2 only improved in dynamic strength, by 36 % (P < 0.05).
Nali, nali.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kõik mis sa välja tõid väga õige ning siililegi selge. Selliste uuringute väärtus seiseb üldpildi rikastamises. Kui tihti kuuled väljendeid, et enne trenni valku, peale trenni valku. Küll laksa BCAA-d ja seda ja teist ja kolmandat. Jne.
Ning siis tuleb selline uuring, mis pm. laseb inimestel nälgida mitu päeva ja siis trenni teha. Ning vahe minimaalne. Mis mõtteprotsesse sinu peas selline asi tööle paneb?
Kas tekib automaatne reaktsioon uuring absurdsuse tõttu eemaldada oma peast? Hakata otsima vigu, sest ometigi selline asi ei saa ju tõene olla?
Lõppeks on minu arust selle uuringu väärtus selles, et suudab edukalt küsitleda tavapäraste toitumismeetodite vajalikkust ning toob sisse uued ja huvitavad tõendeid, mis vaidlevad vastu aastakümneid levinud arusaamadele.
*** Aga fuck it. Kogu minu päevane arutelu siin teemas on jubedalt häiritud kuna olen kogu selle aja olnud töö juures ja tööd teinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Tra kui tüütu on teadusest rääkida, kui ei saa üle paari minuti sama mõttelõnga hoitud. Seda kuradi posti kirjutan ka juba 10 minutit.
Ma pakun, et sellist 3-päevast pulli kannatab keha mingi pikema aja jooksul vaid korra. Muidu tuleb ikka üldlevinud reeglite alusel toituda
The study investigated the importance of immediate (P0) or delayed (P2) intake of an oral protein supplement upon muscle hypertrophy and strength over a period of resistance training in elderly males.In response to training, the cross-sectional area of m. quadriceps femoris (54.6 ± 0.5 to 58.3 ± 0.5 cm2) and mean fibre area (4047 ± 320 to 5019 ± 615 μm2) increased in the P0 group, whereas no significant increase was observed in P2. For P0 both dynamic and isokinetic strength increased, by 46 and 15 %, respectively (P < 0.05), whereas P2 only improved in dynamic strength, by 36 % (P < 0.05).
*** Loen hiljem põhjalikult läbi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Edit: no bljät ei saa keskenduda… ei jõua isegi abstrakti läbi lugeda. Veel vähem arukat vastust kirjutada.
– anna mulle 30 minutit, siis tööpäev läbi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nali, nali.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kõik mis sa välja tõid väga õige ning siililegi selge. Selliste uuringute väärtus seiseb üldpildi rikastamises. Kui tihti kuuled väljendeid, et enne trenni valku, peale trenni valku. Küll laksa BCAA-d ja seda ja teist ja kolmandat. Jne.
Ning siis tuleb selline uuring, mis pm. laseb inimestel nälgida mitu päeva ja siis trenni teha. Ning vahe minimaalne. Mis mõtteprotsesse sinu peas selline asi tööle paneb?
Võetakse 8 suvalist noorukit, nende jõunäitajate kukkumine on väiksem nagunii kui treenijatel, üks harjutus, väike lihas. Tehku korralik baasharjutustega trenn 5 harjutusega ja siis toogu võrdlus välja.
The study investigated the importance of immediate (P0) or delayed (P2) intake of an oral protein supplement upon muscle hypertrophy and strength over a period of resistance training in elderly males.In response to training, the cross-sectional area of m. quadriceps femoris (54.6 ± 0.5 to 58.3 ± 0.5 cm2) and mean fibre area (4047 ± 320 to 5019 ± 615 μm2) increased in the P0 group, whereas no significant increase was observed in P2. For P0 both dynamic and isokinetic strength increased, by 46 and 15 %, respectively (P < 0.05), whereas P2 only improved in dynamic strength, by 36 % (P < 0.05).
Täismahus uuring siin:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/P…76/?tool=pubmed
Ütlen kohe ära, et mul läheb arvatavasti mitu, mitu tundi, kui mitte päeva selle lahkamiseks, kui väga sügavuti uurida kuna uuringus on viiteid kümnetele muudele uuringutele mida oleks vaja läbi lugeda.
Paar asja võib kiirelt muidugi välja tuua:
Katsealused olid vanuses 75-80a. Mis on ulmevanus trenni tegemiseks, liiatigi, et vanuritel on totaalselt muutunud valgusüntees. Peamiselt leutsiini resistentsuse tõttu. Võimalik, et koheselt trennijärgne valgu tarbimine suutis ületada resistentsuse piirid mingite lühiajaliste tegurite mõjul.
Paar tundi hiljem valku tarbivad katsealused veidi nõrgenenud omastamise tulemusega vms, ei pruukinud enam resistentsust ületada ning seetõttu jäi toime tulemata.
(Mõne teise uuringu järgi ületab resistentsuse piirid – ca. 30g vadakut näiteks. 10g oleks liiga väike, et mõju avaldada. – Pigem tundus selle uuringu tähtsus olevat selles, kuidas koheselt peale trenni leutsiini resistentsus nii ilusti ületati.)
Täismahus uuringus spekuleerivad teadlased ise ka, et miks nüüd nii asjad läksid. Eriti huvitav on fakt, et teine katsegrupp ei kasvatanud absoluutselt lihasmassi, kuigi oli kõrgenenud valgudieedi peal ning treenis samamoodi kui esimene.
Mina ühendan need kaks punkti ja järeldan, et Leutsiini resistentsus teeb oma tööd ning päeva jooksul tarbitud valgukogused ei ole piisavalt suured ühe eine raames, et esile kutsuda valgusünteesi tõusu.
Millegi pärast aga koheselt peale treeningut on see võimalik. Paranenud vereringe ja pulss võivad olla faktorid.
Noorte inimeste puhul leutsiini resistentsust ei ole ning valgu tarbimisest põhjustatud valgusünteesi tõus ei ole piiratud selliste faktoritega.
Hetkel spekuleerin, et mõju valgusünteesile on võrreldav nii koheselt peale trenni, kui ka mitu tundi hiljem.
Vahe selles, et trennijärgsed momendid võivad muuta lihaste tundlikkust leutsiinile, mis põhjustab vanurites normaalse reaktsiooni valgule samas mitu tundi hiljem seda ei ole, ning valk ignoreeritakse.
Võetakse 8 suvalist noorukit, nende jõunäitajate kukkumine on väiksem nagunii kui treenijatel, üks harjutus, väike lihas. Tehku korralik baasharjutustega trenn 5 harjutusega ja siis toogu võrdlus välja.Mul on sarnaseid uuringuid veel paar tükki, aga pole käepärast. Pean otsima ja üle vaatama, et sobilikud oleks.
Probleem selles, et kui mingi teema kohta on vähe uuringuid, siis tuleb võtta need, mis on ning neid analüüsida palju annab ning proovida teha vähegi realistlikke järeldusi – jättes ruumi ka vigadele.
Sinu argument muidugi siinkohal täiesti õige. Kuid kuna mul pole hetkel täismahus uuringut käepärast võtta siis oska ka kommenteerida millised detailid olid.
Samas tuleb asja ka puhtalt loogiliselt ning baasteadmistele tuginedes vaadata. Miks peaks peale lühikest paastumisperioodi jõuvarud või töövõime oluliselt langema? Läbi mis mehhanismide selline muutus toimuks? Mis oleks evolutsiooniline tagamaa?
Kasutades mitmeid tuginevaid uuringuid võib teha mitmeid järeldusi ja spekulatsioone. Kataboolne seisund ilmselgelt on faktor, kus lihaste lagundamine ületab sünteesi. See on muidugi sõltuvuses inimese olemasolevast lihasmassist ning üldisest treenituse tasemest ning hormoonidest.
Samas on ka fakt, et treeningutest tekkiv kõrgendatud lihasvalgu süntees püsib 24-48h peale treeningu lõppu. Seega on igati mõeldav, et esimesed 2 päeva paastumist peale trenni toimus kõrgendatud valgusünteesi taseme juures. See aitab kindlasti vältida katabolismi täielikke mõjusid. Lisada juurde võimalik viimane toidukord, mille piisav suurus võib seedida isegi 24h näiteks – siis jõuame olukorrani, kus reaalne paastumine algab alles teisel päeval ning täielik katabolism alles kolmandal päeval.
Maksas olevatest glükogeenivarudest peaks jätkuma ca. 12 tunniks. Eeldades, et viimased seedeprotsessid lõppesid esimese paastumispäeva lõpuks, siis on mõeldav, et maksa glükogeenivarude kallale ei asutud paastumise alguses vaid mingil hilisemal ajahetkel.
Lihasglükogeenivarudest jätkub aga tunduvalt kauemaks ning arvatavasti ei ole isegi peale 72h-d täielikku paastumist need varud tühjad, ega isegi mitte ligilähedal veel. Mida antud uuring ka tõestas vähemalt niipalju, et antud treeningu raames oli jõudu võrreldavalt söödud ja täis laetud lihastega.
Kas võimalik jõu vähenemine tuleb puhtalt lihasmassi langusest? Kui palju reaalselt lihasmassi siis langeda võib? Kõike ülalmainitut arvesse võttes võiks ju spekuleerida, et lihasvalkude lagundamine energia saamiseks ei pruugi olla nii märkimisväärne kuna glükogeeni jätkub suhteliselt pikaks ajaks ning eeldatav madal intensiivsus paastumise ajal tagab ka rasvavarude eduka kasutamine energia saamiseks. Seda enam kuna insuliin on väga madalal ning rasvapõletus kõrgeimal võimalikul tasemel.
Samuti puudub seedimise jaoks vajaminev energia.
Jne. Ma ei suuda praegu isegi kõike erinevaid faktoreid ette kujutada, mis siin aset võivad leida või kuidas üksteist mõjutavad.
***Huvitav teema. Ütlen kohe ära, et teie küsimustele ja huvi rahuldamiseks pean arvatavasti veetma järgmised mitu nädalat ninapidi uuringutes, et kokku panna argumentatsioon, mis teile muljet avaldaks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vbl seda ma ka teen, vbl mitte. Hetkel paar teist projekti käsil ning seega ei tea, kas töö kõrvalt aega kõige jaoks jätkub.
Igal juhul väga hea, et lõpuks täpsemate teaduslike uuringuteni välja jõudnud oleme ning et te viitsite ka asja kohta loogilisi arvamusi avaldada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Millal need siis varem niiväga ebaloogilised olnud on
Millal need siis varem niiväga ebaloogilised olnud on ?” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ahjah – leidsin su uuringus ühe kriitilise vea:
Valgu tarbimine oli katsealustes erakordselt madal, eriti veel vanurite jaoks. 0,9g kehakilo kohta pole piisav isegi noortele, et korralikku lihaskasvu esile kutsuda. Veel vähem vanurites. Ning see valgu tarbimise kasutegur peale trenni võib totaalselt olematu olla, kui nende päevane valguratsioon oleks kahekordistatud – tasemele, mis oleks täpsem spordimaailma kontekstis.
Vanurite puhul oleks vajalik normaalse lihasmassi arengu jaoks olnud vbl isegi 3x enam, kui see mis neile anti.
Ehk mulle tundub, et selle uuringu väärtus tõsiselt langeb võttes katsegrupi enda näitajaid ning nende menüüd arvesse.
*** Aga ma jätkan siiski selle lugemist.
Tavatoitumise muutmine oleks juba teine teema olnud ja muudetud tavatoitumisele lisandi juurde võtmine juba kolmas uuringuteema.
Tavatoitumise muutmine oleks juba teine teema olnud ja muudetud tavatoitumisele lisandi juurde võtmine juba kolmas uuringuteema.
Lisaks juhtusin just samal ajal bb.com Foorumisse, kui Alan Aragon seal postitas – küsisin temalt ka selle uuringu kohta. Ütles, et ammu ümber lükatud uuemate ja paremate uuringute poolt.
Pole ise veel lugeda jõudnud, aga see on otsene vastus Alan’ilt kui sind huvitab.
http://forum.bodybuilding.com/showthread.p…1#post763043983
Spekuleerisin ise peale küsimuse tegemist, et arvatavasti oleksid tulemused olnud olematud, kui valgukogus oleks normaalsele tasemel tõstetud. Ja Alan’i Vastus:
“Well, I guess you just answered your own question …. In any case, the study you linked on the elderly (Esmarck et al) has already been repeatedly challenged by more recent, better-designed research”: – Alan Aragon
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21613572
Need asjad on liigselt omavahel seotud, et neid eraldi välja hakata praakima.Mistahes toiduaine mõju kehale kas tervislike või muude näitajate puhul saab siiski hinnata ainult siis, kui võetakse arvesse terve menüü ning füüsiline aktiivsus ja sada muud asja. Ei saa lihtsalt välja võtta ühte ainsat toiduainet või toidukorda ning seda hinnata väljaspool konteksti. Ei saa lihtsalt.
Antud juhul valgu tarbimine koheselt peale trenni aitas kasvatada lihasmassi. Mis on tõsi, aga kui võtta arvesse üleüldist valgu tarbimist päeva jooksul siis on võimalik, et maksimaalne lihaskasvu stimuleerimine oleks saadud ka siis, kui pole üldse valgujooki võetud vaid söödud rohkem tavatoitu.
Huvitav oleks olnud see uuring siis, kui oleks olnud kolmas katsegrupp, kes oleks söönud tavatoitu näiteks 2-3g valku kehakilo kohta. Kui ka see grupp poleks mingeid lihaseid kasvatanud siis hakkaksin oma arvamusi vist ümber kohandama.
Siis sa pole hästi teaduslikust uurimusmeetodist aru saanud.
Mingi aine mõju tavainimesele mõõdetaksegi ainult selle aine lisamisega.
Kui muudad samal ajal toitumist, siis ei saa enam kindlalt öelda, mis selle põhjustas.
Jah, oleks saanud teha võrdlusgrupi, kes oleks söönud samas koguses tavatoitu peale trenni, oleks saanud teha grupi, kes oleks tarbinud rohkem valku päeva lõikes, aga seda selles uuringus ei tehtud, kuna ilmselt polnud vaja, või mis iganes põhjused seal täistekstis toodud on.
See oli katse koostajate valik ja antud juhul on metoodika valitud, arvestades teemat. See, et neid gruppe polnud, ei muuda uuringut kehtetuks, kuna tegelikult oli võrdlusgrupp olemas.
Eesmärk oligi võimalikult kitsalt ja võimalikult väheste muutujatega (ainult toidulisand) uurida. Mida see ka tegi.
Siis sa pole hästi teaduslikust uurimusmeetodist aru saanud.Mingi aine mõju tavainimesele mõõdetaksegi ainult selle aine lisamisega.
Kui muudad samal ajal toitumist, siis ei saa enam kindlalt öelda, mis selle põhjustas.
Jah, oleks saanud teha võrdlusgrupi, kes oleks söönud samas koguses tavatoitu peale trenni, oleks saanud teha grupi, kes oleks tarbinud rohkem valku päeva lõikes, aga seda selles uuringus ei tehtud, kuna ilmselt polnud vaja, või mis iganes põhjused seal täistekstis toodud on.
See oli katse koostajate valik ja antud juhul on metoodika valitud, arvestades teemat. See, et neid gruppe polnud, ei muuda uuringut kehtetuks, kuna tegelikult oli võrdlusgrupp olemas.
Eesmärk oligi võimalikult kitsalt ja võimalikult väheste muutujatega (ainult toidulisand) uurida. Mida see ka tegi.
Vaata mu viimast postitust.
