Kaalust alla kiiresti.
- This topic has 169 replies, 24 voices, and was last updated 14 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Et maratonis peaks eesmärgiks olema võimalikult kiiresti anaeroobsesse jõuda siis
?
Sa ei saa ikka aru. Mine loe parem mõni lihtsam füsioloogia raamat algusest lõpuni läbi.
Ei usu tõesti, et su teadmised lihaste funktsioonidest ja anatoomiast minust vahepeal mööda on jõudnud. Nii et võid lugeda ennast omatuks.
Sul pole väljendamisest abi, kui sa ei tea, millest sa räägid.
Las Rotter vastab. Ta oskab paremini sulle su vead selgeks teha. Ta kergelt mainis ka seda juba seal teises teemas, kuigi mitte päris täpselt sama nurga alt. Rääkis rohkem rasvade kasutuselevõtust.
Edit: Proovisin mingit head analoogiat välja mõelda… Kõige lähemale jõuaks vist selline asi, kui sul on auto ning tahad kiirendada. Aneroobne protsess võimaldab kohe gaasi põhja lükata. Energiakulu on meeletu, bensiini läheb metsikult. Säästmisest pole juttugi – aga auto tuiskab kohalt minema.
Aeroobne on see, kui gaasipedaal läheb ainult poole maa peale. Ehk bensu juurdeandmine on piiratud. Samaväärset võimsust pakkuda ei saa. Küll aga suudab pakkuda suuremat säästlikkust. Läbitav distants on suurem, kuigi väiksema võimsusega.
Makes sense?
Viita sellele uuringule, täitsa huvitab kohe
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3622486
“The 3.5 day fast did not influence isometric strength, anaerobic capacity or aerobic endurance. Isokinetic strength was significantly reduced (approximately 10%) at both velocities. VO2, VE and perceived exertion were not affected by fasting.”
Las Rotter vastab. Ta oskab paremini sulle su vead selgeks teha. Ta kergelt mainis ka seda juba seal teises teemas, kuigi mitte päris täpselt sama nurga alt. Rääkis rohkem rasvade kasutuselevõtust.Sellest võrdlusest, mis sa tõid, tuli väga hästi välja, et sa ikka päris hästi ei saa aru, mis on vastupidavusala ja mis on aeroobne ja anaeroobne töö
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vana hea Wikipedia:
There are three sources of Adenosine triphosphate (ATP), the body’s main energy source on the cellular level.
ATP-PC system (Phosphogen system) – This system is used only for very short durations of up to 10 seconds. The ATP-PC system neither uses oxygen nor produces lactic acid if oxygen is unavailable and is thus said to be alactic anaerobic. This is the primary system behind very short, powerful movements like a golf swing, a 100 m sprint or powerlifting.
Anaerobic system (Lactic Acid system) – Predominates in supplying energy for exercises lasting less than 2 minutes. Also known as the Glycolytic System. An example of an activity of the intensity and duration that this system works under would be a 400 m sprint.
Aerobic system – This is the long duration energy system. By 5 minutes of exercise the O2 system is clearly the dominant system. In a 1 km run, this system is already providing approximately half the energy; in a marathon run it provides 98% or more.[1]
Küsimus: Miks pikamaajooksjatel palju hapnikku vaja on? Samas kui jõutõstjad ei ähi peaaegu mitte kunagi ning hoiavad tihtipeale üldse hinge kinni? Sest pikamaajooksu puhul kasutab keha enamuses Aeroobset meetodit ja vajab hapnikku, et edukalt energiat toota. Jõutõstmise puhul kasutatakse Anaeroobset meetodit ning hapnikku pole soorituseks tarvis.
Sa tõid just endale risti vastu käiva lingi enda jutu “tõestamiseks”
What, the hell mees, mis sa teed?
Sa tõid just endale risti vastu käiva lingi enda jutu “tõestamiseks”What, the hell mees, mis sa teed?
Millest sa räägid?
Kle me räägime üksteisest vist nii mööda kui veel võimalik mööda rääkida on.
Millest sa räägid?Kle me räägime üksteisest vist nii mööda kui veel võimalik mööda rääkida on.
Millest sa räägid?Kle me räägime üksteisest vist nii mööda kui veel võimalik mööda rääkida on.
Miks te seda insuliini tundlikust kardate? Insuliin= IGF1 ehk insulin GROWTH factor, ilma insuliinita poleks ka lihaskasvu.See peab ikka tervislikus vahemikus püsima.
Jah, paar tarka vaidlevad, kasutades väljendeid ja lühendeid, millest ainult nemad ise aru saavad ja ülejäänud foorumlased vaatavad töllakil mokkadega kaugusest pealt
Sellest, et sa ei saa aru, mis asi on vastupidavusala, mis seal toimub ja mis on aeroobne treeningEks ma proovin oma sõnadega defineerida, vaatame kas nõustud.
Vastupidavusala – füüsiline tegevus, kus toimub keha koormamine pikema perioodi vältel, kuid madalamal intensiivsusel võrreldes jõualadega.
Aeroobne treening – treeningu liik, kus üritatakse suurendada inimese aeroobset võimekust. Kopsumahtu ning sellega seonduvate protesside parandamist.
Mis toimub vastupidavus-alal? Kuna koormus on väiksem võrreldes jõualadega siis keha kasutab rohkem aeroobseid energiatootmise mehhanisme. Kasutab sissehingatavat hapnikku ning selle toel toodab suuremas koguses energiat, et keha sellega varustada. Mida suuremaks muutub intensiivsus, seda enam hakkab keha kasutama glükogeeni energia tootmiseks (ja vähem rasvu) ning tipp-pingutuse ajal suuremas mahus ka Anaeroobset energiatootmismehhanisme, kuna energiavajadus ületab Aeroobse tootmismehhanismi võimeid. (Ehk aeroobne mehhanism ei suuda hapniku baasil energiat toota piisavalt kiiresti, kui palju on lihastel seda vaja)
Millega sa nõus ei ole? Sellega, et tipp-pingutuse ajal keha Anaeroobseid meetodeid kasutab? Oled kunagi pikka maad jooksnud ning siis lõpuspurti teinud? Ei tea, kust see lihasvalu tuleb? See on maksimaalse pingutuse tõttu Anaeroobse meetodi kõrvalmõju, kus energia tootmiseks läheb ka Laktaat, mida ka verre satub. Sellest ka lihasvalu.
Eks ma proovin oma sõnadega defineerida, vaatame kas nõustud.Mida suuremaks muutub intensiivsus, seda enam hakkab keha kasutama glükogeeni energia tootmiseks (ja vähem rasvu) ning tipp-pingutuse ajal suuremas mahus ka Anaeroobset energiatootmismehhanisme, kuna energiavajadus ületab Aeroobse tootmismehhanismi võimeid. (Ehk aeroobne mehhanism ei suuda hapniku baasil energiat toota piisavalt kiiresti, kui palju on lihastel seda vaja)
Millega sa nõus ei ole? Sellega, et tipp-pingutuse ajal keha Anaeroobseid meetodeid kasutab? Oled kunagi pikka maad jooksnud ning siis lõpuspurti teinud? Ei tea, kust see lihasvalu tuleb? See on maksimaalse pingutuse tõttu Anaeroobse meetodi kõrvalmõju, kus energia tootmiseks läheb ka Laktaat, mida ka verre satub. Sellest ka lihasvalu.
Nõus kõige sellega, aga sa ju ise pole nõus sellega et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutatakse
Nõus kõige sellega, aga sa ju ise pole nõus sellega et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutatakse
Osaliselt on see vaidlus minu süü, sest ma unustasin ära, et sa jumaldad anaeroobset treeningut ja võtad kõike selle vaatevinkli järgi. Aga kui sa nüüd võtaksid need teadmised aeroobsest, mida sa kopeerinud oled ja saaksid aru selle kasudest südamele, siis sa saaks aru, miks on vaja jõutreeningu kõrvale aeroobset.
Ma olen täiesti nõus, et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutakse. Kus täpsemalt ma selle vastu vaidlesin?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ahjah, ma ju rääkisin, et kui veri on glükoosiga rikastatud siis kasutab keha pigem seda. Jään selle arvamuse juurde. Kui glükogeenivarud on täis ja veri glükoosiga rikastatud, siis igal juhul enne rasvadeks salvestamist kasutab keha energia saamiseks glükoosi. Seda võimendab kõigele lisaks veel Insuliin, mis sama-aeglselt pärsib rasvapõletust.
Ehk kui sööd süsivesikuterikka eine siis Palju Õnne, kui proovid samal ajal rasva põletada, isegi kui istud trenazööri otsas on see praktiliselt võimatu. Mingil madalal baastasemel vbl rasvapõletus toimub, aga muud küll ei usu.
Wikipediast:
“When blood glucose is high, lipolysis is inhibited by insulin. Insulin activates protein phosphatase 2A, which dephosphorylates HSL, thereby inhibiting its activity. Insulin also activates the enzyme phosphodiesterase, which breaks down cAMP and stops the re-phosphorylation effects of protein kinase A.”
Kuid sellega siiski ei nõustu, et jõutreeningu kõrvale kindlalt aeroobset vaja on. Ma küll ise soovitaksin seda ja olen seda ka siin foorumis teinud – kuid Ma lihtsalt ei nõustu sellega, et see ilmtingimata vajalik oleks või, et ainult jõusaali treening kuidagi südamele halvasti mõjuks.
Ja ma mäletan küll sinu vastuväiteid selles osas. Aga minu arust on see teema veidi lahtine, et raudkindlalt väita, et Anaeroobne treening südamele mingit kasulikku mõju ei avaldaks või, et avaldab negatiivset mõju aeroobse treeningu puudumisel.
Aga õige lähenemise puhul on Ilmselgelt Anaeroobne ja Aeroobne käsikäes tervisele kõige kasulikum. Sellega olen nõus.
Las Rotter vastab.http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3622486
“The 3.5 day fast did not influence isometric strength, anaerobic capacity or aerobic endurance. Isokinetic strength was significantly reduced (approximately 10%) at both velocities. VO2, VE and perceived exertion were not affected by fasting.”
Ja nüüd analüüsi seda uuringut iga kandi pealt – grupi koosseis, tase, lihase, mida mõõdeti, suurus võrreldes teiste lihastega, isokineetilise jõu muutumine, isomeetrilise jõu muutumine. Kas seda uuringut saab kasutada ka teiste lihaste osas, kuidas mõjutab terve keha treeningut jne.
Ja nüüd analüüsi seda uuringut iga kandi pealt – grupi koosseis, tase, lihase, mida mõõdeti, suurus võrreldes teiste lihastega, isokineetilise jõu muutumine, isomeetrilise jõu muutumine. Kas seda uuringut saab kasutada ka teiste lihaste osas, kuidas mõjutab terve keha treeningut jne.
. Ja see on kohati andestatav- populaarteaduslikult on seda raske teha. Aga seda peaksid oma sõnavõttudes ka arvestama.</p>
<p>Ainult anaeroobne treening ei arenda südant järgnevalt: (mõnda üksikut saab natuke anaeroobsega mõjutada, aga mitte nii efektiivselt kui aeroobselt)</p>
<p>Chronic adaptations to Aerobic training</p>
<p>Cardiac hypertrophy (increased ventricular volume)</p>
<p>Increased capillarisation of the heart muscle</p>
<p>Increased stroke volume </p>
<p>Lower resting heart rate</p>
<p>Lower heart rate during sub max workloads</p>
<p>Improved heart rate recovery rates</p>
<p>Increased cardiac output at max. workloads</p>
<p>Lower blood pressure</p>
<p>Increased arterio-venous oxygen difference (a-VO2 diff)</p>
<p>Increased blood volume and haemoglobin levels</p>
<p>Increased capillarisation of skeletal muscle</p>
<p>Changes to blood cholesterol, triglycerides, lipoprotein levels (L.D.L’s and H.D.L’s)</p>
<p>Increased lung ventilation</p>
<p>Increased max. oxygen uptake (VO2 max)</p>
<p>Increased anaerobic threshold</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Teen sul asja lihtsaks, juhuks kui sa aru ei saanud kergest sarkasmist,Ütlesid et jõus ei toimunud muutusi – isokineetiline jõud langes märgatavalt, biitsepslihas – kas on parim lihas katse jaoks; kas 50 biitsepsitõstet kõige optimaalsem anaeroobse töö hindamiseks; südame löögisagedus tõusis märgatavalt – mida sellest järeldame? Lisaks, liiga väike grupp, et midagi järeldada!
Ei ütleks küll, et muutusi polnud…
Isegi oskad veidi lahata uuringut. Kõik hea ja tore.
Üldiselt on selle uuringu praktiline väärtus väga küsitav ja mitte ainult nendel põhjustel, mis sa välja tõid. Kes kurat paastub 3,5 päeva ja siis teeb jõutrenni?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kuid üldiselt 8 inimest pole väga väike katsegrupp sellist uuringut silmas pidades. Kuid ega ta hea tõesti pole. Lihase valik muidugi küsitav, aga kas mõni muu lihas oleks parem?Pigem point selles, et kui 3,5 päeva paastumist mõjutas isokineetilist jõudu ca. 10% ning kiirendas pulssi siis kas saaks väita, et vähe normaalsema paastumisvormi korral ei oleks võimalik edukalt trenni teha?
See uuring üks neist, mis annab veidi aimu minu praegusele treeningu ja toitumise lähenemisele mida arvatavasti 99% treeneritest kohe maha mataks ning sõimama hakkaks. Ehk siis teen trenni paastunult ning pole tunnetanud absoluutselt mingit jõu ega energia langust vaid lihasmassi ja jõu areng toimub võrdväärselt tavapärastele meetoditele.
Seda see uuring ka osaliselt kinnitab. Kui juba ca. 80h paastumist ei mõjuta oluliselt keha võimet koormust taluda, siis mis halba mõju võiks olla näiteks 5x lühemal paastumsiperioodil?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kahjuks on see uuring üks väga vähestest mis seda teemat lahkab. Paastunud treening pole just väga uuritud teema.
Kuid nagu Rotter ka ühes teemas välja tõi – Inimene on evolutsiooni käigus arenenud toime tulema näljaga. Kui lühiajaline nälgimine mõjutaks kuidagi keha töövõimet negatiivselt, siis oleksime ammuilma välja surnud.
See uuring annabki veidi aimu selle kohta ning näitab, et meie keha on võimeline taluma suuri koormusi praktiliselt võrdväärselt võrreldes toidetud faasis olekuga.
*** Tõin selle välja ühe näitena kuidas üldsuse poolt mahatehtud lähenemised võivad olla täpselt sama edukad, kui “traditsioonilised” meetodid. Anekdotaalseid tõendeid on niigi palju – see uuring on lihtsalt üks vähestest, mis ka teadusliku külje alt asja uurib.
- You must be logged in to reply to this topic.
